πŸ’›

izithakazelo

Tag: sinanatelo Page 5 of 12

Inkosi yakwaMandlakazi uZibhebhu kaMaphitha kaSojiyisa kaJama

Inkosi yakwaMandlakazi uZibhebhu kaMaphitha kaSojiyisa kaJama, enomunye wa makhosikazi akhe.

UZIBHEBHU wayengowakwaZulu isibongo owabamba elikhulu iqhaza empini yabantwana eyaziwa ngempi yaseNdondakusuka eseka umntwana UCetshwayo. Kuleyompi kwancotshwa umntwana uMbuyazwe kaMpande okwasala naye uqobo nabaningi abantwana abafa kuleyompi, esingabala uMantantashiya kaMpande, uShonkweni kaMpande, uMbheduka kaMpande, uSomklwana kaMpande, uMdomba kaMpande, uDabulesinye kaMpande.

Waphinde uZibhebhu wabamba elinye iqhaza elikhulu empini yaseSandlwana amaZulu elwa nabamhlophe. Wayengelinye lamasekela eqhawe umdidiyeli wempi insizwa endala uNtshingwayo kaMahole wakwaKhoza. Kuthe isilo uCetshwayo siya ekudingisweni ENgilandi samnika umntwana uDinuzulu ukuthi akhulele kuZibhebhu ngenkathi sona siphesheya.

Kodwa ekugcineni uZibhebhu kaMaphitha kaSojiyisa kaJama uphenduke esikhulu isitha sesilo uCetshwayo ngokuqhathwa abamhlophe nenkosi yakhe. Lokho kuxabana kwadala inzondo enkulu phakathi kwalabangani okwagcina ehlasele oNdini okwakuyisigodlo sesilo uCetshwayo, uZibhebhu. Kwafa cishe izikhulu eziningi zesilo uCetshwayo zibulawa amabutho akhe uZibhebhu okubalwa uGodide kaNdlela kaSompisi, inkosi uSihayo wakwaNgobese, uNtshingwayo kaMahole wakwaKhoza, uMbopha KaWolizibi wakwaHlabisa ewu ngingazibala ngifikephi kodwa.

Kuthe sekubusa isilo uDinuzulu KaCetshwayo waziphindisela kuye uZibhebhu kaMaphitha elwela uyise uCetshwayo. Okwathi empini yakwaNdunu wanqotshwa uZibhebhu kaMaphitha.

Hhaaa! Umsongi wensimbi eshisayo ayibeke ekhanda kwesabe amagwala! Nani maswazi yekani ukufunga uMahlokohla ngoba uMahlokohla ungowakithi eBhanganoma!

See Translation

Image may contain: 2 people, people standing and text

Served as Acting Judge for KwaZulu-Natal High Courts (Durban and Pietermaritzburg) in 2011, 2012, 2015, and 2017. Board member at Phumelela Gaming & Leisure Limited, serving on Audit, Remuneration, and Industry Specific committees. Holds Bachelor of Procurement Law (B Proc) and LLB.

Isilo samabandla uDinuzulu kaCetshwayo.

Isilo samabandla uDinuzulu kaCetshwayo.

Image may contain: 1 person, text

Isilo uMamonga woSuthu sathatha izintambo zobungonyama siminyaka engu16 ngemuva kokukhotha kukayise uJininindi omnyama, isilo uCetshwayo. UMamonga uzalwa undlukulu okaMsweli nengonyama uCetshwayo kaMpande kodwa bayisende lesilo esikhulu uShaka kaSenzangakhona.

Image result for Dinuzulu kaCetshwayo

Isilo uMamonga sathwala kunzima kusukela ekukhothaneni kukayise. Salwa izimpi noZibhebhu kaMaphitha siphindiselela uyise owahlaselwa uye okaMaphitha lapho kwacoboshiswa amashumishumi ezikhulu zakwaZulu, nesilo uqobo sathola ukulimala kulolo hlaselo. Isilo uDinuzulu samnqoba uZibhebhu empini yokugcina ekuthiwa eyakwaNdunu.

Soshangane Clan Names, Meaning, Origin & Family History | Umlando

Soshangane

Image result for soshangane

Endlini yasekhohlwa kaLanga kaXaba kaLudvonga kaMavuso kwazalwa uManukuza owagcina esebizwa ngoNxumalo. USoshangane uzalwa uZikode kaGasa kaManukuza(Nxumalo) okuyindlu encane yakwaNdwande. Futhi khona kwaNxumalo kwaNxumalo isibongo sakwaMasuku.

USoshangane kwakungenye yezinduna ezikhulu senkosi yamaNdwandwe uZwide, eyakhumuka yalibhekisa eMozambiki behlulwe inkosi yamaZulu uShaka. Nxa efika kulelazwe okaZikode walwa ngendlela ehlukile kuleza zizwe eyakwaZulu wazinqoba kulula. Ngisho namaPutukezi wawanqoba wase akha ubudlelwano babo. Wakha umuzi noma isigodlo wasiqamba ngoyisemkhulu wakhe wathi kuseGazankulu. Uyisemkhulu uGasa.

USoshangane uzale amadodana amaningi kodwa agqama kwaba uMawewe inkosana noMzila ikhohlwa. Ukwathi nxa esekhotheme USoshangane ngoba 1858 ubukhosi kwakufuze buthathwe inkosana uMawewe, kodwa wabangiswa umfowabo uMzila. Okwaliwa kwabonakala ukuthi uMawewe uyanqotshwa, wahamba waya eSwazini enkosini uMswati wesibili oweyeyisihlobo sakhe ezalwa ubabekazi kayisekho uThandiwe kaZwide(laZidze) . Nangemphela ke uMswati 2 wakhipha ibutho eliyolekelela uMawewe elaliholwa uLomahasha wakwaMahlalela lafike lamdudula lamnqoba uMzila, wabaleka wayakocasha kumaPutukezi eDalagubhe(Maputo) . Labuyela emuva ke ibutho elaliholwa uLomahasha wakwaMahlalela.

Wasuka uMawewe wakhipha amabutho ukuyobulala uMzila lena kumaPutukezi, kanti amabutho ezohamba indlela ende efike esekhathale anqotshwe kulula uMzila namaPutukezi. Abuye uMzila ehlasele uMawewe owabalekela kuMswati eSwazini, wafike Mswati wamnika indawo yaseMgobodzi khona eSwazini uMawewe. Wabusela khona eMgobodzi ke uMawewe, basebenzisa uMkhatshwa isibongo iningi labo kodwa bakhona abasebenzisa uNdwandwe kanye noNxumalo. Namuhla kuzalo lukaMawewe kubusa intombazane uKhulile wakwaMkhatshwa khona eMgobodzi eSwazini.

UMzila wabusa kahle eGazankulu nabantu bakhe ehlezi nawo amaPutukezi. Kona kaLanga ekukhothameni kwakhe. I ndodana yakhe uNgungunyane uMdungazwe kaMzila, walwa kakhulu namaPutukezi awehlula aze amthatha waya ekudingisweni ePutukezi eYuropu lapho wabulawelwa khona. Kwazalwa umfowabo uMpisane kaMzila owathatha abantu bakayise wayozinza eMpumalanga naseLimpompo eNingizimu Africa, okwakuthiwa iNtalasifani ngesikhathi soNtamolukhuni(amaBhunu) . Nalamuhla kusabusa oMpisane abangamakhosi okusolo kungoNdwandwe oNxumalo oMkhatshwa. Solo baluzalo laka Soshangane kaZikode kaGasa kaManukuza kaLanga kaXaba kaLudvonga ka Mavuso.

AmaNdwandwe ngabaMbo-Nguni, okusho ukuthi baphuma Mumbo kwaDlamini, ngezimnandi.

Izibongo ezihlobene nazo:

Ndwandwe
Nxumalo
Mkhatshwa
Masuku
Phakathi
Mncwango
Manqele
Mpisane

Umkhosi wamaganu kwaZulu

Umkhosi Wamaganu (owaziwa nangokuthi uMkhosi weMarula) umcimbi waminyaka yonke wamasiko wamaZulu ophilayo futhi ongcwele. Ubanjelwe ekuqaleni kwekwindla ezifundeni ezisenyakatho yeKwaZulu-Natali (njengaseMachobeni eNgwavuma), lo mkhosi ubungaza ukuvunwa kwesithelo se-marula futhi ugxile ekunambithekeni kweNkosi kokuqala kobhiya bendabuko be-marula (buganu).

Page 5 of 12

Powered by WordPress & Theme by Anders Norén