Want a t-shirt with your clans? click here to see pictures

ORIGIN OF NDUMO, MALINGA AND ZINDELA

Where do these clans originate from?

Numerous speculations have been around for quite some time now as to the origin of these clans. Some say we are Zulus, Swati, Sotho, Thonga, Xhosa or lastly amaHlubi abase Mbo or Lala people. After some lots of research, i can safely conclude that we are the Hlubi especially after reading history of Hlubi origin and their Kings’s praises found in many books i’ll cite on my conclusion of this presentation, but my citation presently come largely from the works of Henry Masila Ndawo reconds of 1928 – 1950.

The Hlubi (or amaHlubi) are a South African ethnic group. For at least two centuries they have been a part of the Nguni, Mbo or Lala nation. They are found in the Republic of South Africa in the KwaZulu/Natal, Eastern Cape and North West provinces, with an original settlement on the Buffalo River. Very little has been documented about this nation but there is a lot of oral literature regarding the history of the amaHlubi nation. The amaHlubi originated further North and migrated southwards with the other Nguni groups of the time.[citation needed]

They settled in the Lubombo mountains, a range that extends from Zululand to the Swaziland-Mozambique border. They migrated southwards to Natal. In the Lubombo mountains they separated from the group now known as the amaSwati. The amaHlubi are closely related to the Swazis, evident both in language and clan names. Traditionally amaHlubi kings preferred to marry Swazi girls as they saw them as their close relatives.

The amaHlubi people maintain that they are a different entity from all other groups in South Africa and in Africa generally though there a section of people closely related them known as Bashubi in Rwanda and Burundi.[citation needed] They are found also in places like Lesotho. They have secret female initiation rituals, and other customs separate them from the Nguni in general.

By this paragraph the argument of origination is now covered we see why we were percieved to be coming from so many nation, we settled amongst all of them. Isithakazelo sokugcina sakwaMalinga “AMALALA IQABA YAMAKHOSI”

UbuKhosi Bama Hlubi, IsiZwe La oNdumo oMalinga oZindela oShazi oNkabinde oManana BeZalwa Khona

AbakwaHadebe

Umlando wesizwe samaHlubi, okwavela kuso abakwaHadebe sidabuka emhlangeni echibini elikhulu kwaNdondondo, eCongo. Kuthiwa abantu babelokhu bezwa abantu bekhuluma kuloleli chibi elalesatshwa khona emhlangeni. Kuthiwa babekhuluma sengathi beza nganeno.Kwathi lapho bephuma echibini baphuma bebaningi kanye nemfuyo yabo. Asikho isilwane esasingekho, kukhona izinkomo, amahhashi, izimbuzi, izimvu, nezinye. Kuthiwa bawuhlanga lwamaHlubi. Kuthiwa bangabakwaBhucwa ngoba kwabhucwa udaka echibini baphuma khona.Kwathi emva kwesikhathi sekubusa iNkosi uHadebe bonke babe sebeshintsha bezibiza ngoHadebe. Abantu bakwaHadebe/Radebe bangabaseMbo.

Kunenkolelo-ke yokuthi amakhosi akwaHadebe adabuka edwaleni. Inkosi yadabuka edwaleni eduze komhlanga namanzi.Umhlanga namanzi kumele amasiko, idwala lona limela ukuthi uma ekhothama amakhosi abuyiselwe kulona. Amakhosi akwaHadebe angaphezu kwamashumi amabili (20) onke akhonza enkosini yawo enkulu eseMtshezi iNkosi uMuziwenkosi (uLangalibalele 11)kaTatazela kaSiyephu kaLangalibalele 1, azinze KwaZulu-Natali naseMpumalanga Koloni.

Nazi izindawo aqhamuka kuzona: eNewcastle, eMnambithi, eMtshezi, eXobho, eHershell,eMatatiele, eMt Fletcher, kuQumbu, kuTsolo naseRustenburg.Umlando wobukhosi bamaHlubi usuka enkosini uChibi ngokulandelana kwawo amakhosi uzekuLubelo yena owalandelwa nguBhungane I, owabe aziwa ngokuthi uBusobengwe.UBusobengwe walandelwa nguFulathelilanga, yena walandelwa nguBhele. UBhele walandelwauDlomo I, owabe aziwa ngokuthi uLufelwenja, yena walandelwa uSidwabasenkomo.USidwabasenkomo walandelwa nguMhunu, yena walandelwa uMpembe, uMpembe walandelwa nguMhlanga, uMhlanga walandela nguMusi, uMusi walandelwa nguMasoka,uMasoka walandelwa nguNdlovu, uNdlovu walandelwa nguDlamini, uDlamini walandelwa uMthimkhulu, uMthimkhulu walandelwa nguHadebe, uHadebe walandelwa nguNcobo, uNcobo walandelwa nguDlomo II, uDlomo II walandelwa nguMashiya, uMashiya walandelwa nguNtsele, uNtsele walandelwa uBhungane II, uBhungane II walandelwa nguMthimkhulu II,uMthimkhulu II walandelwa nguLangalibalele, uLangalibalele walandelwa nguSiyephu,uSiyephu walandelwa nguTatazela, uTatazela walandelwa inkosi ebusayo uMuziwenkosi .

Uma kulandwa ngobukhosi bamaHlubi ngesikhathi kuphethe uNcobo kuthiwa kwakuthi umakuzelwe ingane yomfana ayibulale, abona amaNgelengele ukuthi ufuna ukuqeda ubukhosi wakhelwa uzungu lokumbulala. Kwacelwa inqina kuye wavuma kwahanjwa naye. Inkosi yafakelwa umuthi etshwaleni yaphuza nenceku. Sebebuya abayozingela izilwane zasendle,amabhubesi zahlasela inkosi nenceku yayo. Inkosi uNcobo uyena yedwa ongazange asiwe ukuyobekwa edwaleni njengosiko lakwaHadebe ngoba wadliwa ngamabhubesi. Inkosi uDlomoII wathatha ubukhosi ngenkani. Ngaleso sikhathi amaNgelengele ayebizwa ngesibongo sakwaBhucwa, ngoba babhucwa emfuleni. UDlomo II wafuna ukuthi abizwe ngoNcobo uyise,uzalo lwenqaba.UDlomo II wayethathe uMaMlambo indlovukazi, yazala uMashiya inkosana yabuye yaganwa futhi inkosi yizintombi zamakhosi amathathu kwaMkhize, kwaMiya nakwaMbhele. UDlomo wabuye waganwa uMaMbanjwa owazala uNtsele, wakhothama uMashiya inkosi isekhona uyiseuDlomo II esekhona wabakhulisa abazukulu. Laba ababezalwa izintombi zamaKhosi baphunyukwa ubukhosi ngenxa yokungabi nanhlonipho kuyisemkhulu. UNtsele kwaba nguye owalalela ubabamkhulu wakhe uDlomo II wamthanda kakhulu.Langa limbe uDlomo II wacela amanzi abangavuma laba abathathu. Wawakha uNtsele. Emuvakwalokho uDlomo II wakha isicoco esilinganisela ekhanda likaNtsele ngasese. Saphela wabiza umhlangano, wathi oyolinganwa yilesi sicoco nguye oyothatha ubukhosi bakhe. Behluleka bonke ukungenwa isicoco laba abathathu sangena kuNtsele. UNgwekazi umfowabo wasukwa umona wathi uNtsele uthathe ubukhosi bakhe, kungcono ayothatha intombi yakhe, wabalekanayo waya eMazizini. Kwasuka amaNgwe namaHlubi alandela umkhondo, abafica abahlasela.Amgwaza uNgwekazi. Waxolisa kumfowabo wathi wonile qede kwamenela ukufa. Bamthwala nentombi bamyisa ekhaya, bambikela uDlomo II. Kwakufuneka kwenziwe isu lokubikela unina uMaNgwekazi. Esezwile lokho wathatha isikhuni somlilo wazishisela endlini wafa. Emzini kaMashiya kwafa abantu ababili unina nendodana, kwazilwa izinyanga eziyisithupha. Emvakwalokho wakhothama uDlomo II, wathatha ngokugcwele uNtsele.Inkosi uNtsele wabusa wazala inkosana yakhe uBhungane II. Wabuye wayothatha kwaNdwandwe. Kwaqala ukuqhudelana kwamakhosikazi uKaSothondose noKaMazibuko.UKaSothondose, uMaNdwandwe akazalanga abafana wazala intombazane, yendela kwaHlongwane enkosini uTshani. Wahamba wayozingela-ke (wakhothama) uNtsele wathathaubukhosi uBhungane II abathi “Undlubu zamila ngaphambili”. Wabusa isikhathi eside kantikuthiwa wayenamakhosikazi amaningi nabantwana abaningi futhi.UBhungane II waba inkosi yokuqala ukubizwa ngokuthi uNdlubu. Lokhu kwakususelwa ekutheni wazala abantwana abaningi njengezithombo zezindlubu ezikhiqiza izindlubu eziningiuma sezitshaliwe. Kuthiwa uBhungane II wayenolwazi olunzulu lokwenza imithi yasebukhosini kanye nemithi yokwenza imvula. Kuthiwa wayethola izinkomo eziningi njengenkokhelo yokwenza imithi yokunisa izulu. Ngesikhathi kubusa uBhungane imvula yabe iningi kantinokudla nakho kwakudliwa kusale. Ekukhothameni kwakhe kwasuka umbango:

