πŸ’›

izithakazelo

Tag: sunderland Page 1 of 4

SUNDERLAND Clan Names & Family History | Umlando

Sunderland Clan Names, Meaning & History.

Sunderland surname info is currently not listed.

If you know its Meaning, Clans or History, please add it by making a comment below.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

TAGA TESISWATI

TAGA TESISWATI

AKUKHO MUTI UNGATFUNYI INTFUTFU.
Kute likhaya leliya tinkhinga talo. Yonkhe imiti inetayo. Ungabona bantfu bahleka embi kwenu wena kantsi nabo tiyafika tikhatsi letimatima kubo.

BUCUBU LOBUHLE BUHAMBA NGABUBILI.
Lophumelelako ngulonebantfu labambonisako, bameluleke. Bucubu yinyoni, njalo buhlale buhamba ngabubili, lobudvuna nalobusikati. Sisukela lapho lesaga.

EMATINYO LIGUMA
Umuntfu ungabombona ahleka nawe base utsi uyakutsandza, ngoba inhlitiyo yakhe kawuyiboni yona, loko lakufisela kona. Ematinyo ayefana nje neliguma ngobe nawungephandle awukuboni lokwenteka ngale kwaleliguma. Kubuye kutsiwe EMATINYO TINTSABA.

IHLONIPHA NALAPHO INGEYUKWENDZELA KHONA.
Ubohlonipha wonkhe umuntfu ngobe kawati lapho uyawuphelela khona emphilweni. Ufane nentfombi, yona lehlonipha wonkhe umuntfu ngobe ingawati umuti leyawuphelela kuwo. Naswmhlabeni-ke kunjalo.

IMBIBA IDLA YETAYELE.
Umuntfu lapho ake asitakala khona uphindze abuyele khona nahluphekile. Uma wake wangeboleka imali, ngitatsi ngingahlupheka ngibuye ngitekweboleka futsi ngoba ngetsembile. Nembiba phela uma ihlangene nesikhowa sekudla, seyitabe solo ibuyela khon’ apho lapho yelamele khona.

IMPHI YEMNDENI KAYINGENWA.
Ungaboyingena lapho kucabene bantfwabemuntfu. Kusasa labantfu batawuhlala phansi bayikhulume bakhumelane umlotsa, wena utawusala usenkhingeni ngobe loya wawumvuna utabe asacolelene newakabo, kepha loya wawumlwisa uvuna lo utabe solo akwenyanya wena.

INDLU SIFU.
Ungabokhuluma ngemuntfu usendlini, ngoba kumbe ulangaphandle uyakuva. Nankho emalahle emhlane kuwe lapho! Uma ukhuluma ngemuntfu usendlini ungaboni ngephandle uyefana nje nemuntfu lotifaka esifini.

INGULA LENDZALA IVAMA KUNUKA.
Kulukhuni kabi kumuntfu kwekutsi ayekele imikhuba labesatayele kuyenta. Sicishe sifane nanasi lesitsi imfene ayilulahli lukhobo lwayo. Sisuselwa ekutsini ingula lesiyindzala noma ungayigeza utsini kepha leliphunga lemasi alipheli. Kunjalo-ke nekubeni nemikhuba loyetayele njengemuntfu.

TAGA TESISWATI

TAGA TESISWATI

AKUBUYELWA EMUVA KUNGASIWO UMGUBHO WASHAKA.
Lokwentekile sekwentekile. Imphilo ayibuyeli emuva, kepha ichubekela embili kuphela.

AKUGEZA INGENASIYELA.
Kute umuntfu lote emaphutsa kanye netici takhe. Nguloyo unalokuhle nalokubi ngaye.

AYIHLATJWA MVUSI, IHLATJWA NGULABASEMBILI.
Umuntfu utsi angacala intfo bese kusitakala labanyenti ngayo.

BUCUBU LOBUHLE BUHAMBA NGABUBILI.
Umuntfu lophumelelako ngulonebantfu labambonisako, bameluleke. Bucubu yinyoni. Buhlala buhamba ngabubili njalo.

IMIPHANDZA IBULAWA TAKHELANI.
Umuntfu uvama kulinyatwa ngulabo lasondzelene nabo. Umphandza yimbita lenkhulu lembelwa phasi edladleni emsamo ihlale lapho yetsiwe nje.

INGUBO YALONGEKHO NGUMNTANTAMISO.
Umunfu uma angekho intfo yakhe labakhona bayatentela nje ngayo bayisebentise umatsandza.

NYOKA AYILANDZELWA NASEYISEMGODZINI WAYO.
Umuntfu ungabe solo umhlokolota ususa lichweba nome akutiba.

IYAGODLA NAYIGCULWA, YEHLISE NAYINCENGWA.
Uma wenta tintfo ngesineke uyaphumelela, kepha nawugwamandza awuvami kukutfola lokufunako. Kususelwa enkhomeni. Kuyigcula kuyisenga ngenkhani lokwenta ilugodle lubisi, kepha nawuyincenga iyehlisa.

