clan names ๐Ÿ’™ clan history ๐Ÿ’ฏ

izithakazelo

Tag: CELE

Cele Clan History, Umlando, Meaning & Origin

Cele Clan History, Umlando, Meaning & Origin
The meaning, origin and history of Cele surname is not yet listed.

This surname is prevalent in South Africa.

Click to add info about this surname

Izibongo zeSilo Zwelithini kaBhekuzulu

Izibongo zeSilo Zwelithini kaBhekuzulu

INdlondl’enophaphe’ekhanda
Ndaba kawulalele lomunt’omemezayo
Umemeza sengathi uyakhala
Ukhal’isililo
Uth’igula likaJama lichithekile
Lichithwa yiNgwel’endala
Ngeyakithi kwaMalandela
Ubesibindi Buthelezi
Ngokukhuthazel’umtakaNdaba
Bemthuka bemcokofula
Bethi uZwelithini kayikubusa
Kayikuba Nkosi
Kanti bamgcoba ngamafuth’empepho
Yakithi kwaMalandela
USodidase!
INkonyan’encane kaNdaba
Edid’imibala
Umphikelele wensizwa
Ngo,ephekele’amadod’akwaZulu
Esephelelwe ngamandla
UMaphokophela longay’insizwa
Eyisinikinikana
Engabubende bezingwe
Nobezingonyama

Ogijime ngandlelande
Ngal’uvivi
Eya kwadadewab’Nonhlanhla
Nani MaNdebele
Seniyoguga nidelile
Enike nabon’iZinyane
NgeleSilo sikaNdaba

Ohlamb’izandla
Ngamakhand’amadoda
Wathi yiwon’ayomhlabanela
Kuye kwagcwala
Izifunda zemifula
Esinye ngesoMkhuze
Esinye ngesoThukela

Nani magundwane
Ahlal’ezikhotheni kwaNongoma
Gijimani ngezindlela zonkana
Niyobikel’abangakezwa
Nithi lukhulu luyeza luyanyelela
Silufanisa neNdlov’emnyama yasOndini
Izoshis’izikhotha
NgezakwaNongoma

INkonyan’encane kaNdaba
Ekhwele phezu kwendl’Egazini
Bath’oyise noyisemkhulu
Hhawu!!
Ngasiha Ndaba
Usuyahlola!
Kanti yibon’abahlolayo

INtul’ebande ngodonga kwaBhekuzulu
IMvukuzane kaNdaba
Evukuz’ubusuku
Iye yabonwa ngumame
NgowaseMaNdebeleni

UBhejan’odl’abakayise
Phum’esiqiwini mtakaNdaba
Kade bekuvalele
Ungalonde kaGabela
Kayingangezawoyise
Izigqunswana
Ngisho bethi bayakwelula
Kuphelela ezinqulwini

Eyakho inde!
Iye yashaya
KuVoster ePitoli
Kwazamazama uM C Botha
INdlov’enebatha
Kwabamhloph’abelungu

Umgud’ubomvu
Ubheke kwaNongoma,
INdlunkulu yehla yenyukanyuka,
Ngebhasi likaMatimati Zazini.
Eladuka laduka

Beyogingq’izithupha.
Bethi Ndaba
Ngek’ubuse kawukaqini,
UQasa likaWasa*
Inkom’esengwa yiViyo,

UZiyayinhlonhlonga!*
Inkom’ethandwa zibawu
Suk’eduze komuntu wami
Ndaba ngiyagulelwa,
Ufulathel’uBombo lwabhidlika,

Ukhulumis’uLuthwethwe
Lapha kumaBhunu,
Kuye kwazonda uBhondi
BenoKhwashakhwasha,

Ziyeke lezo nkomo
Ukuzikhiph’amakhalane
Kaziseluswe nguwe
Sezeluswe yiNdlondlo
Yakithi kwaKhethomthandayo,

UMthunduluka ovuthwe ngeNala
NgowokaThayiza Mdlokombana!
Vuk’ume ngentaba
Udl’amadoda

Umlandeli webhodw’eliconsayo
USocije uMagwaza loshayizaququ
Impi yeqhathwe nguMathangetshitshi
Ezalwa nguMaswabhula
Lapha kwaMgiliji eMahhashini

Uyeqhathe ngesinqe
Ngob’esab’ukungena
Ethwel’idlokolo eNdlunkulu
Usihlangu simagqabha
Sinamanxeba
Sagudl’iVuna
Ngiyesab’ukukubiza ngegama
UnguNtabankul’uLangakazi

INkosi yakith’eNaleni
Eshawodwe nguChampion
UMhlathi kwezephephandaba
UMthente kaJama
Ohlab’usamila

Usekelwe yiNdlunkulu
NgeyakwaDlushiye
UMwelela kweliphesheya
UMzac’ozikhombamaNguni
Usejamile mame wapheshey’uBhejane
Woz’usize
Usicoshele leyo Nkuna kaNdaba

Indidandidane
Edid’izinsuku
Namhla okaNdaba
Eyakubuya phesheya
UZulu neNdlunkulu
Bebheke ngakusasa
Kant’iNkosi
Ifike ngayizolo

Indaba yenziwe nguTorlage
Kwabamhloph’abelungu
Ovul’imigoqo
Ivalwe ngamadod’amabili
Kuval’u-Otty uZulomhlophe
Beno-JJ Boshoff uMehlomane
Kwaze kwasa
AMakhosazana esebikelana
Iwuhlabe yawulawula
INkosazana uGretta
Egane kwaShamase
Yalala ingalele
EkaBhusha emaNdebeleni

INyathi kaJama
Empondo zimakopela
Ibhansele ngoManyasa
Obezalwa nguMadwala
Lapha kwaDukuza
KwesikaShaka

UNdab’omuhle kakhulu
Onyembezi zophela ngaphakathi
Mhla eyokhalela
Isizwe sakhe
EThekwini emaDilamini
Kwaze kwagxumagxuma
Umam’omhlophuMaNdlovu
Udadewabo ka-JJ Boshoff
Kwabamhloph’abelungu

Izul’elibhul’umlilo ngamazwi
Abanye bewubhula ngamahlahla
Ubaswe yinxokonxoko ngeyakwaMagenqe
Yini lena
Eyenzek’eThekwini?