UBhungane II****

Bhungane owayedume ngobunyanga, ephatha intelezi yempi eyayinamandla ayisimangaliso. Kuthiwa-ke yiyo le ntelezi eyabangela ukuthi iLembe lifise ukumgwinya uBhungane, limfake ngaphansi kombuso walo ukuze lithole le ntelezi. Nokho uBhungane wemba wambulula ngoba engathandi ukugwinywa umbuso weLembe. Kuthiwa-ke iLembe lachitha izandla lathi; “Hhiya myekeni uBhungane, usihlubukile”. Elokuhlubuka lahlala-ke kubantu bakwaZulu, base bebagcona ngokuthi bangamaHlubi abantu bakaBhungane ngokuhlubuka kwabo.[KEPHA KUKHONA ABATHI UKUZE NGAMAHLUBI KUSUSELWA KWENYE YAMAKHOSI AKWANGWANE EYAYINEGAMA ELINGUHLUBI, INDODANA KALUDONGA ]

UFUDUKO::

Kwaba nombango emva kokukhothama kukaBhungane II, kubanga amadodana akhe.Wayezale uMthimkhulu II eNdlovukazini uMaKhumalo namanye nje amadodana. Kwasukaingxabano emadodaneni uMpangazitha, noMthimkhulu II sebebanga ubukhosi. WabalekauMthimkhulu waya eMadlangeni wayogoba amadlangala khona. Ubukhosi wabuthathauMthimkhulu II noMpangazitha wasala nobunye. Baqhubeka bebusa bobabilingokwehlukana. Waganwa uMthimkhulu II wazala uMadikazi (iNkosazane), uMagadla, uDidi,uMathandela, uNcwane, uDuba, uDlomo III, uLangalibalele, uNdebelo, uPhakathwayo,uManango noJijila.Esabusa uMthimkhulu II wayenenyanga eyayimelaphela umuzi wakhe. KwaqhamukauMatiwane wakwaHlongwane wakhuluma nenyanga kaMthimkhulu bakha itulo lokumbulalauMthimkhulu II. UMthimkhulu wayakhe oDidini. UZulu kaMafu kaDwala kaNtini nguyeowayeyinyanga kaMthimkhulu II futhi nguyena owabangela ukuba amaNgwane abulaleuMthimkhulu II kwaze kwahlakazeka isizwe samaHlubi. Izingane zikaMthimkhulu II uMndebele,uMananga, uNtambama noMhlambiso zathatha uZibi kaMonakali zabalekela naye kwaZulukanye namanye amaHlubi. La maHlubi yiwona lawa afika kwaZulu abizwa ngokuthiayiziyendane ngenxa yokuthi izinwele zawo ayezishokosha ezenza njengemiyeko yezangomabese ziyenda lapho ehamba. NoZulu kaMafu wabalekela kwaZulu. UMthimkhulu I bamganiselangentombi kaMatiwane kanti izomcwiya. Yathatha izinsila zakhe yazisa kuyise bamlumba,bambulalela eMadlangeni ekuseni emasimini nezinceku zakhe ezimbili.UMthimkhulu kwaba yinkosi yokuqala eyafela empini engazikhothamelanga yona. Kwasukaingxabano phakathi kwaMaNgwane namaHlubi kanye namaZizi. UMpangazitha nguyeowayephethe impi. Bambulala naye wasala empini kwaqhubeka amadodana nempi eyazeyaphela eHeshele (oSuthu). Yingakho-ke ubona amaHlubi egcwele izwe lonke eMtata,Butterworth, eKing Williamstown. Ezinye izizwe njengabakwaMbhele noDlamini-Mzizi zafudukangaleso sikhathi zaya koKing Williamstown, eKoloni.Ekubuyeni empini amaHlubi aphathwa nguMahwanqa owabe elibambela. Ekuhambenikwesikhathi ubukhosi wabubuyisela endodaneni kamfowabo uNcwane. UNcwane wenqabawathi akakufuni ukukhuluma nabantu ngoba bakhulumela futhi, wabe esekhomba umfowabouDlomo III, uDlomo III wayofuna abazobulala uMahwanqa kuSomhlolo inkosi yamaSwazi.Bambulala kanjalo uMahwanqa isikhundla sathathwa nguDlomo III. UDlomo III wacelwa inkosiuDingane ukuba amvakashele ehamba nedlanzana labantu, yathi inkosi uDingane akangenenenceku yakhe wafike wambuza ukuthi unjani uMahwanqa wathi uDlomo III “SengambulalauMahwanqa”. Kanti naye uDingane usezombulala, ukummema ukuba amvakashele kwakuyisunje lokumsoconga. Yabaleka inceku yakhe uDlomo III yafike yathi, ”Nibona mina nibona owokugcina’’. Babalekela eBabanango, babuyela eMadlangeni (Utrecht).”

ULangalibalele:::

ULangibalele uzalwa uKaMazibuko, indlovukazi uMntambose kaMashoba, umfowabokwakuwuPhuthini wesizwe samaNgwe. Unyaka azalwa ngawo uhlawumbiselwa kowe-1818.ULangalibalele wake wahlala esigodlweni sikaMashoba saseNkomokazi (kunendawonamhlanje okuthiwa kuseNkomokazi iqanjwe ngaso lesi sigodlo). Isizwe samaHlubi namaNgwezazihlobene ngenxa yokuganiselana nokwakhelana. Zazakhelene kusukela zisahlalaeMzinyathi kuze kube seMnambithi kanjalo naseMtshezi lapho baxoshelwa khonanguNdabazabantu. Zakhelene nanamhlanje.

INkosi uLangalibalele yethiwa elinye igama kwathiwa nguMthethwa, ilethiwa inkosi uGodongwane [uDingiswayo]wakwaMthethwa. ULangalibalele wasuka-ke kwaMthethwa waya eSwazini eseyolungiselwa ubukhosi. Inkosi yakhiwa ngoselwa okungumuthi wokuqinisa amakhosi otholakala emahlathini. Kuthiwa uma usebenzisa lo muthi ungeyena owasebukhosini uyafa nokufa. ULangalibalele bamdonsa ngendlebe ngalokhu. Wathi uma ebuya weza kumfowabo uDuba owamakhela uzungu ekanye nabafowabo oMini noLuphalule wathi kuye makavakashele konina kwaMbhele kwaMahlaphahlapha wathi uDuba enkosini yamaBhele akabulawe uLangalibalele ngoba usethathe ubukhosi. Bahlanganisa isu lokumbulala, bathi bayomuzwa ngoba egundile ekhanda base bembamba-ke wayo boshelwa exhibeni.Esayomema amazimu uMahlaphahlapha kwafika izintombi ezazizombona zamthola eboshiwe zagijima zayotshela umngani wakhe uGxiva, wamkhulula wabaleka naye. Bafika uMzinyathiugola izintethe, basho phakathi. Kuthiwa ngesikhathi elubeka nje unyawo emfuleni uMzinyathiwama wangageleza base bewela. Bathi bangawelela ngaphesheya uMzinyathi waqalawageleza futhi. Abalandela amazimuzimu ehlulwa umfula, waphunyula kanjalo-ke ekufeniuLangalibalele. Yilapho kwaqala khona izibongo zakhe ezithi:Umbengo owehlula amazimu akwaMahlaphahlapha .ULangalibalele waye nezinkomo ezimhlophe, inyoni kayiphumuli njengenkosi yakwaMazibuko uPhuthini..

