izithakazelo

Tag: nethaniah

TIBONGO TENGWENYAMA MAHLOKOHLA WAMBANDZENI

TIBONGO TENGWENYAMA MAHLOKOHLA WAMBANDZENI
Mahlokohla lomnyama, ngulondzatja ngentsamo
Lohlokohle timbiba taphuma tenta buhlakalala,
Taye tayawubanjwa ngudaladi esangweni
KaZombodze wemagugu.
Ngwane Lulakane nekhaya netsafeni,
Bebatemdzindz’ umkhaba.
Uyisaphi kuLancabane?
Ngwane usona nonani,

Loku bahlaba tinkhomo bayahlindzisana,
Mngce kushe kube sehlobo,
Kuye kusuk’ emalangabi.
Hlangu sinembele wenkhomo.
Ntsambo katetfwalwa kaZombodze wemagugu.
Wahlohla-ke dvoye!
Nangelutsi lwemkhonto bewungahlohla.
Ngiyamesab’ umtakaMadzanga,
Wabit’ inkhosi ngebudzatja,
Waye wayibita ngebugeletjane.
Hhululu!

Wehle njani emahlatsini lamadze?
Kantsi ngaseMamphondvweni.
Ngingayitsatsaphi inkhosi lengangaNgwane?
Ngiyikhwet’ etu kweMdzimba.
Mlom’ ufika ezulwini.

Ngwane emantini ngimfanisa nesitiba;
Ngwane endleleni ngimfanisa nalevundlako;
Ngwane emitsini ngimfanisa nemnyamatsi;
Ngwane embutini ngimfanisa nesiphongwane;
Ngwane enkhomeni ngimfanisa nenshivatane.
Ngcabiya teluhlunguhlungu tiyababa.
Mkhondvo wetindlovu awulandvwa,
Uyawulandvwa bafana basetingadzeni.
Mhhamuta bantfu bangenaboya Ngwane.
Ligodza lakaZombodze
Kadze liwagil’ emadvodza emacakala.
Inyoni ledlalel’ emahubhen’ etintsaba.
Ingwe ledl’ ematfole etinyatsi.

Buhle baNgwane bungididile,
BungangaVimba kanye naMashongololo.
Uyephana yela Ngwane!
Ngekupha tinyoni teMamphondvweni,
Tidla atiwesuli umlomo,
Wapha Cayitane,
Wase uyawubita Bhebhebhe,
Kutsi kuyadliwa eMamphondvweni,
Wase uyewubita lelikhulu
Lelinemphandl’ enhloko.

Buhlalu kabuhlangan’ entsanyeni,
Ingani kuCikose buyahlangana.
Umvemve wakitsi ngete ngawubeka emutaneni,
Ngingawubeka kaZombodze wemagugu.
Ngwane phani losemnyango,
Losemsamo umtsambekele.
Mbhabha ngajozi lakhe.

Nkhomo taphela tinselo tiy’ emtini wakho
EMamphondvweni.
Uyadzela mfati waseSigombeni,
Walibuka lijaha laNdaba,
Uyadzela mfati waseNyakeni,
Walibuka lijaha laNdaba,
Uyadzela mfati waseMafutseni,
Walibuka lijaha laNdaba,
Liyoshoshobala ngesikhala lesasishona
Khuzwayo waMahlalela waNkhosi.
Uyadzela mfati wakaMshikashika,
Walibuka lijaha laNdaba.

Uyadzela mfati wakaMkhweli,
Ngekubuka lijaha laNdaba.
Intfumbeleti yaDlamini,
Itfumbelete futs’ emahlatsini eMadvokanyawo.
Uyadzela Mashicela,
Ngetulu kweLubombo,
Walibuka lijaha laNdaba.
Lugobe lukhulu lusihlalele,
Lubitwe ngemadvuna akaNgwane,
Akubitel’ imphi yesilungu.

Buhle bungandlati teShowe,
Tona timashob’ ahlula ludzaka.
Lowadzabula kuLongwevu,
Wayifulel’ indlu yeMbabane,
Wentel’ emadvodza khona
Atekuba mphunga.

Mdlovu bawuhlabile,
Bawuhlab’ ekupheleni kwetimphondvo.
Wayishay’ inhloko yaLembelele waSobhuza!
Bayethe!
Wena waphakatsi!

Tiyini Tinanatelo

Tiyini Tinanatelo ?

Tinanatelo tiluhlobo lwetibongo lokuhlonishwa ngalo nobe kubongwe ngalo bantfu besibongo lesitsite. Tikhomba imvelaphi yaleso naleso sibongo. Sinanatelo sivama kucala ngakhokho lomdzala (Nkosi-Dlamini, Tfwala-Mnyamandze), letinye tichakambisa buchawe, bugwala, buhle nebubi balabadzala kuleso sibongo (Nkambule Nine labasibekela inkhosi ngelutfuli). Sinanatelo sibuye sikhombe kuhlobana kwemindeni letsite (Mavuso, Nkosi, Dlamini, Shabalala, Mabuza).

Kubaluleka kwetinanatelo
Tinanatelo tisetjentiswa emikhosini yesiSwati lapho kuthandazwa kulabadzala kumbe kucelwa lokutsite nobe kujojotelwa. Tiyasebenta nanobe kubongwa emuntfwini waleso sibongo nobe futsi ancengwa acelwa.

Sinanatelo saka Mamba

Tinanatelo saka Mamba

Nkhosi Mamba

Samkethe sinembovu emalangeni

Kamamba akuvalwa ngemvalo esangweni kuvalwa ngemakhandza emadvodza

Wena wadvwaba silutfuli singabantfuntfu kuhlatjiwe

Wena wanhlavu tiyandinda tindindela emalangeni

Wena wanhlavu atimshayi tiyamgeja tiyamphamphalata

Nine balohwebho lugijima lubhaqa lukhanyisela umesisi

Popular people from Mamba last name

Sihle Mamba (Finance)
Finance professional with experience in investment banking and corporate finance across Southern Africa. Background in mergers and acquisitions, capital raising, and financial advisory services.

Royalty from Mamba last name

Prince Maloyi (King Maloyi I) (Royal Founder)
Founder of the Mamba clan and brother to King Somhlolo (Sobhuza I) of Eswatini. After demonstrating exceptional bravery during the Mfecane wars, he was allocated a large territory in the eastern parts of Eswatini by his brother King Somhlolo. He was permitted to establish his own kingdom as recognition of his valor and service, founding the Mamba royal lineage that continues to this day.
King Maloyi III (Umntfwana Sibonelo Mamba) (Contemporary Royalty)
Installed as the reigning King of the Mamba Clan in October 2022. He was presented to His Majesty King Mswati III of Eswatini at Ngabezweni Royal Residence, receiving the King’s blessings alongside 50 other chiefs. He was the first to be presented (kuchuba) to the King with two cows. His installation marked the end of chieftaincy disputes and established him as the recognized traditional leader of the Mamba people. The Mamba Kingdom has historical ties to South Africa, with eight chiefs based in South Africa also receiving blessings from the Eswatini monarchy [citation:2][citation:6].
The Mamba Royal Legacy
The Mamba clan maintains a distinct royal identity while recognizing their connection to the broader Dlamini royal family. Members of the Mamba royal house, including descendants like Mbongeni Mamba, continue to uphold the traditions and heritage established by Prince Maloyi centuries ago. The Mamba Kingdom remains an important traditional institution with influence spanning Eswatini and parts of South Africa [citation:10].

Page 16 of 16

Powered by WordPress & Theme by Anders Norén