Wabakhuzel’izimpukane zakho Ndaba
Izingqapheli zakukhiph’ephepheni
Ushishiliza kwelimahholo
Limhlabe limbhedule
UNzuza benoNhleko
EZikanekisweni

UGwajumbe noMazibuko
EZinyangeni zasoSuthu
Seziyobabhule mhlahlo
Ndaba zibanuke

Ibhubes’elimthende likaNdaba
Elidlule lishishiliza
Phakathi kwezintaba ezimbili
KweliMasilo neliMasilwanyana
KwelaseFlayistata
Kuye kwagxumagxuma
UKlenyeklenye
Ezalwa kwaCebekhulu
‘Ngalakithi lelo Bhubesi eMahhashini’

Belidilay’izintaba
KungezePitoli
Liphekezelwa nguMister Sondag
Igug’elihle likaKekana
Kade ehamb’ezibuka ngalo
Ebhek’eMamelodi

Udaxe wadaxa Mtaka Ndaba
Simumumu uvuka ntambama
Udaxabula uKuka wakh’ekuphekela

UMhlahlandlela ngowaMakhosi
NgowawoCetshwayo
NgowawoMpande
Onyawo zinhle MtakaNdaba
Ezingakhethi mabala
Ezigxobe lapho kungakaze
Kunyathele khona
EzawoYise noYisemkhulu

Ibhek’amaged’avuleka
NangakwaMahamba
Nowayengenapasi napasipothi
Simethuke eseseSwazini
Yakhethelwa zingane
NgezakwaLobamba
Zathi thatha Ndaba
Nanku umqamelo wakhe
Uyoziqamelela ngaw’eNaleni

UNompunyumpunywana*
INkunz’abayibambe
Ngandlebende yaphunyula
OYise beyivalela ngehlahla
Bethi Ndab’ungaluwel’uPhongolo
Uyodayisa ngezwe likaSenzangakhona
KwelakwaNgwane

INkunz’ekhwele phezu kwezintaba
ZaseMabane
Amabombo yawajikijel’eZitheni
UShabalala waxhaphazela isisu wazihhudela
Wabhal’ubunwayinwayi
Uyajabula mfundi weLanga
Wen’owaz’amang’asephepheni

UNdab’omuhle kakhulu*
Ohlasela ngothando
Lokwandisa abakaMthaniya
Abanye behlasela ngamaAK 47
Ngikuthanda uhlasela
Ngothando kwabakwaNgwane
Zanqundeka izikhali zaseNgwavuma

INkos’ethombel’ehlathini
Amany’aMakhosi
Ethombel’ezindlini
Ikhiph’izinkomo
Zehla ngohhologo
Zibheke kwaMshanelo

Kwagijim’uQholobana
Ezalw’emaNkwanyaneni
Wayobikel’uMzweni
UMzweni wazihudela
Kwamanz’ibheshu
Esehl’enyuka

Mfula kaNdab’ungenise kabi
Ngob’ungenise wenyuka
Eminy’imifula
Ingenis’ibhek’ezansi

Usibambana Nkunzi
Beyesaba eMbumbulu
Wambamb’uHlengwa qede
Kwephuk’uMkhonto kaShaka

Mgoq’ovalel’izinkomo zaseSusweni*
Athul’amaThembu
Angaz’asho lutho
Ukhulumis’uMkhwintshi
Esilevu simhlophe
Kwezinde zikaNyangantathu
Wamjika phansi koludumayo
Wavuka sesibomvana

UMhlob’omuhl’eNdlunkulu
UDokotela uBerker
Kwabamhloph’abelungu
UNogwaj’ozokhundlakhundla*
Esinye ngesokulala
Esinye ngesokwethamela

Indaba yenziwe nguMadondo
Othath’izinkomo zakaManqele
Wazidida nezeNkosi
Kube kazi madod’aseDumbe
Nithule nithini

Uvava lweNkunzi*
Yakithi kwaKhethomthandayo
Kayigweb’ichoma ngazo zombili

Shintsha!
UShintsh’ibhulakifesi
Walenz’idina
Dubula begagasa
Bethi liyahlohl’iTheku
Usikhiphi sabadala
Kuyakusala kungen’abasha

Inkungu eyembath’izintaba zakwaDayeni
Kwadidek’amadod’amadala
Nanamuhla lokhu asadidekile
Indaba yenziwe nguMalinga
Ezalwa kwaZondo
Uland’iNkunzi yakithi
KwaKhethomthandayo

Yafike yawafuz’amaxhiba
Kwavela nokwakufihliwe
Wadeda uMagayisa
INkosana abayibeka beyiphika
KwabakwaMvundlane

Ulotsholelwe ngehem’eMdletsheni
Kwalilizel’umam’uMaMthethwa
Wathi,’Li li li li! Yaze yangen’INkos’ekhaya’
UNdaba bambas’eyinyama
Lapha kwaKhiphunyawo
Wajika wayiqaqa
Wanukel’uMkhunjini
Ezalw’emaNdlovini

Umbambi weMpak’endala kwaDleka
Ingabe ihamba phansi nje
Ingumswenya yini
Impaka enkulu ngeyakwaBongumenzi
Eyeza ngehlombe eNdlunkulu
Yafike yaqathaka kithi eMkhontweni

Zenabe kab’izintanga zakho Ndaba
Zenabele kwaYizenze
KwaNdwandwe kwaKhabengathandi
INkos’ebhala ngemvubu
Amany’aMakhos’ebhala ngepensela

Lagida!
Ligide liphindelela
Wambamb’uSigoma
Khona kwaNdwandwe
Ekhakonyoko koHlokolo
Wamshaya phansi koludumayo
Akwabi ndaba zalutho
Walobola wazilanda
Khona kwaSitholana

Washishiliza ngoNdwandwe
UHomu kwabaseNgwanenja
Wayikhipha eyomnyatheliso
Ugadle ngenduku yombangandlala
Ngob’ugadle ngoMntwana uSibuko
BenoNzuza

Sangom’esibhula
Umhlahlo ngomthndazo
Sezehlulekil’ezemiyeko
Iphakule naleyo ungayesabi
Inkulu ngeyakwenu nguLangakazi

