If you know its Meaning, Clans or History, please add it by making a comment below.
Tag: siwendu
AbakwaMdletshe:
Abantu bakwaMdletshe baphuma kubantu bakwaMthethwa .Abantu bakwaMthethwa bangamaNtungwa angaMalala ngokwezigaba zabeNguni ,kodwa -ke ngokuhlakazeka kwabo kugcine abanye sebengamaNtungwa-Nguni .Nabo abakwaMdletshe sebengaMantungwa -Nguni ize bezalwa kwaMthethwa .
Ukuvela kwesibongo sakwaMdletshe:
Isibongo sakwaMdletshe sivele ngokuthi omunye wabafana bakwaMthethwa ekhulelise intombazane. Uma beyibuza ukuthi ngubani oyikhulelisile yakhomba lowo mfana. Abadala bakhona kwaMthethwa base bethi udla etsheni, lowo mfana kwabe sekuthiwa unguMdletsheni
Abantu bakwaMdletshe akukho lapho sithola khona ukuthi bagcine bengasezwani nabantu bakwaMthethwa ngoba abanye baseMadletsheni bagcine sebengezinye zezinduna zakwaMthethwa futhi bagcina sebengamaqhawe esizweni sakwaMthethwa nasesizweni samaZulu.
Izindlu zakhona eMadletsheni[oMdletshe] ziphuma emadodaneni kaMdletshe uqobo lwakhe ozale uNgobo , uMnomo noSiziba .
Amaqhawe akwaMdletshe:
-UNgomane kaMqomboli
UNgomane wayezalwa nguMqomboli .UNgomane wabe eyindunankulu yenkosi yabakwaMthethwa inkosi uDingiswayo kaJobe kaKhayi .Wabe esembeka laphaya eSangoyana lapho akhe khona umuzi wakhe waseZisayini[Zisaleni] ‘Iklolodo’ elibomvu laseZisayini’ kwelakwaSomopho eBaThenjini. Phela izwe lwakwaMthethwa labe lilikhulu ngoba laligcina ngoMhlathuze .
‘Nguyena uNgomane owakhulisa iLembe kwaMthethwa waze wambuthela ebuthweni leZichwe futhi nguye owahamba naye esizweni sakwaZulu emveni kokukhuthama kwenkosi u-Senzangakhona kaJama nokufa kukaSigujana . USigujana wabulawa nguNgwadi owabe engumfowabo weLembe [inkosi uShaka].
Ngesikhathi kubusa iLembe kwaZulu, waba ngomunye wondunankulu balo iLembe efundisa amabutho izindlela zokulwa izimpi ngomkhonto owodwa [iKlwa]. Futhi-ke iLembe kalizange lihlasele abantu baseMadletsheni ngoba lalibathatha njengabantu bakubo lapho elakhulela khona kwaMthethwa njengoba kwakuyibo ababevikela umbuso wakwaMthethwa .
-Izibongo zikaNgomane kaMqomboli:
UNgomane waseZisayini
Umfuyi wamatshe adel’izinkomo
Isithukutheli esathukuthela
Sayozithela kanye nonina
Kithi kwaZulu
Zenyisa
UMzungulu hlozinga
Othekwakha
Wabhek’iSangoyana
IKlolodo elibomvu
Lakith’eZisayini
Isigawuli semith’emikhulu
Ingani emincane
Yayisala iziwela
Umganu owahluma
Emini kwaMandlakazi
Kwathi ebusuku wasuwohloka
Umgodi kawugcwali
Ungaze ugcwale ngezikhwebu
INguyazana yakithi kwaSobadli
Ebingabuki muntu
Yayithi ingambuk’umuntu
Kube sengathi
Ibuka isidladla sengwe
Kube sengathi
Ibuka isidladla sengonyama
‘Iklolod’ elibomvulaseZisayini
USimbatha buhlal’obumvu kwaZulu
Obungambathwa muntu
Babumbathwa inkosi kuphela:
Ibinda !
-UNgubhane kaNgomane:
Leli qhawe lakwaMdletshe labe lingumngane omkhulu weSilo uShaka. UNgubhane wafa ebulawa yiSilo saseMgungundlovu inkosi uDingane kaSenzangakhona ngoba sase sesibulala bonke labo ababezwana neLembe .Naye -ke umtaka Ngomane wawela kulolo gibe.
