izithakazelo

Tag: menziwa Page 3 of 4

Umlando Wesibongo Sakwa Mbhele

Umlando Wesibongo SakwaMbhele 😍 Mbhele origin 😍 Mbhele Clan 😍 Mbhele history

Abantu bakwaMbhele bazalana kanye nabakwaNtuli kanye nabakwaShabangu. Banobuhlobo nabaseMaHlutshini. UMbhele wayelamana noZingili noNkosi II (wesibili) ogcine ezala abantu baseMaHlutshini. UZingili ugcine ezala isizwe samaZingili, uMbhele uzale isizwe saMaBhele.

Bobathathu bebezalwa nguDlamini II (wesibili) obebusa eSwaziland okusibeka ekutheni baphume kwaDlamini. Lababantu basemigedeni ngabasentabeni yaseLenge, ngasemfuleni iWasbank ngaseMnambithi. Ngabantu laba abebefuyile, imfuyo yabo idla eduze nemigede yabo. Ngesikhathi besemigedeni, kubhoke indlala badlana bodwa nabanye abebezidlulela ngendlela kwagcina sebaziwa ngamazimuzimu. Okunamhlanje abantu bakwaMbhele babizwa ngamazimuzimu. INkosi uSenzangakhona yabacela ukuba baphume emigedeni yabo. Ngaleso sikhathi bebebuswa nguMahlaphahlapha wakhona eMaBheleni.

Umuntu ogqame kakhulu kulababantu, nguSompisi kaGuqa Msalela kaNontshingila. USompisi ubengahambisani nokudla abantu. Usuke nabanye abebengahambisani nalowo mkhuba, behla nezwe bazokhonza KwaZulu kuSenzangakhona kaJama. Ngesikhathi beza KwaZulu, bebeqhuba izinkomo zabo sekubonakala ngezintuli ebezisuswa yizinkomo. Phakathi kwezingane zikaSompisi ayehamba nazo singabala inkosana yakhe, uGwatshaza, uNdlela, uMahawule noBhibhi indodakazi. UNdwane uzalelwe KwaZulu. Kuthe besanda ukufika KwaZulu inkosana uGwatshaza yashona.
Ekufikeni kukaSompisi KwaZulu, uzakhele igama eNkosini uSenzangakhona. Ngesikhathi ezocela indawo ezokhonza enkosini, imbuze ukuthi ungubani, zayichazela izinduna zayo inkosi ukuthi ungumholi walaba bantu ababonakele ngezintuli ngesikhathi behla ezintabeni nezinkomo zabo. Inkosi uSenzangakhona ithe “O! NingabakwaNtuli zankomo.”

Kusukela lapho ke kwabe sekuthiwa ngabakwaNtuli. Njengoba kushiwo ukuthi uSompisi uzakhele igama eNdlunkulu kwazise wayenobuciko bokupheka izinkobe nenyama. Ugcine esephekela iNkosi uSenzangakhona lapho wazithola esebizwa ngoNkobe. UBhibhi indodakazi kaSompisi, igcine igana inkosi uSenzangakhona, yazala uSigujana nendodakazi uNomqotho ogane iNkosi uMlandelwa wakwaMthethwa.

USigujana uhlale esihlalweni sobukhosi ngemuva kokukhothama kweNkosi uSenzangakhona kodwa akahlalanga isikhathi eside ngoba ubulawe kwangena umnewabo uShaka. USigujana ubulawe nguNgwadi kaGendeyana waseMaMbedwini, engumfowabo weLembe ngonina uNandi. UNdlela kaSompisi ekufeni komnewabo uGwatshaza, nguyena obeyinkosana. Inkosi uSenzangakhona imbuthele ebuthweni leNtontela.

