πŸ’›

izithakazelo

Tag: cleophas Page 4 of 16

INSIMI AYINAMMBILA

INSIMI AYINAMMBILANgesintfu insimi nensimi inemniyo.
Ngumniyo longena ensimini yakhe ahlanyele ummbila wakhe. Uma wena ungene ensimini yemuntfu wahlanyela ngephandle kwemvume yakhe lommbila akusiwo wakho ngobe usensimini yemuntfu futsi awusiwo walensimi ngobe nayo yemuntfu. Konkhe lokuphuma kulensimi kwalomniyo wayo.

Kunjalo-ke nome lijaha lisuka lifohla sibaya semnumzane lemitsisa intfombi lingakayiteki. Litakusho njani-ke kwekutsi wall lomntfwana ngobe lifana nemuntfu lofohle insimi yemuntfu? Ngobe bekufanele nangabe lensimi liyayitsandza bekufanele licele kuyitsenga kumniyo nakavuma bese liyayitsenga-ke selihlanyela umatsandza.

Kungako uma umntfwana angumlanjwane konkhe kwakhe kwentiwa ekhabonina ngoba ungummbila wekhabonina ingci nje loyise angakakhiphi timfanelo tekufohla insimi yemuntfu.

TIBONGO TENDLOVUKATI TSANDZILE NDWANDWE.

TIBONGO TENDLOVUKATI TSANDZILE NDWANDWE

INdlovukati Tsandzile, uLaZidze, italwa nguZidze kaNdwandwe. Yendza enkhosini Sobhuza wekucala, Somhlolo, yatala Mzamose lowendza kuLangalibalele inkhosi yemaHlubi kanye ngeNgwenyama Mswati wesibili. Beyihlala emtini waseLudzidzini, indvuna yakhona kunguSandlane Zwane.

Tsandzile lowente buhle ngekubuya etiveni
KuZwide kaYanga.
Nyawo tibovu tinjengeteligwalagwala.
Sihlahla semsinsi sihlume eLudzidzini etaleni
Sibikela indvuna Sandlane kutsi lihlobo lisesandleni.
Luhlunguhlungu lolwamila ekhatsi nesigodlo
Lwabatjatwa ngemakhosikati.
Wahloma lijozi lelibabako,
Wayawuhlasela tive takaMlambo;
Wafika wazoda kudla imihlambi yetalukati,
Watsandza kudla ematfokati.
Mncabela mbube icedza betive,
EmaKandzambili.
Nkhosi!
Ndlovukazi!

Popular people from Ndlovu last name

July Ndlovu (Mining/Finance)
Zimbabwean-born CEO of Thungela Resources, one of South Africa’s most successful coal producers. Began career as graduate trainee engineer earning R1,500 per month, rose through ranks at Anglo American Platinum. Led Thungela following its demerger from Anglo American in 2021. Under his leadership, company grew from R3 billion market cap to returning R22 billion to shareholders in four years. Earned R59.79 million in 2024. Born to peasant farming parents in rural Zimbabwe, holds degree in metallurgical engineering from University of Zimbabwe. [citation:1]

Popular people from Ndwandwe last name

Zesimdumise Ndwandwe Nxumalo (Business/Finance)
Known as “Ze” in corporate circles. Former competitive swimmer who represented South Africa. BA Law graduate from University of the Witwatersrand. Founded Uber cab business while studying, grew from one car to four cars with eight drivers. Became CEO of Ensure security company at age 25, grew workforce from 200 to several hundred. Founder of Zig Holdings investment company. Has consulted for Blue Label Telecoms, EOH, and Cell C. Board member of SA Taxi Foundation and co-owner of Vibrant Outdoor. [citation:2]

BAKASHONGWE, Meaning, Origin & History

BAKASHONGWE

BakaShongwe, boMtimandze, boBhambolunye tingaba timbili tafuta ekhabonyoko, badzabuka kanye nebakaKunene, Madvonsela, Hleta, Sikhondze naletinye tibongo letingena ngephasi kweluhlanga lwemaTimamdze.

Khokho wabo lomdzala losakhunjulwa nguMahlangobe, lotele Luziya. Luziya yena utele Mkhweli, lotele Mlambo, lotele Tikhuni, lotele Matsafeni.