Yaqhamuka inkosi uMpande izothatha izinkomo zamaHlubi aqala-ke ukufuduka aMaHlubi eMadlangeni aya phakathi kweDanhauser noMnambithi basuka lapho bayaeNtabazwe (Harrismith).Abamhlophe bamqinela uLangalibalele bathi indawo yakhe iseNatali. Kwathi uma befikaabamhlophe bangena eMaHlutshini wasuka eNtabazwe bamlawula wafudukela eHubungu(eMnambithi). Unina uMntambose uKaMazibuko wakha eBhatha. Esabusa lapho uLangalibaleleeMnambithi kwafika abantu baseMachunwini bazocela indawo kuye, wabanika. Kwabuyekwafika abakwaMvelase abaThembu. KwaZulu enkosini uMpande kwasuka impi phakathikoMntwana uMbuyazi noCetshwayo wehlulwa uMbuyazi. UMonase unina kaMbuyazi wathumauMchunu ukuba azocelela iZigqoza (abakwaZulu) indawo eMaHlutshini.

ULangalibalele wavuma wathatha umuzi wakhe kwaNobamba wabanika indawo leyo. Ngaleso sikhathi umhlaba wawusaphethwe uSomtsewu. AmaHlubi awamlwisanga uSomtsewu, akhuluma noLangalibalele athi sebeyocela ukuzinza nganeno noThukela. Leyo ndawo yayingasenamakhosi. Inkosi eyayakhe kuleyo ndawo kwakunguDweba, owaye ngumbundu(wayeyisiphiwo enganamathambo).Bezwana oSomtsewu noLangalibalele ngendawo leyo enganeno koThukela wathi akayephansi koNdi eyoxoxisana naBathwa abasebexakile sebedla izinkomo zabeLungu. Wenze njalobaxoxisana aBathwa noLangalibalele. Kwakukhona amaKhaladi ayetolikela inkosi ngezindlela ezazisetshenziswa ngaBathwa ukubamba izinyamazane nokuthi kwakulukhuni kanjani kunokubamba izinkomo. Zase zimnandi izinkomo kunezinyamazane kwaba lukhuni kuBathwa ukuyeka izinkomo zabelungu, uLangalibalele waze wabafaka impi kwasuka uthuli lwezichwe.ABathwa phela babebizwa ngokuthi ‘izichwe’.AmaHlubi kwakungabantu abakhuthele, kwaba ibona abantu bokuqala ababebambisene namaNgisi ukwenza izinkontileka. Bethutha usawoti ngezinqola nezinkabi beziyisa koKimberly nasePiet Retief nakoNewcastle. Inkontileka yesibili yayimba idayimani,kwathathwa aMaHlubi ayosebenza eKimberly ezosebenza izinyanga eziyisithupha aholeisibhamu sohlwayi. Babehamba ngezinyawo ukuya eKimberly izinyanga ezintathu basebenze izinyanga eziyisithupha babuye ngezinyanga ezintathu kube yisikhathi esingunyaka lesobehambile.Ngenkathi behamba babelawulwa yinduku ababeyisebenzisa ukukhomba indlela lapho beyakhona. Nempela bahola babuya nazo izibhamu. UmLungu waseKimberly wabhalela uSomtsewu incwadi wathi njengoba usuhlomise amaHlubi ngezibhamu ezingaphezu kwekhulu, uma usufuna ukuwahlasela wena uyokwenzenjani? Kwakuwumgomo wamaNgisi ukudla umhlaba ngempi. Le ncwadi kwaba yiyo eyaguqula umqondo kaSomtsewu.Washintsha umqondo wathi eMahlutshini awalethe izibhamu zizobhaliswa. Bafika abantu nezibhamu, wasithatha esokuqala, esesibili wasinquma phambili, ekwenza lokhu kubantu ngokulandelana kwabo. Bekubona kwenzeka lokhu bahlehla abantu nezibhamu zabo.USomtsewu wabhala incwadi yaya kuMawoza (utolika) eMtshezi wathi ayinikwe uLangalibalele. Incwadi yayithi akalethe bonke abantu bakhe ababenezibhamu. Inkosiyayibusa isizwe esikhulu saMaHlubi futhi yayingabazi ngamagama abantu ababehambe nezinkontileka. Wahamba-ke waya eMgungundlovu ukuyoxoxisana noSomtsewu wangamfica.Ekubuyeni kwakhe lapho waqala ukuhlukumezeka emphefumulweni. Kwakhothama umfowabo uNcwane. Ngosiko lwaMaHlubi uma ushonelwe uyazila isikhathi esithile, uzithibe ezintweni eziningi.
NoLangalibalele wazila izinyanga eziyisithupha, wema ekulandeleni indaba yencwadi yezibhamu…. USomtsewu wabuza kutolika uMawoza impendulo yencwadi, utolikawathi inkosi ithe ayimesabi. Wabhala enye futhi incwadi yokugcina uSomtsewu eyakuLangalibalele, wayiletha kuMawoza. Le ncwadi yabe seyisho ilanga lempi.Inkosi ngaleso sikhathi yayikwaLungani ePhangandlovu (ePhangweni) nengxenye yaMaHlubi yabaleka yaya eMdwebu. Bamlandela, wasuka waya eNtabamhlophe wabhaca kuyo intaba.Inkosi uLangalibalele wayenesiphiwo sokuzwa egazini into ingakenzeki. Wezwa igazilimtshela, wathi uzwa sekunuka umLungu wathi abakhuphuke babheke ukuthi abekho yiniabelungu. Bakhuphuka babafica nebala babadubula babaphonsa emfantwiniweNtabamhlophe. Wedlula nempi yakhe esele, wadlulela kwaHlathikhulu. Emini wayebadukela bengamboni nempi yakhe.Enhla neNcibidwane sebomile nempi yakhe waqala imikhuba yakhe efuna ukubona ukuthiamalozi noMvelinqangi basengakuye yini. Wabongela, wathetha ilozi ngesiHlubi, wahlaba phansi ngomkhonto wakhe qede kwagobhoza amanzi, baphuza nempi yakhe. Kuleso siphethu amasosha amvimba ngaphambili ukuba angayi eLotheni. Wawadukela futhi, amfuna azeayombuza kuMbalo inkosi yaMangwe. Wamlandula, athi amasosha amaNgisi naye akahlomeayobulala uLangalibalele. Wenqaba uMbalo wathi, “Kusika emathunjini ngeke ngikwazi”.Wayesho phela ngoba babezalana, behlobene noLangalibalele. Bamthungatha-ke futhiabeLungu uLangalibalele baze bamthola ezintabeni zoKhahlamba eweni laBathwa (Giant’sCastle).Impi ayidumelananga lapho, amasosha agoba amadlangala lapho engafuni ukulwa nabo.ULangalibalele waphuma waqombola walibhekisa eLesotho washintsha umqondo wakhumulaingubo yakhe yobukhosi ayebonakala ngayo wayigqokisa induna yakhe uMpangele Xaba.Embona amaNgisi awabe esabuza amthatha ngenhlamvu. Kulaba ababehamba namaNgisibaya kobheka ukuthi kwabe kuyiyo ngempela yini inkosi lena abayidubula. Uma befikabathola ukuthi akusiyona kodwa induna yayo. Ngaleyo nkathi amaHlubi athola ithubalokudundubala ezintabeni zoKhahlamba, abalandela amasosha esezwe ukuthi akusiyeuLangalibalele lona abambulele. Athe ukuba awabone eza amasosha, amaHlubi abaginqelaamatshe, ahluleka amaNgisi afa amanye amasosha kanye nokaputeni wawo. Badala isulokuyoqhamuka ngaseLotheni sebedundubele ezintabeni zoKhahlamba, yatholana phezulueyamaNgisi namaHlubi, ehluleka amaNgisi abalekela eNatali.