UNdlela ugqame kakhulu ngesikhathi kubusa iSilo uShaka kaSenzangakhona. Njengoba bese kushiwo ukuthi nabantu bakwaShabangu baphuma kwaMbhele, bekunendoda yakwaMbhele ebibuya iphindelela izofuna uyise ayihlomulele emfuyweni yakhe. Kuthe isibuya okwesithathu, uyise wakhuza wababaza ethi: “Kanti uyashabanga manje wena ndodana?” Wayeqonde ukuthi iyabagebenga noma iyabaqola ngoba phela ukushabanga kusho ukuqola. Kusuka lapho ke, lendoda kwaba nguShabangu, nabantwana bonke bendlu yayo babe ngabakwaShabangu.

Kukhona noNdlela kaSompisi wayebambe elikhulu iqhaza embusweni waKwaZulu ngoba nguyena osindise uMntwana uMpande ekusocongweni yiSilo uDingane. UNdlela kaSompisi ube ngomunye wezinduna zeSilo iLembe. Ngesikhathi sekubusa iNdunduma yaseMgungundlovu inkosi uDingane, ube ngundunankulu wayo nezimpi ayezikhipha zinqoba, ngaphandle kweyaseNcome neyaseMaqongqo eMagudu. Kulezo zimpi yehlulwa eyeSilo saseMgungundlovu. KwaMbhele kuphuma oShabangu, oNtuli, oKhuboni, oMdletshe noMakwasa. Kanti futhi kukhona namanye aMaBhele aseSwazini naseZimbabwe

source: ulwazi program

Umlando wakwa Mbhele

Umlando wakwa Ntuli 😍 Ntuli origin

Abantu bakwaNtuli baziwa njengaMabhele. Batholakala endaweni engaphansi kwentaba iLenge ngaseMhlumayo, eMnambithi. Baziwa kakhulu ngokuthi uma befunga bathi, “Ngiwafunge aMabhele eseLenge!” Amanye aMabhele atholakala ngaseNtabeni yaseNkuzi ngenhla nomfula iNdaka ngaseWashibhange.

Kuthiwa langa limbe iNkosi uShaka izipholele ngaphansi komthunzi nenduna yayo kwabonakala ngefu lothuli liza ngakubona. Kuthiwa kwakukhona amadoda, abantu besifazane nezingane. Kuthiwa bathi uma befika ngasemfuleni uThukela iNkosi uShaka yababuza ukuthi babalekani bathi babaleka amazimuzimu. Kuthiwa iNkosi yayalela induna yayo eyayihleli nayo uMaphitha kaSithole ukuthi akahambe ayohlala nalabobantu ngaphansi kwentaba iLenge abagade bangadliwa amazimuzimu.

Kuthiwa iNkosi uShaka yabahlalisa ngaphansi kukaZihlandlo kaGcwabe Mkhize, endaweni yaseNkandla. Bafika eNkandla babizwa ngokuthi ngabakwaNtuli ngoba kwabonakala izintuli zishunqa bebalekela amazimuzimu. Bahlalisana kahle nabantu baseMbo kwaze kwavela uNdlela indodana kaSompisi Ntuli.

UNdlela wayehlakaniphe kakhulu waze wenziwa uNdunankulu kaZulu ngesikhathi kubusa uDingane kaSenzangakhona. UNdlela kaSompisi wasindisa uMpande ngesikhathi uDingane efuna ukumbulala ukuze athathe ubukhosi, kuthiwa uDingane wapha uMpande izinkomo eziyi 100 ngoba wayazi ukuthi uzohamba ayombonga. USompisi waxwayisa uMpande ukuthi angayi kuDingane ngoba uzombulala. UNdlela wagcina ebulewe uDingane ngoba eseka uMpande. Ngemuva kokubulawa kukaNdlela aMabhele eNkandla abuswa uGodide inkosana yakhe. UGodide wazala uMangati kwathi enye indodana kaNdlela uMavumengwana yena wazakhela ugazi ezikhulwini zezwe ngoba wayekhuthele kakhulu.