IZul’elidume phakathi
Kwezintab’ezimbili
Phakathi kweSigwegwe noLangakazi
Umbani lawuhlaba ezintabeni zakoMbuzi
Lamudl’uMafehla
Ezalwa kwaKhambule
Umsizi waphumela kuVovo
Ezalw’emaNseleni
Baphuma baphatheka

Sekuyakujabul’umfazi wakoNoziyingili
Oyakubona lelo thambo likaMndindili
UMhamb’esakh’amanxiwa
INkunz’ejam’okhalwen’olude
KuMavumengwana
Zanyamalal’ezikaSitshulu
Ezalwa kwaButhelezi
Yajama phezu kweNkuzana
Zanyamalala ezikaKali benoGelegele
Athule nje amadod’akwaSithole
Kawaz’asho lutho

Imbenembena inkulu inkabi
NgekaBhush’obukhali
Iyeke C J Mthethwa !
Isikhulile!
Kayisavum’ukuy’ejokeni
Iyakunqamula amazinyo
Bayigqogqe ngezikeyi yaze yavuma

Inyon’abayibize ngephuphu
Ekusen’Ondini
Ntambama yandiza qede
Yanqamul’amajoka
Zasal’iZikhulu zikaHulumeni wakwaZulu
Sezibhekis’amakhanda phansi
Bath’uthekwan’uphezu kwendl’Ondini
Uhlolizul’ukuduma
Kalisadumi eNkalakuthaba
Liyamjabhis’uSotshwebhu
UShifu Wiphu
Ezalwa kwaChonco
Ngananti ihansi elidala
Lakithi eMfangibhekile
Lihehez’izindaba liyabaxabanisa

Ikhowe ebelizakuqhibukela u-P.W.Botha
Kaliqhibulanga uHansmeyer
Kith’Ondini
Ukhulumis’uBadenhosrt MtakaNdaba
EziMantshini kwaNongoma
Kwaye kwancibilik’umkhaba

INkosana kaBhush’obukhali
Abayibeka beyibangisa kwezikaDlothovu
Ngocwecwe oluncane nje lwensipho
Lugez’ibandla Ondini
Alwaze lwaphelela ezandleni

Isihluthu umabhula imbawula
INkwaz’emaphikwamhlophe kaBhusha
Ekwakwe ngamadoda Ondini
Ningayithinti lelyo nyoni ngeyezulu
Mhla nayithinta kozamazama
ITheku nolwandle

UDokotela uMfuphi
Inyanga eselapha
Iphikiswa kwezephapha
NgetshelikaFezela
Abaliginqele kwaNodwengu
Lafike laminyana

Untaba zimbili zakhelene
Zintula ngisho ukuxhawulana
Indidakubhalwa
Incwadi ebhalwe nguR.R.Mbongwa
Wayifunda maqede wamyukubala
UHansmeyer kithi kwaNongoma

Ngenganekwan’abayitheth’emini ePitoli
Babefak’izint’ekhanda
Ngoba besaba ukumila izimpondo
Wonakalelwe uKoorhnorf
Lapha kumaBhunu
Ufike kith’Ondini ekhala lide
Wafike walihlephula uMtakaBhush’obukhali

Zawel’iMbekemuzi
ZaweliMfolozi
Zazibhee kuTyson Dlamini eJozini
Zembulek’izinqe
KwabaseMdletsheni

Mfula kaNdaba
Ogobhozekhanda kuMathanzima*
Amaxhosa onke esula izimpandla
Athi’Khini!Mfondini! Kuyanetha!’
Kanti kugobhoz’uMageba

UKhozi lwakith kwaGqikazi
Olugibel’iNkonjane yabelungu
Lwathi qathatha eGazankulu
Nani maGazankulu
Niyizwil’ekaBhushobukhali
IBhubesi ukubingelela
Elinye ngomjojantaba
Zazamazama zonke izintaba zamaGaza

Wabaleka uMhlonishwa
UShifu Gumede wabhangazela
Wanqamula ngaseTshaneni
Uthe eseTshaneni
Wawajika amabombo
Wawabhekisa kithi Ondini

Ugcwalelwe kabi Mageba
Ugcwalelwe ngumfula eGazankulu
Wadondolozela ngeShangan uGasa
Ngisho amaGazankulu ayibonile le ndaba

Umlabalala abawubhale phansi
KwaNoziyingili eManguza
Wehlulekile uShifu uMzimba Tembe
ukuwudlala
Esaba ukugcwala kweNgwavuma
Yacwila itheni tawuzeni dolazi

Isalukazi sangithunuka idolo
Sabhibha isilonda
Sehlula ababholofethi
Wehlulekile uMzamo ezalwa kwaZulu
Wehlulekile uZondo uMalinga kwaDayeni
Kwaye kwehluleka uXaba uMtshebhe
Ngale koPhongolo

Yingqophamlando yakithi kwaNodwengu*
Ewuqophe qede oMngotho noTasi
Benwaya izimpandla ngicikicane
Bathi,’Hhi-i’
Asiyivumi le ndaba

Yimfohlamaguma ngeyakithi*
KwaKhethomthandayo
Iwafohle eMaritzburg
Zajabha izihlwele
Uhalahala bemloyisa
Bethi ngeke
Igide kwaKhethomthandayo
Yagcagca kithi
Ondini olumahlikihlikana

Ngonyaka kunonyaka
Usuhlasele ngothando
Phesheya koMzimvubu

Sibone ngoThabo Mbeki
BenoJacob Zuma
Ukuthi bazobhula amazolo
Omuntu omuhle oza emva kwabo
Utwayi olumile abakwaMchiza
Sebeyathe bayalwenwaya luyavumbuka
Sebelwenwaye lwaze lwawohloka
Umanda wehlule abaphalazisi
Ziwele uMzimkhulu
Ziwuphindelela ezikaMthaniya
Zivusa emidala imizila

Ubuhle benziwe nguMshengu Shabalala
kwezomculo
Wanikela ngengwe emabalamdaka
Ezinye izingwe
Zimabalamnyama namhlophe
Halala Mshengu
Indlela enhle kweliphesheya

Unukisele uBheki
Evuna uGqozo ngepuleti laseNdlunkulu
Sasuka isibhicongo eBhisho
Baphela abantu
Ngumlilo osuke isiqubula
Awukhwezelwanga ngazikhuni
Ukhwezelwe ngemvula yezinyembezi