Abelungu ababekhona empini kaLangalibalele::

Bowker, James Henry Clarke,
Marshall James Durnford,
Anthony William

Grant, James Murray Griffith,
Charles Duncan Pine,
Benjamin Chilley Campbell Royston,

William Smith, George Sprenger,
Charles Frederick

Amabutho kaLangalibalele::

Msonganyathi (Isiqamelo)
Ndongaziyaduma
Izintaka(AmaHende)
Ntabayezwe
Msingaphansi
Impumangithathe
Izitsheleha
Imihosho
Izinkonjane
Inguboyenkosi
AmaNgwane

AmaNgisi abe esezocela uxolo emaHlutshini, athumela umlungu owayephethe iduku elimhlophe elalinguphawu lokuthi maluju. AmaHlubi ayengalwazi lolu phawu abe esemdubula wafa. AmaNgisi asuka lapho aya kwaMamponjwane efuna indlela yokuya enxuseni lasoSuthu /Lesotho okwakungelaseNgilandi. AmaNgisi acela inxusa ukuba liyocela inkosi yakwaMshweshwe ukuba iyoncenga uLangalibalele eze ekhaya enkosini, benzela ukubabayibambe. Wakwenza lokho uMolapo wamncenga uLangalibalele okokuqala wathi inkosiayihlali entabeni, ayehle ize ekhaya. Wenqaba uLangalibalele waphinda futhi uMolapo kwazekwaba okwesithathu. Ekugcineni wavuma uLangalibalele, waya kwaMshweshwe. Ekuseniwathi engena lapho wathola amaNgisi egcwele kwaMolapo. Ibutho elalihamba nayeuLangalibalele lalifuna ukulwa walenqabela, wathi sekuphelile. Kwaba-ke ukubanjwa kwakhenjalo lokho. Ngesikhathi bembamba kuthiwa kwahlwa emini. Bemuka naye bamyisa eMgungundlovu sebeyothetha icala. Endleleni wacela ukuba bamdubule kodwa benqaba.Ayikho inkosi eyahlupheka njengoLangalibalele. Ngesikhathi besuka naye eLesotho belibhekise eMgungundlovu babemdonsa ngehhashi ehuhuluza phansi futhi eboshwe ngamaketango. Bamthatha bamyisa kuSomtsewu eMgungundlovu, wahlala izinsuku ezimbili… kuya kwezintathu engadli. Leso senzo wayecabanga ukuthi sizomenza asheshe afe.Lathethwa icala, lamlahla. Bamthatha bamusa eThekwini eseyiswa ejele esiqhingini iRobben Island. Sebethi bamfaka emkhunjini, kwafiphala ilanga lashona kwaba mnyama. Waphenduka umkhumbi wabheka emuva awabe usavuma ukuya phambili. Bamkhipha emkhunjini, wathi abahambe bayolanda uNgoza inkosi yabaThembu emaMpondweni ukuba izobongela izothetha ilozi ukuze umkhumbi uhambe. Bamlanda-ke uNgoza wabongela, kuthiwa nenceku yakhe uMbongwe naye wabongela. Wabe sewusuka umkhumbi wahamba. Konke lokho kwenzekaekupheleni konyaka we-1873.Ejele wahlala iminyaka eyi-13 edonsa isigwebo. Kuthiwa ngesikhathi elapho amaBhunu ayefuna ukumgeza kuthiwa washo yena uLangalibalele ukuthi akagezi, bagcina sebemgezile ngenkani. Kuthiwa kwaba nezikhukhula eziyinqaba okuthiwa zenziwa ukuthi yena uma egeza,ugeza ngamafutha ebhubesi, wayengagezi ngamanzi ajwayelekile. Ngesikhathi esejele kuthiwa wayiswa endaweni lapho kwakukhona izingwenya, bethi bafuna zimudle, kodwa zavele zamnuka zamshiya kanjalo. Bathi uma bebona ukuthi azimudli izingwenya uLangaliballe bamnika ujeke bathi akahambe ayosenga ibhubesi lizele. Babezitshela ukuthi lizomsobozela, walisenga wabuya nojeke ugcwele. ULangalibalele wayengakudli ukudla kwasekwindla ngoba uma ekwenzile lokho kwakwenza ukuthi izulu lishaze, okuchaza ukomakokudla emasimini. Kuthiwa-ke baphoqelela imfe kuyena emlonyeni. Kuthiwa izwe lashaza,kwaba nendlala enkulu abantu badla ufulawa kuphela. Le ndlala yabizwa ngokuthi indlalakafulawa. Wathi uma ephuma ejele wahlala endaweni ebizwa ngokuthi i-Uitvlugt, eKapa.Namhlanje le ndawo ibizwa ngokuthi iPinelands. Wabe esebuya emva kwesikhathi weza eMgungundlovu wahlala iminyaka emibili. Wagadwa inkosi yakwaZondi uTetelegu eSwartkop esayina njalo emva kweminyaka emibili. Kuthiwa abamvumelanga ukuthi aphinde ahlangane nabantu bakhe. Kuthiwa bamnika ukudla, ngenxa yesiphiwo sakhe ayenaso sokupholofitha wathi, “Ngizokudla lokhu kudla noma kunomuthi ngoba sengikhathele ukwehla ngenyuka”.Esekudlile wabe esekhothama, ekhothamela khona belu eSwartkop. AmaNgisi afika eMaHlutshini esezocela usiko. Amthatha ayomgcina ndawo thizeni aze aluthola usiko afuna ingwe nenkomo. Bathatha izikhumba bamembesa ngazo njengosiko. AmaNgisi akhipha izinqola zezinkabi ukuba alayishe isidumbu namakhosikazi bembuyisela oKhahlamba. ULangalibalele wafihlwa ezintabeni zoKhahlamba, uma udlula emzini oseNsukangihlale.Zafika-ke izinqola nenkosi yamaHlubi isizogcinwa ngokosiko lwakwaHadebe. Ngeshwa abalenzanga ngokuphelele, kwaba khona impikiswano ngomuntu ozondlalela inkosi,ayiphelezele. Base besaba ukuthi hleze nabo bayobavalela ejele abelungu ngenxa yalesisenzo. Yabongela-ke imbongi ukuze kuvuleke idwala njengoba phambilini kuchaziwe ukuthi inkosi yamaHlubi ayimbelwa kodwa ibuyela edwaleni. Kuthiwa imbongi yabongela kusuka ekuseni, idwala laze lavuleka ntambama, wabe esefakwa khona nayo imbongi.
Imbongi nayo yangena, yaqhubeka nokubongela laze lavaleka idwala.Le mbongi kwaku ngeyakwaMbongwa. Yingakho nangonyaka we-1956 kuyotshalwa iNkosi uTatazela uMdolomane Mbongwa wafika ekuseni komkhulu enqunu ehamba ememeza ukuthi uzoyendlalela inkosi, efisa ukufeza usiko lwesizwe samaHlubi. Umthetho owakhishwangabeLungu wokuphatha izwe wawungasaluvumi lolu siko. Kuthiwa ababekhona babesebemgqokisa uMbongwa, kwaba ukusinda kwakhe. Induna yeNkosi ngalesi sikhathikwakunguMaqanda Mbongwa. Nakuye-ke uTatazela lavuleka idwala wafakwa, kwabongelwalavaleka. Aqala ahlakazeka amaHlubi. Ahlakazekela kula makhosi ayesebekwe uSomtsewungoba abeLungu base bewudabulile umhlaba, bewuhlukanise imingcele.