UMavumengwana wayeyibutho futhi engumngani omkhulu weSilo uCetshwayo. Ngenxa yobuqotho bakhe izikhulu zamsikele izwe ukusuka eNtumeni, eShowe kwaze kwagcina oThukela. Ufike khona wakha umuzi wawubiza ngokuthi kukwaNhliziyonde. UGodide, uMavumengwana kanye noZinti bakaNdlela Ntuli balwe izimpi zikaCetshwayo. UMavumengwana uzale uMfungelwa ozale uGqokinsimbi ozale uMzungezi ozale uS’thembiso obusayo njengamanje oYaya naseMbongolwane, eShowe. Obunye ubukhosi bakwaNtuli bukwaMkhonto, KwaNgoni endaweni yaKwaMaphumulo.

Amanye aMabhele atholakala ogwini oluseNingizimu neKwaZulu Natal. Abantu bakwaKhuboni bayingxenye yaMabhele. Bakhona nabanye abasesifundazweni saseMpumalanga KwaGuqa eWitbank ngoba uGuqa kwakungesinye sezibonda zakwaNtuli. Abantu bawela umfula uMzimvubu bakhelene nezizwe zamaXesibe eMpumalanga Kapa.

Izithakazelo zakwaNtuli

Mphemba!
Nin’ eniphemba ngamabele
Abafokazana bephemba ngezibi!
Sompisi!
Bhel’ elikhulu!
Khuboni!
Godide!

Izibongo zeSilo uDinuzulu kaCetshwayo

King Dinuzulu kaCetshwayo Clan Praises:
UMamonga woSuthu
UMamonga kabulali uyasizila
Uqotha imbokode nesisekelo
Ufana neNdlovu emnyama yasOndiniUsilwa nankunzi mbili
Enye ngeyakwaNgenetsheni
Enye ngeyaseBhanganomo
UMgwazi kadinwa zinqapheli
Isikhomo esikhomo esimazingaUmuzi bawuphume ehlathin
Bawulabalabela
Ithole lakokaMsweli
Elanyisa liguqile
Indaba engiyizwe ngimncane
Ngaze ngakhula ngayibona ngamehlo
Usifuba sigungu sigungubele
Nyakane sabhoboka
Umuntu uyakuzizwa izindada

Usikhipha mbila ehlathini kwaCeza*
Kulale yena esixhotsheni
UNdaba uhlomehlathini
Ube njengohlanya

UMashesha njengezulu*
Ephikelele kwaNdunu
UMphangela langa
Lingaphumi kwaNdunu
Lithe liphuma
Laliphuma ngezingazi zamadoda

Wazithatha  izihlangu zikaMandlakazi
Waziphonsa eMkhuze
Wamudla uMcwasimbana kaMaphitha
Wamshaya phansi koludumayo
Akwabindaba zalutho
Wamudla uXukwana kaMaphitha
Wamshaya phansi koludumayo
Akwabindaba zalutho

Wamudla uNdlovu kaMaphitha
Wamshaya phansi koludumayo
Akwabindaba zalutho
Wamudla uPhuzukumila kaMaphitha
Wamshaya phansi koludumayo
Akwabindaba zalutho

Wamudla uSiwana kaMaphitha
Wamschaya phansi lokudumayo
Akwabindaba zalutho
Wamudla uSikhizane kaNomageje
Wamshaya phansi koludumayo
Akwabindaba zalutho
Wamudla uSomfula kaMaphitha
Wamshaya phansi koludumayo
Akwabindaba zalutho

Isikhova sikaMaphitha
UMgwagwa wezulu
Umpondo zamil’enjeni
Engab’enkomeni zesabani
Lokhu sasiyokwenza
Amagudu okubhema

UDlothovu kabhekeki uyesabeka
Ufana nemisebe yelanga
UDlotho’onjengebhubesi
Uliso lifana noyazi lwezulu
Sengathi ngelengwe
Sengathi ngelengonyama