-UMfusi kaGubashe:
Elinye iqhawe lakwaMdletshe nguMfusi ,uSembethwa buhlal’obubomvu kaGubashe kaMnomo. Yena wayeyiqhawe leSilo sakwaNodwengu[inkosi uMpande kaSenzangakhona] owayethembeke kakhulu eSilweni sakwaNodwengu. Yena -ke leliya izwe walisikelwa uSimayedwa njengelanga[ISilo uMpande] .Lelo zwe izwe laseNhlwathi lapho wakha umuzi wakhe waseZibayeni namuhla sekubizwa ngawo isiteshi samaphoyisa eZibayeni .
Lapho-ke uMfusi wazala uMsushwana[iMboza\UThulwane ibutho lakhe] wamyisa eNdlunkulu kwaZulu ukuba ayofundiswa ngokuphatha isizwe: Futhi-ke uMsushwana wayehlakaniphe kakhulu. Wayesebuthweni elilodwa noJininindi kaNdaba [iSilo uCetshwayo] . Lona-ke ngesikhathi sekubusa iSilo sasoNdini laliphethwe nguMntwana wakwaMfemfe uHhamu[iNxandela]. Emveni kokuba sekuhambe uMfusi ekubeni indunankulu yeSigodlo saseMlambongwenya, kwaqhubeka yena uMsushwana : Kuleso sigodlo kwakuhlala undlunkulu uSongiya kaNgotsha wakwaHlabisa ozala iSilo uMpande. Ngenkathi yempi yaseNdodakusuka eyayiphakathi kwabantwana beSilo uMpande ,uMsushwana yena wayengasohlangothini loMntwana uCetshwayo ,emeseke njalo . Ngisho sekubusa sona iSilo sasoNdini wayelokhu ethembekile, akazange asihlamuke.
Kuthe emveni kokuthi inkosi yakwaMandlakazi [uZibhebhu kaMaphitha] ibhubhise izikhulu zakwaZulu esigodlweni oNdini lapho kwagwazeka khona iSilo sasOndini ethangeni saze sayofihlwa ngabakwaShezi –sedlulela eShowe. Kwathi iSilo sezibize izikhulu zaso ezasinda lapho sihlaselwa, naye wayekhona uMsushwana kaMfusi :
ISilo samdonsa nendlebe uMsushwana sathi lapho uDinuzulu efa khona naye uMsushwana makafe lapho .Nembala uMsushwana wafa efela iNdlunkulu ngesikhathi sempi yakwaCeza .Yathi uma isiphelile wacela eSilweni sasoSuthu ukuyobheka izingane zakhe eZibayeni,kanti iMboza laseZibayeni[uMsushwana] kalibuzanga elangeni ngoba kwasekunomsheshelengwana ababehambisana noZibhebhu abamtshela ukuthi likhona iMboza laseZibayeni . Balivimbezela balibulala,belibulalela ukuthi leseka iSilo sasoSuthu. Bakhuza i ‘ji’ futhi abakwaMandlakazi base benesaga sabo ababezwana ngaso bethi ‘Washesha’.
Zafika izindaba eSilweni sasoSuthu zokubulawa kukaMsushwana,zifika neShundu lakwaThambo uNdunankulu uMankulumana nomfowabo kaMsushwana uMavukefile. Kuthiwa sakhala kakhulu iSilo sasoSuthu sathi,’awu sebembulele ubaba’.Phela sasimthanda njengoyise. Lafa iqhawe lifela iNdlunkulu yakwaZulu.
Namanje abantu baseMadletsheni balokhu bethembekile njalo eNdlunkulu yakwaZulu njengoba nenyosi yeSilo esibusayo kunguBuzetsheni kaDlakudelwa kaQalenkomo.
Ubukhosi obukhona bakwaMdletshe ngobaseZibayeni obubuswa yiNkosi uBonga oke waba yilungu leSishayamthetho kwaZulu Natala.
Ukwelamana kwabantu baseMadletsheni :
-UMdletshe wazala uNgubo ,uMnomo noSiziba:
-UNgubo wazala uSode
-USode wazala uMlotshwa
-UMlotshwa wazala uTshana
-UTshana wazala uMqomboli
UMqomboli wazala uNgomane
-UNgomane wazala uNgubhane noDedema
-UDedema uzale uMasovalo
-UMasovalo wazala uNgqangi
-UNgqangi wazala uMusawenkosi
-UMusawenkosi wazala uMkhangeleni
INdlu kaMnomo [obusayo eZibayeni]:
-UMnomo wazala uGubashe [uMawewe]
-UGubashe wazala uManqaba noMfusi
-UMfusi wazala uMsushwana
-UMsushwana wazala uNtaminemidwa
-UNtaminemidwa wazala uMkhaliphi[uMkhayiphi]
-UMkhaliphi wazala uSiphosamadletshe neNkosi uBonga ebusayo
INdlu kaSiziba kwaCeza:
-USiziba wazala uNomzoyi
-UNomzoyi wazala uMpondo
-UMpondo wazala uNomqhamlashe,uMakhwebeza noNkowana
-UNonkowana noNomqhamlashe basala empini yasoBhalule
-UMakhwebeza wazala uNqekeza[uDududu] ,uQalenkomo[uMavukefile] noBhiniza
-UQalenkomo wazala uMpiyendoda,uNgikhawulani ,uDlakudelwa[uSombila] noThobelamakhafula
-UDlakudelwa wazala uBuzetsheni[iNyosi yeSilo samabandla],uMbhekiswana [inkosana],uBantubonke,uMndeni, uMuntungenacala uNhloko nabanye:
-UThobelamakhafuala wazala uZuku uChakide noMashayinyoni :
Izithakazelo zakwa Mdletshe
Ngomane,
Wena kaMqomboli
Msindazwe,
Mfuyi wamatshe abanye befuya izinkomo,
Mfusi kaMawewe,
Wena waseZisayini,
Mnomo!
Dukuza,
Msindazibaya owasina eMangweni nasakoDonda:
Ibinda
Royalty from Mdletshe last name
Loyal advisor to King Shaka Zulu who was appointed as the traditional prime minister of the Zulu nation. His loyalty to the king established a centuries-long relationship between the Mdletshe clan and the Zulu royal house. Unfortunately, King Dingane did not favour the Mdletshes and there is evidence that he killed Ngomane’s son after the War of Gongqo.
During the reign of King Mpande in 1840, Mfusi Mdletshe demonstrated loyalty to the king and was rewarded with a piece of land in Nhlwathi, northern KwaZulu-Natal. His service continued the Mdletshe clan’s tradition of supporting the Zulu monarchy.
Close companion to King Cetshwayo who reigned with his assistance. Both men were the same age, and Msushwana played a significant role during King Cetshwayo’s reign. When the king was arrested and fell ill, he asked the nation to protect his son King Dinuzulu. Msushwana’s grandson was one of those who protected the future king, hiding in the bush with him for two years.
Father of praise singer Buzetsheni Mdletshe who played a significant role during the reigns of King Bhekuzulu and King Zwelithini, continuing the family’s tradition of service to the Zulu monarchy.
King Zwelithini and King Misuzulu’s praise singer who first became the late king’s imbongi at age 19 in 1974. He published a book titled “Inyosi” documenting the history of the Mdletshe clan and their relationship with the Zulu royal house, which began during King Shaka’s reign and continues to the present day.
Inkosi (chief) of the Mdletshe tribe in Hlabisa, a lifetime appointment he took up in 1987. Born on 15 May 1955, he matriculated in 1975 at King Bhekuzulu College. He worked as a clerk in the offices of the Hlabisa magistrate from 1976 to 1986 before becoming chief. He represented Hlabisa in the KwaZulu Legislative Assembly in 1992 and served as Deputy Minister of Justice and Correctional Services in the KwaZulu government until 1994. He earned his BJuris degree from the University of Zululand in 1996. He served as a member of the KwaZulu-Natal Legislature from 1996 to 2014 and was Speaker of the legislature from 1998 to 2004. He passed away in 2024.
Leave a Reply