Ziphume enduneni uCebekhulu
Ezalwa nguNhlayenza
Wakhwezelwa yinduna uJackonia
Ezalwa kwaNtshangase
Ngenkukhu emnyama

Wakhwezelwa nguJerry
Ezalwa nguGodongwana
KwaMthenjana eNhlophenkulu
Ngenkukhu emnyama

Washa uThulani eBhethani
Ezalwa nguSijungujungu kwabakaMawu
Wathathela waya kuMntwana
wakwaMandlakazi
Wafike wamhlanguza wachithiza

Labubula iBhubesi
Lakithi kwaKhethomthandayo
EPrinces Magogo Stadium kwMashu
Lawathela amathonsi esilimela
Zancibilika izinyembezi zikaReggie
Ezalwa kwaHadebe
Obevale ngomgoqo
Ethi iSil ngeke siwugubhe kwaMashu
Sawugubha qede kwajabha
Ngisho ozwe ngephepha

Wagagamela Magagamela
Ugagamele uNgqongqoshe
Wezemfundo namasiko
KuHulumeni wakwaZulu
UMister L.P.H.M. Mtshali

Wadideka wathuma
UMntwana waseNkombabantu
Wathi:’Hamba Mageba uyongishwelezela
Ukukhuluma ngokwakwenu endlini’
Wafika wamhlanguza wamchithiza

Ukuhamba koniwe ngu-J.K. Dladla
Wenqolobane yamagugu akwaZulu
Ayidibhanga ekaMageba eSandlwana
Kwafika late isipeshini
Ummese obukhali
Ongakhethi ukuphakula
Ophakula ngisho
ABantwana baMakhosazana
USipho UMdoda
Ezalwa kwaShamase
Nanamuhlanje uyantshilantshila

Umlilo othathe ubuhanguhangu
Osuke phezulu eTable Mountain
KwelaseKapa
Yajuluka yabomvu impandla kuDe Klerk
Kwabamhlophe abelungu
Untaba zimbili zakhelene
Zintula ukuxhawulana

Doneyishini inkomo ezingenabelusi
Usehlafune uBhengani wasutha
Wazeakha isitezi kubo eMlazi
Zalamba iziTshudeni
Waphela Silo Zilomo zakho
Zinyathele idwala elibushelelezi
LaseNdlunkulu linethombonkala
Zashelela Nkomo ezondwa Zilomo

Seveni Kilos
Yaphela inyama
YoThisha bakusasa kwaGqikazi
NguNdlovu ezalwa nguZihlahla

Sandla sinenkwantshu
Asivumanga ukuxhawula
KuMadiba kwabaseKoloni
Umlilo ubaswe nguWini
Egane uMandela

Ushaye ezihlweleni MtakaBhusha
Igazi laphuma ku-UDF
Zasha izikhotha
E-Orlando,Alberton,Thokoza,Thembisa
Kwaye kwasha nesikhulu
E-Alexezander Soweto
Bathinte amalakazane
Akho Ngonyama ayabatinyela

Usehlafune uMhlongo
EGamalakhe eZingolweni
Wasutha waze wabhodla umbobo
Waze wanukela uNganencane
Ezalwa kwaMzobe eGreytown
ENhlalakahle

Mgqomo kadoti uMasipala
Uncwadi zaphuma ubuhlaphalala
Zadida uMpanza uMgubevu
UThabekhulu eTown Board waNongoma

Uhleze ebopha abantu
Bephuza bedayisa nje
Bayamehlula ogwaz’phepha
Bezithuthela emgqonyeni
Ziyeke lezo ncwadi
Ziyakunibangela umkhuhlane

Isikhukhukazi esimatshweletshwele
Esidle ngokufukamela
Ngoba sifukamele uXaba
Lapha kwaBhekuzulu
Kwaze kwajabha uMfundisikazi
Webandla lakhe

Asha amadam’anamanzi
Zacima izibani
Zanqamuka izindaba
Wena weContralesa
Uyoyizwa ngani eyomhohozo

Uzunge lwenziwe nguNdamase kwabakaFaku
Lwenziwa ngu-F.W.De Klerk kwabakaPewula
Bathi uMageba akavimbe
Ngesibhakela njengebhoksa
Abe-ANC bavimbe nge-AK 47
Wathi kungabhubha leli likaMpande
Ngeke nikubone lokho
Amabombo ngingawabhekisa kithiOndini

Sidikadika somkhulu umkhoma kaJama
Fokwata kayize nebele layo
Hikihiki nyama
Bathi beyidla beyidla oMsibi kubalimi
Babeyithentesa bathiibimhlanla mncane
Kasilazi iznyo likaMsibi ehleka
Sambona ehleka
Edleka
Edla iqatha laseNdlunkulu

Isimenyezwana sikaNdaba*
Esimenyezwe nguMkhwanazi kuBalimi
Ikhalane elimile eshobeni leNgonyama
Selihlula noma umuntu ethi
Uyaligcoba ngoshibhoshi

Thatha isitokwe soqwali
Ukhunge isaka
Uninde ushibhoshi
Uligcobe lizakuwohloka

Isimenyezwane sikaNdaba*
Esimenyezelwa futhi
Namuhla simenyezwa nguThishomkhulu
UMacingwane kwaDinuzulu

Kwathi uThishomkhulu
UNgobese kwaMshanelo
Wema phezu kwetshe wabukela
Wathi yini lena
Eyenzeka kwaGqikazi
Amabutho omdabu kawasadli
Sekudla awesonto kaNkulunkulu

ULwandle lwakithi KwaZulu
Oluqubuke maqede
Lwasibekela zonke izintaba zase-Afrika
Umweli wemifula ongabuzi zibuko
Abanye abaweli
Behamba bebuza amazibuko

Uwel’iZambezi uMtakaNdaba
Kazabuza zibuko
Wawel’uBhalule uMtakaNdaba
Akaz’abuza zibuko
Wawel’uMzibomvu uMtakaNdba
Akaz’abuza zibuko

UNdaba ongene ngodumo kwelaseYuganda
Wangena ngodumo kwelaseGana
Useqa mgoqo
Bewuvale ntambama
Ilanga liyakushona
Wawuvalwe nguDokotela F.T.Mdlalose
KuHulumeni wakwaKwaZulu-Natal
Bethi okaNdaba angalubeki kwelaseGana