UMamba yeVuna
Umaqhamusela
Ngoba uqhamusele
Ezihlangwini zabasEkuvukeni

UMalokotha izizwe zilokotheke*
Usihhawuhhawu siyinkondlo bayivumile
Ivunywe ngabaMhlophe
Ivunywe ngabaphansi nabaphezulu

Uphaph’oluphezu kwendlu kaKhotho
Umathathel’ahlome onjengezulu
Lalela luntu omemezayo
Ungathi uyakhala
Ukhal’isililo

INkosi yensizwa
UMaphikelela
Ngob’ephikelel’amadod’akwaZulu
Esagunda izicoco azibeka emseleni

Mlomo ongawodwa
Suk’ukhulume
Uyayibon’imilom’eminingi
Iyavunana phakathi kwezwe
Kuvunana uZibhebhu benoHamu
Kuvunana uZiwedu benoMnyamana

Izulu elidume
Emva komuzi eNkalakuthaba
Lazithatha izingane
ZikaMaphitha zonkana
Lazithela eMkhuze

Gijimami ngazo zonke izindlela*
Niyobikela abakwaSidladla naNtini
NabakwaVuma
Nithi amanzi oMkhuze ningawaphuzi
nGoba uDinuzulu indaba uyenzile
Ulile ngomkhonto kwelakubo kwaZulu
Ngoba udadewabo enguSililo
Wagwaza impi yema
Yanjengegama likadadewabo uSimiso
Wagwaza umntu wameya
Ngoba udadewabo enguBeyisile

Ohlasele nemikhonto
Njengemuzi waeMkhontweni
Ohlasele ngamahhashi
Njengomuzi waseMahhashini

UMagagamela!
Ogagamele izinkomo zamaBhunu
Inkunzi yakith’eMkhontweni
Unophumuza abant’amaphika
Unonhlahl’amazibuko akwaSekane

UNongqayiza bayakuthibela*
Uthitshelwe nguMalimade
Kwabamhlophe abelungu
UMgwazi kaqaqi
Uqaqelwa zinyoni

Umkhonto kaShaka noDingane
INgweny’edlel’ogunjini lomfula
Ngaphezulu yesab’ukuhlatshwa,
Yimisebe yelanga
Ugubuzel’uCeza noHlathikhulu

Unhlamvu zamdeka kwaCeza
Zashaya amagatsha emithi
Umgwadlaza nqola ziyakwethuka
Ziyakushon’eNkonjeni

UPhondo lwendlovu
Luyenqaba ukungena
Ezindlini zamankengane

INgqungqul’egoq’amaphiko
Enhla komuz’Ekuvukeni
UKhozi lukaNdaba
Olweqe luphindelela kwaMandlakazi

IziNgqungqulu zibethene phezulu
NgekaMaphitha enye
NgekaCetshwayo enye
Angiqondi nezokubhabhalala
Kwathi ekaMaphitha yabhabhalala

UMkhangela jozi ngaphansi kweTshana
Ulikhangele ngoFalaza
UFalaza wathukuthela
Uzitho zimbombo zimbombonono*
Zifana nezikadadewabo uSililo

USomkhandi wakithi eMkhontweni
Okhand’abezindlu nabezindlwana
Abazindlu bayikhex’imilomo
Ucala lathethwa ngomkhonto kwaMalandela*
Amanye amacala  ethethwa ngezindukukwana

ISidlova kasidinwa nayikuhoma
Ingan’oButhelezi badiniwe
Abasematheni badiniwe
Indaba yenziwe ngabakwaNgenetsheni
Umkhosi bawuhlaba eBhanganomo

UNobhanaza ngendlela ezenyukayo
Eziqond’oThaka kuNkosiluhlaza
Wathi ukubufike oThaka
Kwathi iBhunu uPotolozi
Wakuthwesa isigqoko
Kwathi isigqoko sakufanela
Wena Nkonyane kaPhunga noMageba
Inkunzi kaShaka
Babethi iyahlaba
Kant’ithibela imihlambi yamadoda