KHISIMISI UKANYE NGEMNYAKA.
Inhlanhla ivela kanye emva kwesikhatsi, ngako kumele nayikwehlele ubonge.

LINYENTI LIYABONA BUBENDZE.
Uma intfo inebanfu labanyenti kakhulu iyonakala, ingalungi.

Taga tesiSwati

Taga tesiSwati

UMUNTFU UTALA AZE AYEKUFA
—————————
Lesaga sisho kwekutsi noma ungakhulisa ucedze bantfwabakho bakhule babe badzala kepha bakhona labanye labasetawudzinga kukhuliswa njengebatukulu. Kulesinye sikhatsi kufa kuyafika kutsatse umtali bantfwana basale batingedzama sekutawufuneka umuntfu lotakubakhulisa. Ngako-ke nome sewucedzile kutala kepha ngoba solo uyakhulisa bese emaSwati atsi umuntfu utala aze ayekufa.

EMATINYO TINTSABA/LIGUMA
—————————
kutsiwa ematinyo tintsaba noma liguma ngoba afihle lukhulu, umuntfu uyasineka nawe wena utitjele kwekutsi uyakutsandza kantsi awuboni enhlitiyweni yakhe. Ungabombuka umuntfu akuhlekisa utsi wena uyakutsandza ngoba lamatinyo afihle lokukhulu.

LIGUNDVWANE LIPHILA NGEMAJOBO ESIHAMBI
—————————————
Uma usekuhambeni ubogadza kwehlwelwa tintfo letimbi. Kuphindze kutsiwe lichwa litondza sihambi. Umuntfu utsi avakashile ekhaya avuke atitfwaphuta akhala ngemazeze lamlume busuku bonkhe kepha nine balakhaya angakanenti lutfo. Nakadzeni-ke bekunjalo sitsi sihambi siyavuka sikhandza lijobo laso selinembobo yemagundvwane kepha lelikhaya linemajobo lagaciwe noma emshayweni langazange sewadliwe ligundvwane. Kunjalo ke ekuhambeni. Kungako siSwati siphindze sitsi kuhamba kunyatsela emasimba ebantfwana ngoba ekhaya lelinebantfwana ikakhulu nabasafundziswa kutitfuma batitfuma ebaleni utsi uyafika wena sihambi sonyatsela lamangcoliso abo.

INKHONJANE YAKHELA NGELUDZAKA
———————————
inkhonjane uma yakha sidleke sayo isakha ngeludzaka lelwenta tindilingana letincane isolo ibhaceka kudzimate kuphele. Uma isacala ungayitsatsa kancane utsi ngete saphela lesidleke kepha sigcine siphelile solo ibuyela iyekwenta loludzaka ibuye ibhaceke. Nasemphilweni kunjalo, tintfo ngete talunge masinyane kepha ngekubeketela nekungalahli litsemba utawugcina uphumelele. Baphindze labadzala batsi inja iyawacedza emanti ngelulwimi ngoba inja ayiwahubi manti njengaletinye tilwane kepha iyawaphakamisa ngalolulwimi lwayo. Uma uyibuka ungatsi lesitja ngete yasicedza noma ngete yakholwa kepha iyanatsa aze aphele lamanti.

INKHONTO IYANCENGWA
———————-
lamagama akhulunywa kakhuku kubomakoti nabendzile ngoba ngesiSwati bayafana nebantfu labakhontile kulelo khaya, vele makoti nangena ekhaya ucala ngekucela inkhonto kumaketala wakhe. Nemuntfu nasemsebentini ufana nemuntfu lokhontile kuloyo mcashi wakhe. Uma-ke ukhontile ubotati kwekutsi sigaba sakho wena usikhonti kunetintfo longatenta kunetintfo lokungafuneki utente, utfobele umtsetfo walabo labangetulu kunawe kuze ube nenhlalakahle kuleyo ndzawo. Ungatfolakali sewenta ngatsi uphetse endzaweni lophetfwe kuyo.

KUNGAHLWA KWENILE
——————-
Ebusuku uma sekumnyama kukhulu lokwentekako lebengete kwenteka emini, tonkhe tigameko leshwacisa lugogo tentiwa ngalesikhatsi kumnyama. Kuyafana-ke nekutsi nalishona kuvele kumile umena lapho ukhandza khona tonkhe tinhlobotetilwane letiyingoti, lokusho kutsi ubocaphela ebumnyameni ngoba buyafana nemena longalunywa yinyoka ibaleke ingene khona.

INHLWA AYIBANJWA NGENHLOKO ISAVELA
————————————-
Uma uve indzaba letsite kepha wangayiva kahle, ubobindza ushaye shangatsi awati idzimate ivele lendzaba iphelele kahle khona uteyikhuluma kahle noma sewutsatsa tinyatselo utitsatsele entfweni loyatiko ungahatsateli. Kufana nenhlwa ngoba ihlala emgodzini uma uyibamba uboyilindza iphume iphele ngukhani ke utayibamba ngoba wetama kuyibamba kusaphume lenhloko itawuvele isitsele ungabe usayitfola nekuyitfola.

Page 1 of 4

Powered by WordPress & Theme by Anders Norén