Ubunjalo bukaLangalibalele:::

ULangalibalele wayengesona isilwi nesidlova. Wayelugcina usiko lwenhlonipho lokuthi uma exabene nomuntu amhloniphayo avele abaleke. Wawabalekela amasosha kaSomtsewu ewacashela baze bahlangana oKhahlamba. Wayezamukela izihambi njengoba amamukelauColenso umbhishobhi wahlala namaHlubi waze wakha idolobha iColenso. Wawamukela amaJalimane ayezofaka inkolo yamaLuthela eMahlutshini aze akha nezindlu zamasonto.Kuthiwa uLangalibalele wayenamandla kakhulu ngoba uma ehleli eduzane komuntu wesifazane osanda kuthatha isisu sasivele siphume. Uma nje intombazanyana ike yabhekangakuye yayivele iye enyangeni.Kunomgwaqo owaqanjwa ngegama likaLangalibalele otholakala eMgungungundlovu. Lokhukwenziwa ukuhlonipha leli qhawe lamaHlubi. Wawaziwa ngokuthi uLong Market, wabe sewushintswa kwathiwa uLangalibalele.

ILokishi ikwaLanga, eliseKapa::

EKapa kunelokishi elaziwa ngokuthi ikwaLanga elakhiwa ngonyaka we-1927 kulandelwaumthetho wonyaka we-1923 wezindawo emalokishini eNingizimu Afrika. Leli lokishi laqanjwangale ngqalabutho yamaHlubi, uLangalibalele. Kuyaye kunqanyulelwe kuthiwe kuKwaLanga.Leli lokishi lalihlala abantu abamnyama kanti lingelinye lamalokishi amadala kakhulu eKapa.Namhlanje linabantu abangaphezu kwezinkulungwane ezingama-47. Njengoba bese sikesasho, emva kokuphuma eRobben Island uLangalibalele wahlala isikhathi eKapa endaweniebizwa ngokuthi i-Uitvlugt namhlanje yaziwa ngePinelands. Kunabantu bakwaHadebeabatholakala khona laphaya eKapa. Njalo ngenyanga kaMfumfu, kukhunjulwa uLangalibaleleemaHlutshini njengengqalabutho emlandweni wesizwe samaHlubi. Kulo nyaka wezi-2011 kulombungazo bekuhlatshwe izinkomo ezilishumi kanye nempofu. ULangalibalele wayenezinganeezingaphezu kwama-200 kodwa ezathatha ubukhosi uSiyephu (omdala) noNceke azitholakundlunkulu uMzamose.. UMzamose wathola izingane ezintathu, umfana omdala uSiyephu, kwakhona umfanaomncane uNceke nendodakazi uZiwelile. Intombazane le kusolakala sengathi yazalwangesikhathi inkosi isiboshiwe eRobben Island, njengokuba kuthiwa uZiwelile nje.

Amakhosi abekwa uSomtsewu[uSomtsewu uSir Theophilus Shepstone ]•
UMahlanya Mlaba
•
UMaziyane Dlamini
•
UFaku Mabaso
•
UTomu Ndaba
•
USgejane Chonco

Iningi lamaHlubi lase liphethwe inkosi uFaku Mabaso owayesebenza kwaWinter engadini.Inkosi uSiyephu owayezoba yinkosi emva kokukhothama kukayise uLangalibalele wafudukelaeMkhomazana nabafowabo. Ekubuyeni kwakhe lapho wathi gozololo kwaMahlanya, wabuyewadlula, waya eMhlaza (Winterton). Lapho walandwa umfowabo bazokwakha ndawonyekwaNomguza (eLoskop). Umuzi kaSiyephu wehlukana kabili, omunye wakha kwaWinter(eSidlulubeni). Kuso leso sikhathi kwavela umlungu edayisa ngepulazi lakwaBhekuzulu.Bavumelana, balithenga ngezinkomo kumlungu lowo. Basuka-ke kwaNomguza (eLoskop)ngoba beza epulazini kwaBhekuzulu.

Inkosi uSiyephu wayenamakhosikazi ayisishiyagalombili. Undlunkulu kwabe kuyintombikaSmahla Shabalala, uMaShabalala wesibili, uMaKhoza, uMaKheswa, uMaGumbi, uMaMchunu,intombi kaGabangani, uMaXaba nokaMazibuko. Amadodana kaSiyephu kwakuyilawa:uSkhwameni, uTshogoyi, uNsaba, uNkomeni, uPhuku, uTatazela. Epulazini lelo wahlala unyakawaba munye wabe esekhothama. Ekukhothameni kwakhe ubukhosi bathathwa umfowabouNceke. Waphatha izinyanga eziyisithupha wasekhothama naye, kwaphatha omunyeumfowabo uGobandwane owayebambele uTatazela indodana kaSiyephu eyayisakhula.Ngaleso sikhathi-ke kwaqala ukuba abumbeke futhi amaHlubi. Wakhula uTatazela ekhulelakwaSmahla Shabalala ekhaya konina. Eseyinsizwa wasuka wavakasha ekhaya ngoba phelakwakusekhona unina.Kusenziwa amalungiselelo okuganwa kukaTatazela, ubukhosi babanjwa uGabangani Shabalalaisikhashana. Inkosi uTatazela yalandwa inkosi yakwaMsimanga phesheya koThukelaeyayizoba umsizi (isesulamsizi) wayekade eqonywe intombi yakwaZondo emaNgwaneni.Kwatholakala ukuthi yayingafanele ukuba yisesulamsizi ngokwesibongo sayo. KwaHadebekunezibongo okuthathwa kuzo uma uzoba isesulamsizi. Kuba ikwaXaba nakwaMsimanga.Emva kwalokho wabuthatha ubukhosi-ke uTatazela bekhona kwaBhekuzulu. Ekubusenikwakhe wathatha amakhosikazi ayisishiyagalombili: uMaMsimango, uMaZondo, uMaKhoza,uMaMkhwanazi, indlovukazi uMaMchunu (ongabatholanga abantwana), uMaKhoza (wesibili),uKaMazibuko noMaMlaba. Kusenjalo yakhothama indlovukazi uMaMchunu. UNdabazabantuwathi akasuke uTatazela nabantu bakhe bakhuphukele eNsukangihlale, wenza njalo-ke. Wabeeselandelwa umfowabo uMvunga owabesesuka kwaLufahla (eSidlulubeni) ehamba nabanyeabafowabo. UNceke, umfowabo omncane kaSiyephu wayakhe kwaLufahla (eSidlulubenikwaWinter) amadodana akhe alandela uTatazela. Amadodana kaNceke yilawa: uMabhebhane,uJiya noMafunda. Waqhubeka nokuganwa uTatazela eseseNsukangihlale wathatha makhosikazi amathathu: uMaKhumalo, uKaMafahleni, uMaZuma owaba indlovukazi wagcinangoMaDlamini. Okusho ukuthi esephelele amakhosikazi akhe aba ishumi nanye.Wazala-ke uTatazela, wazala laba: uMkhayi, uZumkile, uMkhehla, uNomtobane, uGugushe,uMahewu, uJabulani, uZinyane, uPoni, uNqeniwe, uDoda, uMadamba, uSdinsi, uCetshiwe,uMakebhe, uMgadi, uSolisile, uToza, uMqaqambi, uDunu, uNunu, uMzwenkosi. Wabusa-keuTatazela phezu kwezinxushunxushu ayezidalelwe umkhwe wakhe uMbhidli Mlabanendodakazi yakhe uNomntontolwane kwasuka impi phakathi kwamaHlubi namaNteshe.UTatazela weyeyinkosi eyinono ephelele emasikweni amaHlubi. Esabusa, kungazelelwe luthokwaqala ubutha, umakhelwane wamthumela ngemfene. UTatazela wayenezinja ezayihlaselaimfene, uTatazela waphuma nomkhonto wayigwaza wayibulala.Kusenjalo kwafika uMafunda umfowabo, wafuna isikhumba semfene, wathatha inxeba kuso.Bahlangana uMafunda noSkoshi Ntshingila (uHlela umnikazi wemfene). BahlanganelakwaNcwadini Hadebe bakhanda itulo lokumbulala uTatazela. Nempela wahlatshwa izibhobokwehluleka nesibhedlela. USdinsi indodana nabanye babiza umhlahlo, sabanuka isangoma.Emva kwaloko wakhothama, ngonyaka we-1956, wabe esethathwa wayofihlwa ngosikolwamakhosi amaHlubi kwaBhekuzulu. Kwaboniswana ukuthi akahambe ayobekwa eduzekukayise uSiyephu. Njengokujwayelekile uma kutshalwa amakhosi, kwabongelwakwathemeleza izimbongi ezintathu itshe alangavuleka kwaze kwathi kweyesine imbongilavuleka itshe. Kulezo zimbongi kwakukhona kuzo iNkosi uPhakathi, uNomantasha Shabalala(imbongi kaTatazela), uZibhebhu Hadebe noMthembeni Hadebe. Imbongi yenkosi uSiyephukwakunguBhekanjani Shabalala.Owabamba ekhulisa inkosi ekhona manje kwaba uMshikashika Hadebe, lona wayeyindlukaNceke. Ngonyaka we-1969 kwase kubamba owendlu kamfowabo uLangalibalele, uNcwane.Lowo-ke kwaba nguJoniseni Hadebe. Laba-ke babamba bekhulisa umntwana kaTatazela lonaobusayo njengamanje uMzwenkosi Hadebe.