Izizwe zonke ziyambuza
Zithi uMamonga ungakanani
Umthent’ohlab’usamila
Insimu yakwabo kaKhambi
Ivum’amanhla
Yavuma amazansi

Uthukuthele wayophuma ngesikhala
seNgonyama
Eyakudabula kuMlandu ezalwa uNkungu
Waphuma ngesikhala seHlobane neZungeni
Eyakudabula kuNdabankulu ezalwa
nguLukhwazi
Wayikhipha eyomnyatheliso

Wakhethelwa nguLevisa
Kwabamhloph’abelungu
Wakhethelwa nguLukhwasi
Kwabamhloph’abelungu
Wakhethelwa nguNkosiluhlaza
Kwabamhlph’abelungu

Ngomkhumbi wakho phansi kukaCeza
Wawakha wayithukulula
Eyakuyibhekisa kuMantanga
Ezalwa nguMkhanyile
La kwakheth’amathns’esilimela

Eyakuyidlulisa kuSinquma ezalwa uMvamane
La kwakheth’amathons’esilimela
INtukuzo yakithi
Ibithukuzwe ngabakithi eKushumayeleni
Ngomkhumbi wakh’omnyama

Eceleni kwabafana bakMlonyeni
Uye wadabula emaNtungweni
Izalukazi zasemaNtungweni
Kawabe usazinika mlomo

Eyakudabula kuSonkeshana
Ezalwa nguNgqengelele
Nanamuhla lokhu
Abafana bakaSonkeshana bangavuma
Bathi yedlule lapha insizwa yeNkosi
Ipheth’ibhosho
Ipheth’ihawu

Unxeba laphum’intunthu yesibhamu
UMngenuli wamaguma
Kusal’izmpahla
Ziyakusala zibadabula
Nanamuhla lokhu
Abanini Mpembeni basamangele

UMagalel’agase
NjengeNkosi yaMantshali
Ugasel’uZibhebhu kwaNdunu
UMavel’ajahe
OnjengeBhunu lakoPhewula

USitshongo  siyithuntu yamabhosho
Abedutshulwa ngoNongqayi
ESikanekisweni kwaNongoma
Umashishiliza ongazindlovu

Ziyakudl’amaganu kwaNongoma
Ujame ukuhlangabeza
Uhlangabez’izihlangu zaMankentshane
Okhalweni kwaNongoma
Usibamba nkunzana bayesabayo
UMathang’adabululwandle
Ngemvula yezinyembezi

Uyajabula mfazi waphesheya kolwandle
Wen’obon’iThole lakokaMsweli
Liyoke liwaphul’amany’amathole

Gqabula Thole !!!
Amany’amathol’akonona asakhulekiwe
USinakanaka sezincwadi zabamhlophe
abelungu
Beziloba bezinakazisa kakhulu
Zilotshwe ngamSotsha
Zalotshwa ngamaGumgedlela.

🏆 Popular people from Zulu last name

  • Sandile Zungu

    Sandile Zungu (Finance/Sports)
    Businessman, founder of Zungu Investments, and owner of AmaZulu FC.
  • Alexander Grey Zulu

    Alexander Grey Zulu (Politics/Law)
    Prominent Zambian politician and cabinet minister.
  • Onthatile Zulu

    Onthatile Zulu (Sports)
    Rising star in South African field hockey and national team player.

Popular people from Zulu last name

  • Misizwe Mtshali (Technology/FinTech) – South African tech professional who worked at Microsoft and MTN Business. Now based in Singapore as an entrepreneur in the FinTech space. [Source: SA Chamber of Commerce Singapore]
  • Princess Kasune Zulu (Legal/Social Justice) – Zambian HIV/AIDS activist and author included in “Notable African American & Black Heritage” biographical profiles. [Source: Gale eBooks]
  • Ntandoyesizwe Zulu-Tembe (Royalty) – Daughter of the late amaZulu King Zwelithini kaBhekuzulu and Queen Mantfombi Dlamini. Married to businessman Moses Tembe. [Source: Sunday World]

