πŸ’›

izithakazelo

Tag: Mashiqa Page 4 of 30

Ingwenyama Bhunu waMbandzeni waMswati waSobhuza

Image may contain: 1 person
Nayo-ke ingwenyama Bhunu waMbandzeni waMswati waSobhuza waNdvungunye waNgwane waSidvwabasilutfuli waLudvonga lwaMavuso. Lamanye emabito akhe nguNgwane wesihlanu, nguMahlokohla, nguHhili, nguKhothamazecumhlanganiso.

Nguye Mahlokohla lomnyama,
Londzatja ngentsamo;
Lohlokohle tiimbiba tenta buhlakalala
Taye tayawubanjwa ngudaladi
Esangweni kaZombodze wemagugu.
Ngiyo ingwe ledl’ ematfole etinyatsi.
Ngiyo inyoni ledlalel’ emahubheni etintsaba.
Nyoni tidla atiwesuli umlomo.
Nkhomo taphela tinselo
Tiy’ emaMphondvweni.
Ngiyamesaba umntakaMadzanga
Ngoba ubite inkhosi ngebudzatja,
Wayibita ngebugeletane.
Buhlalu kabuhlangani entsanyeni
Ingani kuCikose buyahlangana
Uyezwa wena waphakatsi!
Bayethe!

inkhonto iyancengwa

Nango-ke makoti netimphelesi takhe acela inkhonto emtini. Phela NgesiSwati kutsiwa inkhonto iyancengwa. Utawutsi nafika kuninatala acele kukhonta. Bese uyambuta uninatala kwekutsi utfunywe ngubani, aphendvule yena ngekusho libito leyise kutsi utfunywe nguNtabezikude. Bese utsi uninatala kulungile mntfwanami

Lo yindlovukazi uNabotsibeni, Gwamile, uLaMatsanjana wakaMdluli

Image may contain: one or more people
Lo yindlovukazi uNabotsibeni, Gwamile, uLaMatsanjana wakaMdluli.Β 

UNabotsibeni utalwa nguMatsanjana. Kwatsiwa nguNabotsibeni ngoba watalwa mhla uyise ahambe nemphi yaMswati kuyohlasela inkhosi yebeSutfu kutsiwa nguTsibeni libito layo. Kubuye kutsiwe nguLabotsibeni.Β 
Kwatsi nakufa uyise, Nabotsibeni watsatfwa ngumnakaboyise Matsanjana Mdluli labeyindvuna eLudzidzini wayawuhlala naye. Ngulapho ahlangana khona naMbandzeni, angakabi yiNkhosi Mbandzeni asesengumntfwanenkhosi waseGunundvwini.
Watfola bantfwana labane; nguBhunu, nguLomvazi,nguMalunge bese kuba nguTongotongo.
Nakukhotsama Mbandzeni waba yiNdlovukazi ngaBhunu labesayinkhosi. Kwatsi nakukhotsama Bhunu ngemnyaka we-1899 walibusa lakaNgwane abambele Nkhotfotjeni labesaseluwane lolubovu. Kwadzimate kwaba ngu-1921 lapho abekwa khona wanikwa libito laSobhuza wesibili.
Nabotsibeni wasukumisa sikhwama sekutsenga umhlaba khona emaSwati atewulima, wasukumisa sikolwa sakaZombodze, wacala lisontfo lemaSwati, waphindze watsenga umshini wekucindzetela ngobe aneliphupho lekusukumisa liphephandzaba lemaSwati.
Lokutsi kaNgwane kuze kutsiwe nguKagogo kwacala ngaye Nabotsibeni ngoba iminyaka beseyihambile, ucabange umuntfu lowendza kusaphila uLaZidze kutsi abesanganani-ke! Sekutsi nakukhulunywa ngelakaNgwane kutsiwa nguKagogo uNabotsibeni.
Wakhotsama ngewe-1925.
Nguye-ke uMlunguti wendlovu ivaliwe
Ivalwe ngemaphama etibhamu.
Mkalabhane ongadinwa ngamaveyisi
UMgwami longavutfwa nasetiko
Lowehlule timbita tebelungu nemaSwati
Mtimba longadzabuki yinhlamba yemaSwati.
INjuzalala kaMndindane kaLuvuno.
Nguye Nhlitiyo lebovu njengeyemamba.
Unyatsele iMbabane
Yase iyadvungana.
Lubhalule emant’ abovu.
NdzindzindziΒ 
Unjengelitulu lemaNhlengu,
Lona litsi lidvuma
Libe lindzindzitela.
Mahlasela ngelilanga,Β 
Emakhosi ahlasela ngemphi.
Mashesh’ ayinike,
Ngoba uyinike kaManzini edolobheni,
Talukati takhasa ngemadvolo.
Nkhosi!
Ndlovukazi!