INKOSI UMzwenkosi Hadebe[ebusayo]:

Inkosi uMzwenkosi wazalwa ngonyaka we-1948 May 27. Uzalwa eNsukangihlale ngundlunkuluukaMafahleni, uMaZuma. Wabekwa esihlalweni sobukhosi bamaHlubi ngonyaka we-1974.Ukhulele kwaNxamalala. Inkosi yaqale yaganwa kwaXaba ilandela isiko lamaHlubi, kodwauMaXaba wabuyela kubo okunokwenzeka ukuthi akalwenzanga usiko lwamaHlubi. Inkosiyabuye yaganwa uMaDlamini ukuzovusa indlu kaMzamose kaSobhuza. Inkosi ihlala endaweniyakwaBhekuzulu esigodlweni eMaDlangeni, eMtshezi. Inkosi inabantwana abaneuBhekamaHlubi, uZibuyile (inkosazane), uMandla (odlulile emhlabeni kulo nyaka ka 2011)kanye noSondezi

Babedume ngani abantu bakwaHadebe?

Abaholi besizwe sakwaHadebe kuthiwa babenolwazi olunzulu lwemithi esetshenziswaebukhosini noma komkhulu futhi benemithi yokwenza imvula. Lokhu kuvele kakhuluemakhosini afana noBhungane II NoLangalibalele. Kuyavela futhi ukuthi babengamaqhawenasemabuthweni ngoba kunebutho elalibizwa ngokuthi iZiyendane. Kuthiwa lalesatshwakakhulu ngesikhathi kubusa inkosi uBhungane. Laliholwa induna uMakhatha kaNdlukaziwakwaShabalala. Abantu bakwaHadebe kwakungabantu abakhuthele ngendlelaeyisimangaliso, bheka nje ngoba kwaba ibona abantu bokuqala ababebambisene namaNgisiukwenza izinkontileka njengoba bese siphawulile.

Amasiko nemikhuba yabantu bakwaHadebe:

Kunamasiko amananingi aqondene nabantu bakwaHadebe. Kukhona isiko lokuhambisainongwana yengane emfuleni. Elokupheka iqhwa, elokuvala isiqhotho nelokucela imvulakomkhulu.
Isiko lokuhambisa inongwane emfuleni
Abantu bakwaHadebe kuthiwa baphuma echibini enkalankaleni enkulu. KuthiwabangabakwaBhucwa ngoba kwabhucwa udaka echibini baphuma kuyo inkalankala. Kuze kubenamhlanje inkalankala iyahlonishwa kwaHadebe, kuthiwa ukhokho womndeni. Uma kuzelweingane kwaHadebe omama bathatha inongwane bayoyiphonsa emfuleni kwesinye isikhathingisho umzanyana nawo uyiswa khona emfuleni udliwe izinkalankala. Uma inganeingeyakwaHadebe izinkalankala ziyayidla inongwane leyo noma umzanyana kodwa umakungesiyona ziyayiyeka, ngesinye isikhathi ziyikhiphele ngaphandle kwamanzi. Leli siko lifanancamashi nelakwaMazibuko okuchaza ngokusobala ukuthi bahlobene.Abantu bakwaHadebe abayidli ingobe, ngoba amakhosi akhona agqokiswa yona umaeyotshalwa. Amakhosi akwaHadebe atshalwa edwaleni, awambelwa phansi.

Isiko lokuphekwa kweqhwa:

Indawo yaseMahlutshini indawo ebandayo ngoba ingaphansi kwezintaba zoKhahlamba.Kuthiwa abantu bakwaHadebe banosiko lokupheka iqhwa. Kuthiwa lolu siko lusaqhubekanamanje. Kuthiwa ukuphekwa kweqhwa, kwenziwa ukuze ungqoqwana nesithwathwakungabikhona. Kuthiwa kuhambisana nezintelezi ezithize, bona basebenzisa igama lembiza,ukuhloniphisa, bathi kunembiza kodwa kusuke kunentelezi. Uma sekuphekwa iqhwa,akuqondakali ukuthi kwenziwa ngasiphi isikhathi kodwa iqhwa nesithwathwa kubangconoemva kokuthi liphekiwe.

Isiko lokuvala isiqhotho:

Uma sekusehlobo kuhlala kube nesiqhotho. Kunemndeni eyaye iqondane nalokho ukusivalaisiqhotho, ukuze singabulali ukudla emasimini. Nakhona kuba khona abantu abenza lokho.Kuthiwa bonke abesilisa kuyaye kuzaywe ukuthi bangayi endlini ngalelo langa. Okungukuthiuma umuntu eganiwe angayi elawini, noma ikuphi la ekhona angaweqi umbhede. Laphokusuke kuvalwa isiqhotho.

Isiko lokucela imvula koMkhulu:

INkosi uLangalibalele wayenamandla okunisa imvula. Kuthiwa wayekwazi ukunisa izulu,abantu babeza nje besuka nangaphandle kwemingcele beze bezocela imvula. Kuthiwababefika balolise/banikele ngento abanikela ngayo, bafike balale, kwenziwe lokhookwenziwayo, bahambe. Wayebanikeza abanikeza khona, abatshele uma sebehamba ukuthiuma sebegeza ngale nto ababogeza sebesendaweni yabo. Kwakungafanele bageze umabesazokweqa umfula ngoba lizona nganeno izulu. Kuthiwa nanamuhla kusenzeka lokhu,bayafika enkosini le ebusayo manje uMuziwenkosi bezocela imvula. Kuthiwa uLangalibelelewayenesipho esikhulu kabi ngoba kuthiwa kwakuyaye kuthi libalele nje ilanga aqale imikhubayakhe athi abalethe indishi yamabele neyommbila. Acaphune izinhlamvu zamabele nezombilabese ezifumbatha esandleni sakhe. Uma esezivula izandla amabele nommbila kwakusukesekumilile. Kwakuthi emva kwalokho athi kubantu bakhe “hambani niyolima nitshale manje”

AMahubo akwaHadebe:

AMaHlubi njengezinye izizwe nawo anamahubo awo esizwe aziqhayisa ngawo nokuyiwoahlanganisa isizwe. Mabili amahubo azovezwa lapha: ihubo lempi kanye nalelo elihutshelwaintombi eyemulayo.
Ihubo lempi
Uban’obengathinta thinaObengathint’amaHlub’amnyamaO, siyizwile le ndaba.Kukhona futhi elinye ihubo elibalulekile emlandweni waMaHlubi elavela emva kwempiyaMaHlubi nabantu bakwaMlaba lapho aMaHlubi ehlulwa khona nguShulwana owavele wadedela isibhamu wanqoba amaHlubi eyedwa.