Kwathi lapho ehamba khona
Kwasala kunyakaza izibilini zamadoda
Izizwe zonke uMtakaNdaba
Ziyamemukela
Zithi kagadli ngampi
Kagadli ngazikhali
Ugadla ngenduku yoxolo

IBhubesi likaNdaba*
Elibubule phakath’ePhalamende
ESouth Carolina
KwelaseMelika
Nanamuhla kalokhu
Umbhongo walo usezwakala

INkanyezi yakithi
KwaKhangelamankengane
Ekhanyisal’amazwe
AseMpumalanga
Yaze yakhanyisela nawaseNtshonalanga

ISilo sikaNdaba
Esimayikayika ngokuzihlabanela
Ngoba sidl’umhlanganiso
Khona lapha
Ongoye Yunivesithi
Ngequ zobuDokotela
Akwabindaba zalutho

Sadl’umhlanganiso
E-New Port Yunivesithi
Ngeziqu zoShansela
Akwab’indaba zalutho
Sadl’umhlanganiso
Ngeziqu zobuDokotela
Khona eCoca College
KwelaseMelika
Akwab’indaba zalutho
Sadl’umhlanganiso
Ngeziqu zobuShansela
Khona lapha
E-ML Sultan eThekwini
Akwab’indaba zalutho
Sabuye sadl’umhlanganiso
Nge-People’s Card
Khona kuPeople’s Bank

Umbungubungu!
INhlwathi kaNdaba
Ebuthise phezulu
Entabeni kwaNongoma
Kwath’osekudeni noseduzane
Akaz’alibon’ikhanda layo
Yadl’ezawo-De Wet Nel
Kwabamhloph’abelungu
Yadl’ezawo-Torlage
Kwabamhloph’abelungu

UNdaba owehle njengonyazi
Phakathi kwezigod’ezimbili
EsakwaDabhazi nesaseMaye
Wahamba uSandanezwe
Ezalw’eMambatheni
Wamqumba phansi koludumayo
Akwab’indaba zalutho

UMthandi wokuthula
Kanye noxolo
Uthande uMlaba benoHadebe
Ngokuleth’uxolo
Khona lapha eMpumalanga
Wathanda uC.J.Mthethwa benoJ.Z. Zuma
Ngokuleth’uxolo kwelakithi KwaZulu -Natal
Ingwe emabalabala
Engakhethi mabala
Onk’amabala ayo
Ewakhotha ngokuwanakelela
Akusekho Mxhosa
Akusekho Msuthu
Kwelakithi KwaZulu

INdlondlo kaNdaba
Ethe indlondlobala
Bayibalekela abasezitheni nabasemakhaya
Umhlanganisi wezizwe
Ezazingakwazi ukuhlangana
Uhlanganise aBaThembu kanye noZulu
Wahlanganisa abaHuruntsi kanye noZulu
Iziwe zonke ziyivum’ingoma
Yabanye kwaKhangekamankengane

Bayede!
Wena weNdlovu!
Silo saMakhosi
Akith’oHlangeni!

THOLA ESAKHO ISIKIBHA ESINESITHAKAZELO SAKHO. ORDER: 061 868 5163 (WHATSAPP OR CALL) PRICE: R200

THOLA I-HOODIE ENEZITHAKAZELO ZAKHO: ORDER: 061 868 5163 PRICE: R400

Imvelaphi yabantu bakwaCele

Umlando wabantu bakwaCele

Izizwe ezincane zazihlangana nezizwe ezinkulu ukuze nazo zivikeleke ezitheni uma zihlaselwa. Lokho kwenza isizwe sakwaMthethwa sihambisane nezinye izizwe ezincane njengamaCele.

Yingaleso sizathu okwenza ukuthi abalobi bezincwadi bathi abakwaCele badabuka kwaNyambose.

Nokho abadala bakwaCele bathi bona babe ngamaNyembane, isizwe esabe sisincane sineNkosi yaso yokudabuka. Ubukhulu bamaNyambose kwagwinya igama โ€˜Nyambaneโ€™ kwase kwenza abakwaMthethwa baqhoqhobale ngokubusa abakwaCele.

Kuleso naleso sizwe uyavuka umoya wokuzimela nokuziphatha. Nabo abakwaCele bathi sekwanele manje ukuphathwa abakwaMthethwa sengathi bona abasona isizwe esingazimela geqe. AbakwaCele bagqabula igoda base bayehlukana nabakwaMthethwa. Bayithatha indawo ababe yakhelwe ngabakwaQwabe, kusukela ezintabeni zasoNgoye, kuye emfuleni uMhlathuze kuncike ngezwe lakwaDube. Kwenzeka konke lokhu ngaphambi kokuba izwe lihlaselwe yinkosi uShaka. Inkosi uShaka ihlasela izwe nje, sebekhona abakwaCele. Cishe kwakuseminyakeni yawo +1700 iNkosi uMkhokheleli egqabula igoda lokwahlukana nabakwaMthethwa.

UMkhokheleli wabe eyindodana kaLanga, kwaZwana, kuSodi kuNqumela. Lawa makhosi namanye akwazeki kahle isikhathi ayebusa ngaso. Kuyakholeka ukuthi lawaMakhosi abusa ngaphambi kokuba afike kwelaKwaZulu-Natali. Kusobala ukuthi ukuhlangana nabakwaMthethwa akubenzanga balahlekelwe uzalo lwabo. Emuva kweNkosi uMkhokheleli ubukhosi bathathwa uDibandlela.

Ngesikhathi kubusa uDibandlela, abakwaMthethwa babebuswa yiNkosi uDingiswayo. INkosi uDibandlela wabusa waze wamdala kakhulu. Wabona ububi benziwa ngamadodana akhe amabili. Indodana yakhe uMdinsilwa wakhothama ngaphambi kweNkosi, njengoba wabe efanele ukuthatha isikhundla sikayise. Ekhothama uMdinsilwa kwabe kukhona umfowabo wendlu encane uSotukuza.