Popular people from Zulu last name

Misizwe Mtshali (Technology/FinTech)
South African tech professional who worked at Microsoft and MTN Business. Now based in Singapore as an entrepreneur in the FinTech space. Represents South African tech expertise on international stage.
Princess Kasune Zulu (Legal/Social Justice)
Zambian HIV/AIDS activist and author included in “Notable African American & Black Heritage” biographical profiles. Advocate for social justice and public health awareness.
Ntandoyesizwe Zulu-Tembe (Royalty)
Daughter of the late amaZulu King Zwelithini kaBhekuzulu and Queen Mantfombi Dlamini. Married to businessman Moses Tembe. Represents continuity of Zulu royal heritage.

Royalty from Zulu last name

Zulu I kaMalandela (c. 1627-1709)
Founder of the Zulu clan, son of Malandela. When Malandela died, he divided the kingdom into two clans, the Qwabe and the Zulu. Zulu I established the royal lineage that would eventually unite numerous clans into the powerful Zulu nation.
King Shaka kaSenzangakhona (c. 1787-1828)
Founder of the Zulu Kingdom and one of the most influential monarchs in African history. Through military innovation and strategic conquests, he transformed a small chiefdom into a powerful empire that dominated much of present-day KwaZulu-Natal. His policies and military reforms created the foundations of Zulu identity and power.
King Mpande kaSenzangakhona (1798-1872)
Half-brother of Shaka who reigned from 1840 to 1872. He had at least 28 children by different wives, many of whom have living descendants. His reign saw the Zulu kingdom maintain its independence while navigating complex relationships with Boer settlers and British colonial forces.
King Cetshwayo kaMpande (1834-1884)
Son of Mpande who led the Zulu nation during the Anglo-Zulu War of 1879. His forces achieved a famous victory at the Battle of Isandlwana but were ultimately defeated. He was later restored as king before his death in 1884.
King Goodwill Zwelithini kaBhekuzulu (1948-2021)
Longest-reigning Zulu monarch, ruling for nearly 50 years from 1971 to 2021. He had six wives and 28 children. He revived cultural practices including the annual Reed Dance ceremony to promote pride in Zulu traditions and HIV awareness. He was a direct descendant of King Cetshwayo, who led the Zulu nation during the 1879 war against the British army.
King Misuzulu kaZwelithini (b. 1974)
Current reigning monarch of the Zulu nation, installed in 2021 following the death of his father. His mother was Queen Mantfombi Dlamini, daughter of King Sobhuza II of Eswatini. As the son of the “Great Wife” whose lobola was paid by the nation, he is the rightful heir according to Zulu tradition. His reign has faced legal challenges from other branches of the royal family but continues with the support of millions of Zulu people.

Izithakazelo zakwaMbhele Clan Names Umlando

Izithakazelo zakwa Mbhele

Mphemba,
Ntuli,
Wena kaSompisi,
Sothole,
Gudukazi uyiNcwayo.
Khuboni,
Sompisi owaphemba ngamakhand’ amadoda,
Abanye bephemba ngomlilo.

Nina base Lenge,
Enabonakala ngefu lezintuli.
Kwabe kunguSompisi kaGuqa, kaMasalela.
Mazimuzimu enidla’ abantu.

Mgwabini wemikhonto,
Umahlatshwa ebuhleni njengethole,
Umagaju njengengwe,
Inhlangu eyeqa iphindaphinda,
Umanxeba angamanxuluma,
Kwasa bemhlaba uGwabini, waphika,

Mphemba!
Lang’ elaphum’ endlebeni yendlovu,
Nyaka wumbe
Lophum’ endlebeni yengwenya.
Unonjiyelwa,
Kulala uhlangothi lubomvu.
Ugodo olumuka namankayiya.

Mgwabini wemikhonto,
Langa, Sompisi.

Page 3 of 4

Powered by WordPress & Theme by Anders Norén