Kuthiwa uShulwane lona wabe eyindunayebutho lakwaMlaba elalibizwa ngokuthi amaNteshe. Impi lena yaqalwa isenzo sendodakazikaTatazela uNontomntwane owathandana nensizwa yakwaZondi eyabe iyilungu lamaNteshe.AmaHlubi adinwa agana unwabu zatholana phezulu. Le mpi yaziwa ngokuthi impikaNomntontwane. AmaHlubi aqhubeka nokulwa nesizwe sakwaMlaba kwaze kwagcinangokuthi uhulumeni abasuse abakwaMlaba endaweni okwakuhlala kuyo amaHlubi ekuqaleni.Athi angayithola le ndawo amaHlubi abe esiyiqamba ngokuthi iNsukangihlale. Igama lalendawo kwakuseBhekuzulu okwakuyigama lesigodlo senkosi uLangalibalele.

Ihubo likaNomntontwana:

Wasilaya NomntontwanaWalithanda, walithandaWalithanda ngempela iNteshe?Wasiqeda we ShulwaneWasiqeda, wasiqedaWasilimaza ngempela ngesibhamu.

Ihubo lomemulo lamaHlubi:

We baba wangisizaWangisiza wangikhulisa”We baba wangisiza,Wangisiza wangihlabel’inkomo.

Ulimi lokuhlonipha kwaHadebe:

Njengoba izizwe eziningi zinamagama nolimi lwazo lokuhlonipha, nakhona kwaHadebeamakhosi ayehlonishwa kakhulu ngabesifazane. Kuthiwa ilanga awalibizi amakhosikaziakwaHadebe athi impakama. Uma bethi ilanga libalele bathi impakamo ithansele. Lokhubakwenza ukuhlonipha inkosi uLangalibalele. Banegama abalisebenzisayo okuthiwa isesulamsizi, leli gama lichaza umfazi wokuqala wenkosi owayehlala nenkosi uma kuvele umkhwaziekhaya angazili, ayichithise isizungu. Umkhwazi uchaza isifo. KwaHadebe uma inkosiikhothama bathi iyozingela. Inkosi bayibiza ngensomi.

Izithakazelo zakwaHadebe::

Zintathu izithakazelo zakwaHadebe ezitholakele lapha.

Hadebe
Mthimkhulu
Bhungane kaNsele
Nzimande
Wena kaLangalibalele KaNdlubu ezamila endaweni embiNgoba zamila emthondweni.
Amangelengele anzipho zinde Ngokuziqhwandela.
Makhulukhulu!
Hadeb’omuhle okhonz’agoduke
Angaze axakwe yithambo lasemzini.
Sigoloza esikhangel’ umuntuSengathi simjamele,
Umkhulu Bhungane
Kodwa awungangoNkulunkulu.

2

Mthimkhulu
Mashiy’amahle anjengawenyamazane
AbakwaThondo kwabakaSothondose.
AbakwaDlomo-dludlu wezindlu nezindlwana.
Abakwazitho zimhlophe, mashiy’amahle ,
Niye nabuthathaphi ubuhle obumhlophe obunje?
AbakwaMaxovaxova umthombo wenkosi.
AbakwaVangane, kazi sengoneni namhlanje?
UNduku – zimakhulukhulu ,
Sehla ngomnyama entabeni, kuyagonqoka.
Kumnyama phansi.
AbakwaNdlubu zamila emthondweni
KwaSothondose.
Amangelengele anzipho zinde ngokuqhwayana
Umkhulu BhunganeKodwa awungangoNkulunkulu.

3

MthimkhuluBhungane
Ndlubu zamil’ebubini
Ngoba zasaba’ukwehlela
Ingab’emhlabeni zesabani?
Mafuz’afulele njengefu lemvula
Lapho kungavalwa ngesivaloKuvalwa ngenhloko yendoda
Mashwabada!
Owashwabadel’inkomo
Kanye nezimpondo zayo.
Sigoloz’esimehl’abomvu
Esabuk’umuntu samjamela.
Mashiya amahle anjengawenyamazane,
Hlub’elihl’elinzipho zimnyama ngokuqhwayanaNgelengele!

Izibongo ezihlobene nakwaHadebe::::

Xaba,

Msimanga.

Mbhele.

Kheswa

Ndlanzi

Mazibuko.

Maphikela

Nkala

Ntanzi Mdakane

Khawaula

Makhungo

Mlotshwa,

Ndlovu….

Mkhwanazi

Ndlela

Izibongo zikaBhungane :

Bhungane wamakhulukhulu
Sothondose.
Ndlubu zamila ngaphambili
Yinhlabathi yoNdi noThukela.
Ngifike beyihlenga beyiphalaza ,
Ngifike ngayihlenga ngaguzubala .
UBhungan’ uyababaza
Ubabaz’eseSigodlweni
Kwaf’izitsha zisemadodeni’ebandla.
UBhungane yindikinda yindaba,
Uze waba yindaba nakuzikhundlwane
Yindlovu yakwa KaMazibuko,
Yinkamisa mlom’onganga zibuko;

UMatshayw’alile njengesikhundlwane.
INdlovu yakwaMqad’eluphondo lunye,
Ekanisel’ezimpondo ngambili
Igeng’eladl’imithi yakwaBhunga.
Sabe sesibona ngebhudulelo.
UBhungane nguqobodisa, ukumisa kwendlovu,
UGengelizis’ukumisa kwenyathi.
Wabulal’uMafu kwabakwabo
Nanamuhl’akwaba ndaba zalutho!
Isilo sakulo Mbikazi

Esimaphuml’anzinzinini,
Umagqula ngaw’emazibukweni.
Mlotshwa thwal’usiba lube lunye
Uyoshis’imizi yamaVimbela!
Jabanq’umntakaMpila
Wawuthe kosal’anjani na?
Kosal’ansiba zibuthakathaka –
Kwasal’uBhaqile waseSwazini
Kuzihlobo zakhe,
Kwasal’ uMthilingwane,
Kwaba kwaKheswa
Amakhubal’abuy’adliwa nguye.
Isihlahla sentshungu sombelebele
Kade bethi bayasigawula!
Izembe lisemsamo kwaMnxanga
UNomaweziwezi kaNsele
Inkomo zakhe zimaqath’amhlophe.
Ngokuwelawel’uMzinyathi.
USosolani, bayadla bayasola,
Akasenamuny’ongasoli
UMlawuzi kamkhont’osandukulolwa.
UMvuni wabantu njengamabele.
UMsiki wezitoto zabaLandakazi;

Kazi bazala ngan’ubanquma nje?
Isilwane sakwaKaMazibuko
Sidla silila zomuk’izinsuku,
Sililel’imihlambi yabantu.
Incinin’ eyongam’ esizibeni,
Izokhiwa ngabanjani na?
Izokhiwa nguMgidi kaNsele.
UMth’oseYenge naseThobozi,
Owath’ukuwa wasambatheka.
Wabhekis’amabombo ekhayakonina.
Bhungane phez ’abantu

Abant’abazukumbatha ngubo,
Abantu bazindondokazana.
Awu! Yebo-ke Mlotshwa wawozingelwayo
Awufi ukufa kwamany’amadoda.

Ibinda Nkosi !