Ubukhosi bakwaCele bathathwa nguVico. Abazukulu bakaDibandlela nabo babanga. Laba kwabe kunguMagaye noMade okwaphumelela uMagaye. Base behlukana uMagaye noMande. UMagaye washiya emzini kayise wakha owakhe umuzi eduze nomfula uMhlali kanti uMande wayokwakha eMvoti lapho okuthiwa yikwaDukuza. Ilizwe likaMande lihlanganisa namaNganga ngasemfuleni eMushane.

INkosi uShaka yabona kuyisikhathi esihle sokuba ithulise umbango wamaCele kubangwa ukuthi ngubani ofanele ubukhosi. Inkosi uShaka yathatha uMande yathi ukumsondeza kuyo kuqala. Wathumela amabutho akhe ukuba ayocela ukudla kanye nenyama yokondla amabutho ukuze akwazi ukusimama lapho ehlaselayo. UMande wakhomba inja eyabe izacile kuvele izimbambo ngaphandle, wathi, โ€œThathani leya nja niyonika uShaka, yikona kudla nenyama emfanele.โ€

Esekuzwile lokho amabutho ukuqhakala kukaMande, adlulela kuMagaye afika nakuye abeka isicelo senkosi uShaka. UMagaye ngokuhlakanipha kwakhe wazamukela izithunywa zeNkosi, wazinika lokho ezikucelayo ngomkhulu umusa. Zaphindela enkosini uShaka zayobika umusa eziwuthole kuMagaye. UMande wenqaba ukunika inkosi uShaka ukudla akucelayo, wabe eyazi inhliziyo yenkosi uShaka, nokuthi uzokwenzani ngaloko. Engqondweni kaMande kwabe kungukuthi uma uMagaye enza njengaye inkosi uShaka uzobahlasela bobabili, bona balekelelane, ukuze bayichithe impi yenkosi uShaka.

Yathi isuka inkosi uShaka yathukuthela yathelwa ngamanzi uma izwa amazwi okubhuqwa nokweyiswa nguMande. Usephaka impi yakhe ukuba imhlasele uMande. Izinhloli zasheshe zafika kuMande zamazisa ngempi kaShaka ezayo. Wathutha kanye nabantu bakhe, wangena kusinindolo samahlathi aphakathi koMdloti kanye noThongathi. Inhlawulo kwaba ukudliwa kwezinkomo zakhe ezinhle ngoba babengenakungena nazo emahlathini. Lokho kwamenza waba yinhlwa ehlala emahlathini, wawelwa yisikhundla sakhe sobukhosi.

Nokho kwabakhona abantu abamlandelayo. Impilo yaba nzima kuMande. Iminyaka emibili impilo yasehlathini yayinsonsotha kuye kanye nabantu bakhe. Inkengane yaba bhuqabhuqa abantu, baze bakhumbula emuva. Wabuyela kuMfowabo uMagaye wamnxusa ukuba ayomshwelezela enkosini uShaka. Wakwenza lokho uMagaye ngomoya wokubuyisana, waya kuShaka wayomcelela uxolo. UMagaye phela wabe esengumngane omkhulu wenkosi uShaka.

Waphuma uMande ekudingisweni kwasemahlathini ephilile futhi engabangiswa muntu. Kwambeka obala uMagaye owabe enenhliziyo emnene futhi enozwelo. UMande wabuyela emzini wakhe wakwaDukuza. Esathi uyazinza uMande emzini wakhe kwafika izigijimi zizobika ukuthi inkosi uShaka isefikile ukulanda leya nja ezacile owabe enikwe yona. Akukho okunye, kwabe kukhomba ukuthi inkosi uShaka isiyamsela njalo uMande. Waphinde wabaleka uMande wayocasha.

Kungaso lesi sikhathi lapho ILembe eleqa amanye amanye amaLembe labulawa ngabafowabo, kwase kubusa inkosi uDingane ezweni lonke lakwaZulu lihlangene nelakwa Cele.
UMande wathola izibongo ezithi: โ€œUVico kagetanga efuleni. Ubuye nasila, wathi utageta khaya ngalubisi!โ€
Lezi zibongo kwakungezona ezeNkosi uVico. Lokhu kwakwenziwa enkosini ebusayo uMande, nguye owahlaselwa nguShaka engalindele yingakho kuthiwa washiya konke wabalekela ehlathini, kwakukhona ukuthi inkosi ebusayo engagagulwa ngegama.

 

Indlu kaZibula

UZibula esewelele kwelikaFaku ngoba engabutholi ubukhosi kanti naye wabe eyindodana kaMagaye wafika wachema kakhulu. Kwaba khona nabanye abantu abamlandelayo ngoba bezwe ukuthi leliya lizwe laseMaMpondweni alifelwa nkonyane.

Okunguyena obambe izintambo zombuso wakwaZibula ngesikhathi sokubhalwa kwale ncwadi (2008) nguNozibusiso ongudadewabo weNkosi ekhotheme uZwelivukile. Kusekhona izindawo ezethiwa amagama ngoZibula endaweni yakwaDweshula. Kule ndawo kukhona abazibiza ngokuthi bangoMagidigidi kanye nabaseMbuthweni. Bonke laba ngabakwaCele. Bazibiza ngokuthi bangoMagidigidi yingoba babe yindlu yozalo lobukhosi.

Indlu kaXabhashi – eMlazi

Ake sibone ukuthi indlu kaXabhashi eMlazi yakhula kanjani.

Busekhona ubukhosi bakwaCele kule ndawo, nakuba seyangenwa ubudolobha. Enye yalendawo manje ibizwa ngokuthiwa kuseNgonyameni. Abantu bakule ndawo abasasikhulumi isiCele. Nokho isekhona imithonselana.

UXabhashi wabushiya ubukhosi baseMlazi ngoba kwakungesibo obakhe. Wabushiyela uNdunge. Wathutha waya kaNhlalwane, lapho abanye bakubiza ngokuthi kuse-Mfakuceba noma eMfeni noma eMfangisale. Kule ndawo wabusa kahle ngoba abantu babemthanda ngoba bethi yena uyinzalo yeqhawe uMande yena ongazange azenze incelebane enkosini uShaka. Naye wakhothama, ubukhosi bathathwa yindodana yakhe uBhekameva.

 

Indlu kaXabhashi โ€“ eNhlalwane

Inkosi yokuqala ukufika kule ndawo kwaba iNkosi uXabhashi. Ngaleso sikhathi, isizwe sasibizwa ngesizwe saseMfakuceba. Manje sesaziwa ngokuthi kuseMfangisale.