Kutsiwa kadzeni bebakhe eNgwavuma lapho Luphongolo lungenela khona elwandle. Kuyacaca-ke kwekutsi behlukana nebakaMadvonsela labasuka bakhwela Lubombo batewukwakha eMbilaneni, lapho kwaphuma khona boSikhondze balibangisa dvute naseSinceni njalo njalo. Bona-ke boShongwe bahlala eNgwavuma, kutsiwa bebakhe nemaZingili, lesingatfoli kahle kutsi ngumaphi emaZingili ngoba nawo anetibongo letinyenti.

Lapho kutsiwa badzimate basuka ngekuhlaselwa yinkhosi yemaZulu, lokungenteka nguDingiswayo webakaMtsetfwa nome nguZidze webakaNdwandwe, ngobe sive semaZulu besingakabi nemandla ngaleso sikhatsi, emakhosi abenemandla ngabo boDingiswako naZidze. Lapho basuka babaleka baze bayewufika kuBulunga. Lapho Tikhuni afela khona. Nekungulapho Somhlolo abakhandza khona. Tikhuni ushone sekubusa inkhosi Mswati wesibili.

Tindlu taboShongwe ticale kwehlulana tibe tinyenti ngaso lesikhatsi, hhayi ngoba kucatjanwa nome kuliwa, cha. Tikhuni utele Matsafeni watala naNduma. Lamajaha lamabili aTikhuni aba tingwazi sibili. Matsafeni waniketwa liphakelo enhla ngesheya kweMgwenya nakwehlulwa beSutfu. Abelwa timphi naboLomahasha wakaMahlalela, naboMatsafeni Mdluli kucoshwa beSutfu. Matsafeni Mdluli naye wanikwa liphakelo khona enyakatfo lapho sekuboMbombela(Naspoti) khona lamuhla. Matsafeni Shongwe yena wakha imiti lemitsatfu, KaShongwe(umphakatsi), kaNdlangamandla, naseSidvungweni. Umphakatsi wakhiwa ngetinkhomo tatiphuma kuBulunga. Matsafeni washona emva nje kancane kwekukhotsama kwenkhosi Mswati ngesikhatsi kuhlasele sifo incubulunjwane (smallpox). Umuti wakaNdlangamandla kutsiwa kwavalwa ngelihlahla bashona bonkhe, umuti waseSidvungweni wona wabuyela kuBulunga.

Matsafeni utele Matsamo, lowaba sikhulu sakaShongwe emva kweyise. Matsamo walakha impela lakaShongwe ngobe abenemiti lelishumi nesitfupha (16). Unina kutsiwa abenguLaSomhlolo. naye abeyingwazi Matsamo, yenkhosi Mbandzeni. Imiti layakha kuKatifunele, eMashobeni, eKubalekeni, Kabojini, eNhlambeni, eMfelakhona, eNgcweleni, eChibini, eMfomfeni, eKusukeleni, KaboTililo, KaboSilwane, eTalukatini, KaMakhomba, neKhaboMbabane. Bafati kutsiwa abenenemashumi lamatsatfu (30). Wafela eChibini lapho angcwatjwa khona eSchoemansdal nga-1925. Matsamo utele Lugebhuta. Kepha kwaba lishwa Lugebhuta washona nga-1912 asaphila Matsamo, kepha asayibekile indvuku ebandla watala umfana, Magubha. Magubha nguye-ke lowalandzela mkhulu wakhe njengesikhulu. Matsamo kutsiwa wametsa libito laSidlamafa, lokungulona agcina sabitwa ngalo. Nalomuhla kunesikolwa lokutsiwa kuseSidlamafa nje. Sidlamafa-ke yena utele Tinhlonhla, lotele Sikhumbuzo.

Sibuyele emuva kuMatsafeni njengobe sishito kwekutsi utele naNduma. Nduma naye wanikwa liphakelo yinkhosi Mswati eMotjane. Nduma yena utele Mzululeki (Sihlelo) naMfukuka. Mzululeki utele Mbetsambalo lotele Magodze (Sipho) loshone nga-2011. Mfukuka waNduma yena utele Mdvwayiba. Mfukuka wentiwa sikhulu sasEkudzeni.

Kukhona naNdzangu lesingati kutsi utalwa ngubani-ke yena, kepha kutsiwa naye abeyingwazi yenkhosi Mswati, wanikwa liphakelo kuMagomba. Yena utele Gudlulwako.

Shongwe: 

Mtimamdze.
Bhambolunye,
Tingaba timbili tafut’ ekhabonyoko.
Mabhengeda.
Tihle timomotfo.
BoMageza ngelubisi emant’ ahleti.
Nkhukhu tiyalima,
Emantjwele ayahlakula.

IMPHI YASEMHULUHULU

IMPHI YASEMHULUHULU

Tive lensundvu betitsi lapho tifelwe yinkhosi yato noma ngulomkhulu bese tiphuma imphi tiohlasela letinye tivana. Imvama bekuhlaselwa leto letedzelelekile, tigwazwe, temukwe netinkhomo tato.

Ekufeni kwenkhosi Mswati II, kwacaca kwekutsi imphi ngabe iyaphuma. Ibhekephi? Inkundzi naseyibhonsa bafana bayibongela, ayitidvumeli tinkhabi, kopha idvumela lenye inkundzi. Inkundzi-ke leyayibongelelana naNgwane beyiyaseLubhalule, liPedi.

INdlovukati yaseLudzidzini, uLaZidze(Tsandzile), yawuphikisa lomcondvo wekukhipha imphi ngesikhatsi lesimnyama, sive sifake ingubo emlonyeni, kufe iNkhosi yelive. INdlovukati yona yasekwa nguSandlane Zwane, labeyindvuna yaseLudzidzini futsi angundvunankhulu wesive. Labaveta umbono wekutsi ayihlome yindvuna yakaHhohho, Matsafeni Mdluli, labe atiwa ngekutsi yindvuna yelilawu lenkhosi. INdlovukati yabuye yatsi etu kwekutsi sive sisebumnyameni, kute lotawuvunulela imphi loku phela uMntfwana Ludvonga abesasemncane.

Cha, abate bavumelana kuloko boSandlane naMatsafeni. Matsafeni atsi ayihlome, Sandlane atsi cha ayisuhloma. Matsafeni abecugcutelwa baNtfwabenkhosi, banakaboMswati, boMsukusuku waseSigombeni, naKhoza waseLukhetseni, naSondabane waseLuphuyeni nalabanye bantfwabenkhosi. Bameseka nje bayabona kwekutsi njengoba inkhosi isasephas’ eluseko nje tinkhomo letiyawudliwa kuyawuba ngetabo. Nemadvodza lamanyenti ebandla abesime ngakuye Matsafeni. Watsi Matsafeni bantfwabenkhosi labo ngabo bayawuvunulela imphi esikhundleni seMntfwana Ludvonga losemncane.

Kwabonakala-ke kwekutsi boSandlane naLaZidze linyenti liyabehlula, phela kaNgwane livi lemadvodza liyahlonishwa ngoba neNkhosi imbala emadvodza lamadzala ebandla ayayisola nayingasahambisi ngendlela tintfo, ilalele nangabe ifuna umbuso wayo utinte nayo.

Nemambala-ke yaphuma imphi, kepha iNdlovukati yatsi impela lemphi ayiyuwuhamba nemadloti, kuyawuba khona litfunti lelimnyama embili, ingabi khona imphumelelo, kepha hamba juba bayokuhlutsa embili. Yaphuma-ke ibheke eLubhalule kulebeSutfu enyakatfo. BeSutfu bebatihlalele bangacabangi nakancane kwekutsi hleze kube khona kati lobanyonyobelako.

Itsite imphi naseyisedvute, kwakhishwa tinhloli nebancutsi kuyohlola live netindlela tekuhlasela, nekuyoncutsa emtini waSikhukhune. Leto tinhloli nebancutsi babuya babika kwekutsi luhambo lwabo lube lubi, lukhomba kwekutsi luhambo lwemphi lubi. Tatsi tonkhe tindlela letiyimfihlo tivelile. Tisho noba kwatsi lapho bancutsi batsi bangena emtini waSikhukhune ebusuku takhalima tinja. Kwaphuma emadvodza etindlini amemeta. Base bayabaleka bangasawentanga umsebenti.