>>>>
Izibongo zikaLangalibalele1::

UJuba ququbala
Enkundleni kwaNjomose!
USigoloz’ esimehl’abomvu
Isigoloz’esibhek’umuntu ngathi simjamele.
Inkondlo kaDikida benoNgenela
Abathi beyishaya bebeyifingq’amadolo.
IJub’abalijukujela ngezagila kwaNodwengu lagwija.
UMaphuhlan’ophuhl’ezulwiniOngampondo zamathole;

Waphuhla wavelela phezu kwamaHlubi;
Uphuhl’ezimfundeni zoNdi,
Waphuhla nakwezoKhahlamba,
Waphuhla nakwezoThukela.
UNyama yamazimu kaDuba noMini noLuphalule,
Bayidla bayidonsisana!
USombangeli, wabang’umuzi wamfanela.

ULangalibalel’uyesabeka
Ungangamaqand’engonyama
Nangangamaqand’engwe.
UQongqo ngiyambuka
Ngokukhwela kwezind’izintaba.
UManqaml’atshinge njengesibanda,
ULanga phuma sikothe.
Ngabezizwe bodw’abazokubalekela
ULanga ngokuswel’inkonyane
Kwezamany’amadoda
Ngob’inkonyan’ikwezikaLangandaba.
UNkomo zidla nezisilwane senyathi,
Ngoba zidla nezakwaSongiyaObemthandabuzela njengomnyama.
Udabul’ePhunguphungu,
Wadabul’eMlalibeni,
Kwaza kwasa ingonyama nendlovu zibovula.
Ubengasakuya kwaZulu
Wabizwa ngumkhonto wesibhamu.
UMashingizela, umashiy’impi yakhe;
Washiy’izinja zakwaZulu
Ebezimlom’ubomvu
Ngokuphuz’ingazi zamadoda.
UMapha kulahla kuMajikijela
Wawel’iMpozam’emhlophe
IngeyaseMashobeni.
Owaph’ uMphelanaEzalwa nguMendela.
Uvalelise ngomkhonto kuZulu;
Izizwe zonke zambalekela
Wadl’ababomvan’abazond’ilanga.
Wavalelisa ngomkhonto koKaSonjica
UPhiva ndlebende lingezwa ndaba
Lingezw’indaba lizomphangel’ezingqokweni..

UNobhengul’ ikhakhasi
Isilumek’esibuya nenhlwili.
Ingungu kaMthimkhulu
Abayingenis’emkhunjini
Zonk’izizwe zabikelana!

Zathi Langalibalel’ubanjiwe,
Ubanjwe ngabazana nezinkwenkwezi,
Nenyanga, nelanga nezilimela.

Ibinda Nkosi !

Izibongo zikaLangalibalele2:::

Mdingi kaJobe!
Sembatha mkhonto njengengungu.
Abakwaqili babeza benhliziyo zimnyama
Bemthatha bemhleka bethi kanyongo kanamhlwehlwe,
Kanti unomhlwehlwe ubhabhanana.
Umqomboli wendlela zokhabonina,
Ingani abadala sebazikhohlwa
Kaziwa ukuthi yena uzazi ngani.
Ijuba elahlala enkundleni kaSibhenya
Balithela ngezibi laququbala.
Isihalahala sezinja zikaSibhekane
Ezimlomo ubomvu ngokudla izingazi zamadoda.

Umpondo ezamaduna ezamathole
Ezelanga elaphuma endlebeni yendlovu
Mhlambe liyophuma endlebeni yengonyama.
Umbalekelwa owabalekelwa zinduna zikayise.
Ubalekelwa zinduna zakhe;
Ubalekelwa uManzulwa obezalwa uManqamu,
Wabalekelwa uMpangele obezalwa uSigodlo
USibhamu esidume ekuseni kwaNobamba.
Bathi uNobamba kangibambanga ngani?
Izulu elidume ekuseni labuyisa abafazi ekuthezeni

Unobanga izwe az’alifumane
Elibanga nosoMtsewu, uyise akangalifumana.
Izigqoko ezamaNgisi ezamaFulentshi
Ufulathele izimbali azamfanela.
Uth’ esefulathele noMlapo naye kazamfanela.
Umbasi wamakloba amabili,
Elithi elinye lisavutha le kwaPhosihamu,
Elinye lalivutha eSibubulundu.
Kuzwakele ukuthi bayishayaIndlovu kaMthimkhulu emkhunjini.
Kuthe esabaleka ehamba evalelisa wathi,“
Ngithe ngibalekela kozongisiza angifihle,“
Kanti ngibalekela esilwaneni esinguMolapo kaMshweshwe.”

Ibinda nkosi !!

Izingane zikaLangaibalele yilezi:

uMbayimbayi
uSiyephu
uMalambule
uNcapayi
uMuhaye
uFipha
uManaba
uMdungazwe
uNdongeni
uSinikani
uQwababane
uHatsha/uRatsha
uZatshuke
uMadikane
uNjayomthakathi
uMasiphula
uJuqu
uJakalazi
uMageba
uMlokothwa

uNceke
uNgobandwane
uGojela
uDayimane
uSambane
uMsizi
uCetshwayo
uNkambayedwa
uXhegu
uMandla
uNkovana
uMango
uMosi
uMnambithi
uPeni
uDubuyana
uMazwi
uNsinginsingi
uMnukwauMbulawa
uMzabatheki
uTshali
uGayifoko
uJenene
uMahagane/uMaragane
uNdomba
uZithwana
uGalaza
uMhlahlo
uMgunundwane
uNhlokouJangeni
uMdutshulwa
uBhoyi
uMkhandu
uNgazana
uMtamo
uSigedle
uMdebu
uNdiyane
uShonaphi
uNgazi
uThayi
uMshodo

Izibongo zeNgonyama yamaHlubi uDlomo Reigned frorm 1675 – 1710

Dludlu kwabezindlwana
Sibhushwan’ akanangubo
Ingubo ngekaHlangothi.
UDlomo wexuthw’ ingubo
Waza wayifumana kwabakwaMpanza.
Ukub’ amaNkom’ angehli ngaphezulu
Ngab’ uDlom’ usahlel’ enxokotsheni.
Imbabala kaMashiya noDlomo
Abayigwaz’ igijima.

UManqinas’ umfaz’ obele lide,
Omuncis’ umntwan’ ephesheya komfula.
Bal’ elihle bade bathi ligqabi lomthakathi.
Kant’ awonin’ atsib’ ekhasisa.
UDlomo yinkosi zizwe.
Mhl’ uDlom’ unebal’ emhlana.
Ubonwa zeziny’ iinkosi;
Zimtyhole kub’ indaba yakh’ ixoxwa
Zonk’ iintsuku, iswel’ umphenduli;
Zithi yiyekeni sesiya kuphendulwa
NguNtsonga-mlomo.
Ngungongoma zinemikhonto;
UDlom’ akabunikwang’ ubukhosi
Wabufumana ngenyanda yemikhonto.
Lugogo lwenkunzi yomthakathi
Beluphala beludendebula.
Kanti yen’ uDlom’ akakhafuli.
Obongwa zizizwe zonke:
NguBhejane, yinkom’ enomliza kweziny’ iinkomo.

Lukhozi lwasemahlabeni
Olwadl’ iinkwali lwazinkempeneza.
UDlom’ udumile maHlubi;
Ubangelwa ngob’ uDlomo
Waya wadl’ ezikaNdaba kaPhunga;
Waya wadl’ ezikaMalululu;
Waya wadl’ ezikaQwabe;
Waya wadl’ ezikaThabethe;
Waya wadl’ ezikaMalandel’ eNkandla.
NguJozi-govu, umkhont’obovu
Kweminy’ imikhonto!

Ibinda Nkosi !

#Source Prince Hlubi

ULibo lobukhosi bakwaHadebe::

Chibi

Lubelo

Bhungane I

Fulathelilanga

Mbhele Bhele

Lufulwenja

Sidwabasenkomo

Mfunu

Mhlanga

Mmusi

Masoka

Ndlovu

Dlamini

Mthimkhulu I

HadebeRadebe

Ncobo

Dlomo

Mashi

Ntsela

Bhungane II

Mthimkhulu

Langalibalele

Siyephu ………………Nceke

Tatazela …………..Jiya

Muziwenkosi ………Kanana

Bhekamahlubi …..Mzwandile