Lesi sizwe silapha nje sehlukana namanye amakhosi nabantu bawo eSiphingo. INkosi uBhanciwe Cele walibangisa endaweni eseyaziwa namhlanje ngokuthi kuseMalangeni nakwaQoloqolo, kwaNzama. INkosi uShokweni Cele wabhekisa amabombo eDududu. INkosi uXabhashi walibangisa eNgonyameni wafika endaweni engenamuntu bancikana nabakwaMkhize (Embo). uXabhashi wafika eNgonyameni wabhekana ngeziqu zamehlo nezingonyama (amabhubesi) ewabulala.

ENgonyameni amaCele abesexoxa ukuthi afuna ukushintsha izizwe aye ngapha eMzimkhulu ngoba ezwa kuthiwa izwe lilodwa futhi linomnotho wokudla kwemfuyo nezinyamazane ezinhlobonhlobo. UXabhashi wabe eseyobikela iNkosi uDingiswayo Mthethwa eMpangeni ukuthi useyalishintsha izwe laseNgonyameni. AbakwaMthethwa bafike bamthanda uXabhashi base bemgodla bangabe besafuna ukuba abuyele emuva.

AmaCele abe esesuka eholwa uGwija Cele eNgonyameni eselibangise eMzimkhulu ngoba uXabhashi engasabuyi kwaMthethwa. Bafike bagoba amadlangala kwaGqwathaza eHighflats, babuye baqhubekela eNdwebu. Sebefika eNdwebu, bafikela enkosini uFodo Dlamini. Wababuza ukuthi bahamba nobani? Amadoda angoMcazi noMashobane bakhomba uGwija ukuthi bahamba naye. UGwija wabe esewakhumbuza amaCele ukuthi umholi wabo uXabhashi. Babe sebevumelana ngokujuba amadoda, okwaba yibo oMcazi noMashobane ukuyolanda uXabhashi. Sebefika noXabhashi eNdwebu, uFodo benoXabhashi bakhumbulana ukuthi babendawonye beviva kwelakwaZulu ngisikhathi seLembe uShaka.

UFodo wabe esenika uXabhashi kanye namaCele indawo yokugoba amadlangala besafuna indawo okungeyabo ngoba engeke akha phakathi kwabantu baseNhlangwini ayebafice sebekhona. Isizwe nabantu bakaXabhashi babe sebethola indawo engapha kokhalo olusuka eMhlabashana luye luyofika e-St. Faiths naseNdlovuzulu engenamuntu futhi eyingozi ngoba yayinezingonyama. UXabhashi wathi uzoya kokwakha kuyo le ndawo nakuyilapho afike wasebenzisa amasu akhe awasebenzisa naseNgonyameni ukunqoba amabhubesi.

UXabhashi waba nenxiwa lokuqala eGumatana entabeni ebizwa ngokuthi iMpukuluthu. Babethi bangawabulala amabhubesi nezingwe nezinyamazane bese kushukwa izikhumba ngokuhlanganyela nabakaFodo zidluliselwe kwelakwaZulu. Wabuye wakha esigodini uPhongolo wabe esedlulela kaNhlalwane nakuyilapho akhothamela khona.

Kwaba nempi phakathi kwamaCele neNhlangwini ngesikhathi sokubusa kwayo iNkosi uXabhashi noFodo. Le mpi yadalwa ukuhlala noma ukwakha ndawonye kwabantu bakwaCele nabaseNhlangwini. Yehlulwa eyaseNhlangwini inqotshwa eyakwaCele, yaye yayiwelisa umfula uMhlabashana kwase kuba iwona umfula owaba umgcele uhlukanisa amaCele neNhlangwini. Kwase kubuya kudwetshwa omunye umngcele ngezinsimbi ezegxunyekwa ezintabeni nezisekhona namanje. Sekwabuye kwaba umgwaqo umngcele ohlukanisile, nawo lowomgwaqo wadla umhlaba omkhulu ngakwaCele njenganazo izinsimbi zadla omkhulu umhlaba wamaCele. Lo mngcele wezinsimbi wadwetshwa uHulumeni wangaleso sikhathi. Le ndawo eyayibangwa yayisesigodini sasoPhongolo naseMfomfo.

Amanye amaCele aphindela emuva eNgonyameni eseholwa uMgijimi Cele ngoba eyithandile le ndawo yaseNgonyameni. UXabhashi waqamba iMphukuluthu, uMshayindlanzi, iNsizwa, iThaleni, iNdimakude, iMpola, iNdumane, uNguza, iThongwane, iMabedlane, iNtabankulu neNdilinde.

Waphinde waqamba izigodi zesizwe uXabhashi okwaba uNguza, iGumatana, iNdlovuzulu, uPhongolo, uNhlalwane, iMfomfo. Sekubusa iNkosi uBhekameva kwaba nempi esigodini sakwaNguza silwa sodwa nokwabonakala ukuthi inkinga idalwa ukuba bukhulu kakhulu kwezigodi abantu abazakhile baze bangazi ukuthi bangabesigodi sinye. Zabe sezihlukaniswa izigodi, uNguza wanqamuka phakathi kwavela uFumbatha. iGumatana yakhipha uManyonga, uNhlalwane wakhipha izigodi ezintathu, uMfilakazi, eSihlabathini, nesiGubho. Kunesikole esaqanjwa ngokuthi iBhekameva, kususelwa egameni lenkosi yakwaCele. Lesi sikole sisendaweni yasoPhepheni ngaphansi kwesigodi saseMfomfo.