Popular people from Mdluli last name

Sibonelo Mdluli (Legal)
Specialist in private and public M&A, equity capital markets, securities regulation and general commercial law. Appointed as Director in the Corporate practice at DLA Piper’s Johannesburg office in August 2021. Previously worked at Bowmans and spent time on secondment at Davis Polk & Wardwell in New York.

Popular people from Ndlovu last name

July Ndlovu (Mining/Finance)
Zimbabwean-born CEO of Thungela Resources, one of South Africa’s most successful coal producers. Began career as graduate trainee engineer earning R1,500 per month, rose through ranks at Anglo American Platinum. Led Thungela following its demerger from Anglo American in 2021. Under his leadership, company grew from R3 billion market cap to returning R22 billion to shareholders in four years. Earned R59.79 million in 2024. Born to peasant farming parents in rural Zimbabwe, holds degree in metallurgical engineering from University of Zimbabwe. [citation:1]

Royalty from Mdluli last name

Mcoseli Mdluli (Chief)
Chief of the Mdluli people at Mkhambathini, near the confluence of the Msunduze and Mngeni rivers in central Natal. His reign occurred during the late eighteenth and early nineteenth centuries when the centralisation of polities east of the Drakensberg Mountains disturbed life in the region.
Nomsimekwana kaMcoseli Mdluli (Chief)
Son and heir of Mcoseli who led the Mdluli people through a turbulent period of regional consolidation. Forced to pledge allegiance to various powers to survive, Nomsimekwana and his followers affiliated first with the Ngwane, later the Mkhize, then the Zulu, and eventually the British. Their associations shifted as threats changedβ€”armies, hunger, marauders, and Boer settlers. After years of displacement, Nomsimekwana finally returned home to re-establish a chiefdom from the remnants who survived the transformation of the region. His story demonstrates the persistence of amalala identities in Natal through the mid-twentieth century.
Mdluli Clan Today
The Mdluli clan continues to exist as one of the traditional communities in KwaZulu-Natal. Their history reflects the complex relationships between smaller polities and the larger Zulu kingdom, with some Mdluli families now being recognised as traditional leaders in areas like Mtubatuba, though this recognition is sometimes contested by other clans who claim earlier occupation.

INKHOMO YEMGANO

INKHOMO YEMGANO

Inkhomo yemgano yinkhomo lesuka nentfombi kubo, leyinikwa nguyise, uma iganiswa nome yendziswa nguye uyise. Ihamba nayo iya le emtini.

Lenkhomo ifike ingangeniswa yona noma umtsimba ungena, itawuze ingene ngakusasa umtsimba sewenyuka sewusuka emfuleni, ungene uyichuba ngembili udzine uyoyifaka esibayeni. Sekutakutsi emva kwekutsi ugidze umtsimba makoti sewutawungena esibayeni aphetse indvuku layinikwe nguyise afike ashaye ngayo lomgano. Lokushaya lomgano usuke akhombisa kwekutsi ula nje yena utfunywe nguyise, uyendziswa.

NgesiSwati umnumzane uyasuka nje nakaboba likhaya lapho khona intfombi yakakhe itawuphatseka kahle khona, asuke ayibite atsi mntfwanami ngicabanga kukwendzisa lapha kaSibanibani, nentfombi ivume ngobe ihlonipha uyise. Kanjalo nje sewuyaphuma umtsimba uya kulelo khaya. Ngalomgano-ke loyise ucelela umntfwanakhe inkhonto kulaba bekunene ngoba abakasomi nekusoma. Umnumzanne uma ngabe anemandla-ke umgano upheleketelwa ngulenye inkhomo lebitwa ngemshoba (lishoba lemgano) nome bukhati.

Intfo beyenta banumzane baganise kakhulu ngulokutsi ngesiSwati umfati wekwendziswa nguye lofika adle umuti, lokusho kutsi indlalifa itawutalwa nguye. Uma afike wakhandza kunabozakabo labatiganela bona, ufika abe ngetulu kwabo lowekwendziswa nguyise noma afike muva. Yena uba ngaphansi kuphela kwemfati lonesibongo sagogo walapha ekhaya lotala umnumzane.

Naye gogo walakhaya ungephasi kepha kwalotalwa yindvuna, naye longephasi kwalotalwa sikhulu kumbe ngumntfwanenkhosi, naye longephasi kwalotalwa yinkhosi. Kepha nje uma kulikhaya lemfokatana nje loyo lowendziswe nguyise ufike awudle umuti. Banumzane labanyenti-ke bese bayabendzisa bantfwababo ngekubona loko.

Page 4 of 30

Powered by WordPress & Theme by Anders Norén