Ngakusasa leto tinhloli tanyonyoba ngetihlahla tenyusa tihosha titsi tilinga kona kuhlolisisa live. Titsite tisanyonyoba njalo nako setelamela tidzandzane tebaPedi titfota tinkhuni. Letidzandzane tababona labantfu letingabati kantsi futsi nekuvunula kwabo kwehlukile, nelulwimi bakhuluma lulwimi letingalwati. Tatsi galo yephuka setiya ekhaya. Tabona tinhloli kwekutsi ngumnyama wempundzi, indlela imnyama khwishi. Tabuyela emphini kuyobika.

Titsite lapho letidzandzane tifika tibika ekhaya, babona baPedi kwekutsi kungenteka kukhona imphi yemaSwati letako. Bahloma masinyane, base bakhipha tabo tinhloli nabo kutsi tiyohlola kutsi nembala kunjalo na. Nembala tayibona. Tatsi tinahlaba umkhosi wayikhipha Sikhukhune. Yaye yayobhaca etintsabeni eMhuluhulu. Phela live letintsaba leli. Yaye yabhaca endzaweni leyingcingwana lapho imphi yemaSwati itawengca khona.

Utsite Matsafeni angeva umbiko wetinhloli, wabona kutsi lamuhla kulamuhla, timbi. Phela yingwazi lendzala Matsafeni, kadze atilwa timphi. Kwaba khashane embili, kwaba khashane emuva. Kungasekho nekubuyela emuva. Walikhumbula livi leNdlovukati. Noko masita abengasekho noba emajaha nawa, abengeke abuyele emuva angakayiboni intfombi latekuyisoma, Sikhikhune phela.

Wayikhomba embili Matsafeni, yaye yangena ekhatsi kwetintsaba, lapho indzawo iyimbi khona. Emabutfo asahamba alandzelana, abekelele. Kunjena nje impi yebaPedi igcwele tonkhe tintsaba, bakaNgwane baboni bona kepha yona iyababuka.

Utsite lapho umSutfu asabona kutsi seyisesakeni, wayinika! Wayinika yadvumela nhlangotsi tombili, ngembili nangemuva. Waba sembiteni Ngwane bampheka ngakokane beSutfu. Kwakhala umkhonto, kwadvuma sibhamu. Ngala basetulu labanye bajikijela ngematje, buhuluhulu. Ize leyo ntsaba kutsi nuMhuluhulu nje.

Yagcuzuka yakaNgwane yabaleka, yashiya emajaha alele phasi kubusacalala. Yatsi nayigcuzuka ibaleka, naba beSutfu bangatibeki phansi bayiijimisa. Sebahamba bayatigwazela nje labo lasebehluleka kubaleka lasebabanjwe nangemaphika. Aphela emajaha akaNgwane agcwala tintsaba netiganga. Nebantfwabenkhosi bona laba bebatsi ayihlome banyenti labaphelela khona lapho. BoKhoza naboSondabane naboMsukusuku nalabanye. Msukusuku yena kutsiwa wabaleka wabaleka, kwabonakala kutsi emandla asayaphela. Kwachamuka Mafa waMngayi Fakudze wamkhandza inceku yakhe solo imelekelela kubaleka asabanjwe naliphika. Khona lapho kwawa ingwe yakhe, batsi bayamvunulisa yawa futsi. Naba beSutfu betile ngaleso sikhatsi. Kwabonakala kutsi imamba lemnyama ayinakuphutfunyelwa. Bamembesa ngesihlangu sakhe batsatsela ngematubane. Yafika yamgwaza yebeSutfu.

Matsafeni naye wanyamalala kulowo mnyama kwatsiwa ufile, ngisho bafati bakhe betfwala tintsambo baze batetfula bakhohlwa nje. Sekutsi kamuva chamu Matsafeni! Uyaphila. Wafa asatifela kamuva. Kepha manyenti emakhaya lokwetfwalwa intsambo kuwo kaNgwane ngemphi leyayikhishwe nguMatsafeni nebantfwabenkhosi Sobhuza, baphikisa livi leNdlovukati Tsandzile.

Page 4 of 16

Powered by WordPress & Theme by Anders Norén