Emva kweNkosi uBhekameva kwabe sekulandela iNkosi uKufakwakhe. Ingakahlali esihlalweni sobukhosi iNkosi uKufakwakhe yabanjelwa uSizibane Cele, wehluleka ukwenza umsebenzi wesizwe, wakhishwa kwabamba iNdunenkulu uMwakeni Ngcobo. INkosi uKufakwakhe ngesikhathi isibusa yehlelwa ingozi yokulimala ilinyazwa ihhashi kwabe sekubamba uMhlanganyelwa Cele. Ngenxa yokweqiwa uphuzo, uMhlanganyelwa kwabe sekulungiselelwa ukuba kuthathe inkosi elandelayo kwabekwa iNkosi uPhumokwakhe.
INkosi uKufakwakhe ilimala nje kunomkhulu umbango, ibangiswa umfowabo uXubamakhosi. INkosi uPhumokwakhe wabekwa esihlalweni sobukhosi ngonyaka we-1951 ku-October, wakhothama ngo-April 2003. Ngonyaka we-1993 iNkosi uPhumokwakhe wamemezela esizweni ukuthi useyasishiya isihlalo sobukhosi, usishiya kuNdlunkulu uMaMadlala ukuba abambele omunye wezingane zakhe. Ngonyaka we-2000, impilo yenkosi yaqala ukungabi yinhle yadunguzela kwaze kwaba iyakhothama ngonyaka we-2003. Onyakeni we-1992 kwafufusa umbango wesihlalo sobukhosi nenkosi uPhumokwakhe ibangiswa indodana yayo uGuzu ozalwa inkosikazi yokuqala yenkosi. Lo mbango waqala inkosi ibusa kwaze kwayilapho isihlalo sesibanjwe undlunkulu uMaMadlala, ushe njalo ngisho nalapho undlunkulu esedlulile emhlabeni ngenyanga kaMay 2002. NgoDecember 2004 kwabe sekubekwa iNkosi uBathebuya Cele.

 

AbakwaCele eMawuleni

Lokhu abantu abayi nganxanye bengemanzi, kwaba khona abanye abangamnamelanga uXabhashi uma ethatha ubukhosi. Abanye behlela eMawuleni ngoba nakhu bebona uMagidigidi ewela umfula uMzimkhulu nabanye abantu bakhe. UCabangwayo naye oyinzalo kaMande wabekwa waba yiNkosi. Akabusanga isikhathi kwase kuthatha indodana yakhe uManzolwandle. Nanamuhla le ndawo kuthiwa yikwaManzolwandle.

INkosi uManzolwandle ababeyihasha ngokuthi:
UNkonka wefusi omancisholo
Okhala ngazo zozimbili
Isithole esilunga
Esizibule ngozalifa kwaKhwela
Sasengwa ngabathakathi
Kwabubula amadoda
Unqaba kayitshelwa
Inkonjane ephuza amanzi
ngomlomo
UNompunyumpunywane
Inkunzi engenaMpondo
Luyagubha ulwandle
Luthela abafo nabafokazana

Esekhotheme uManzolwandle, ubukhosi bakwaCele bathathwa yindodana yakhe uJunowa.

 

AbakwaCele kwaShonkweni

Ubukhosi bakwaShonkweni, bavezwa ukusuka kwabantu bakwaCele eMlazi, bathuthela eMphambanyoni kude buduze naseMkhomazi. Laba bayinzalo kaMagaye umfowabo kaMande.

Ekuhlaleni kwabo kule ndawo eyayithatha yonke indawo yaseMahlongwa, eMandawe kuze kuyoshona eDududu, kwakuyizwe lakwaCele, nakuba namuhla seyadephunwa ngabamhlophe bayenza amapulazi abo.

Ubukhosi bakwaShonkweni bumi kanje. UVico wayenamadodana amathathu, oMtungwana, uMagaye kanye noMande. Ekwahlukaneni kuka Magaye noMande uMtungwana wabe engowendlu encane. Wabe esemncane ngalesi sikhathi. Yena walandela uMande. Wawa evuka kanye nabendlu kaMande engesiyona iNkosi. Labo ababesuka eMlazi beya eMphambanyoni, babengenayo inkosi. Ngenxa yokuthi uMtungwana wabe esemdala futhi engowendlu yasebukhosini babona kumfanele ukuba abekwe abe yiNkosi yakwaCele. UMtungwana wabusa isikhathi eside futhi ebaphethe kahle abantu bakayise. Esekhotheme ubukhosi bathathwa uShonkweni. UShonkweni wayethandwa naye njengoyise. Wakhothama uShonkweni kwase kuthatha uMbendlini owaba ibamba bukhosi benkosana yona ezalwa indlovukazi eyalotsholwa yisizwe.

Le ndawo yakwaCele kwaShonkweni eMphambanyoni bude buduze naseMkhomazi isabuswa ngokukhulu ukuthula nakuba eminyakeni yawo 1990 kuke kwaba khona izimpi zombusazwe, ezingaqondene nombango wobukhosi. Iningi labantu bahamba bashiya imizi yabo. Nakuyo le ndawo yakwaShonkweni basekhona abadala abasakhuluma ulimi lwesiCele. Bathi abadala bangathokoza kakhulu ukuba abantwana bakhuthazwe ukukhuluma ulimi lwabo lomdabu. Bathi abazenyezi ngalolu limi lwabo.

 

Izithakazelo zakwa-Cele

Izithakazelo zakwa-Cele

Ndosi, Nombedu, Khumbuza, Nkomo kayivuswa, Nkomโ€™isengwa ilele, Wayisenga imile iyakhahlela, Squnga esihle esingahlalwa nyoni, Siqunga esizalela amasakabula Mkhokheleli owakhokhela isizwe ekugqilazweni, Dubandlela, Vico akagezanga, Obuye nensil’emfuleni, Ngob’ethembe ukugeza ngobisi, Magaye, Magaye ongangolwadle!
Cindezela lapha ukwenza i-order ngo-Whatsapp

Lala-Nguni surnames

Izithakazelo zakwa Cele | Cele Clan Names

Izithakazelo zakwa Cele ๐Ÿ˜ Cele Clan Names

  • Ndosi,
  • Nombedu,
  • Khumbuza,
  • Nkomo kayivuswa,
  • Nkomโ€™isengwa ilele,
  • Wayisenga imile iyakhahlela,
  • Squnga esihle esingahlalwa nyoni,
  • Siqunga esizalela amasakabula
  • Mkhokheleli owakhokhela isizwe ekugqilazweni,
  • Dubandlela,
  • Vico akagezanga,
  • Obuye nensil’emfuleni,
  • Ngob’ethembe ukugeza ngobisi,
  • Magaye,
  • Magaye ongangolwadle!

Zikhona izikibha nama-hoodie: Click here to open Whatsapp

Zikhona izikibha nama-hoodie: Click here to open Whatsapp

Powered by WordPress & Theme by Anders Norén

error: