izithakazelo

Tag: tsobolo Page 3 of 5

Sereto Sa Tshabalala. Tshabalala Clan Names & History. Diboko tsa Basotho.

Tshabalala surname info is currently not listed on this blog. If you happen to know Tshabalala Clan Praises or their history, please add it by commenting below.

Popular people from Shabalala last name

Sibusiso Shabalala (Technology)
Founder and former CEO of Adapt IT Holdings Limited. With over 25 years IT experience, founded Adapt IT as black-owned SME and grew it into successful ICT business. Effected listing of Adapt IT onto JSE through merger with InfoWave Holdings in 2007. Served as CEO and Director from January 2008 until August 2021. Holds Bachelor of Commerce degree and postgraduate diploma in Financial Information Systems. Experienced in project management and implementation of Oracle applications across various African countries.

Is Tshabalala a Zulu surname | Tshabalala Meaning

Ingabe uTshabalala uyisibongo sakwaZulu?
Isibongo sisho ‘ukunyamalala’, ‘ukuxosha’, ‘ukubola’ kanye ‘nenkanyezi edubulayo’. Lesi sibongo sadabuka eSwazini, kodwa siphinde sibe nobudlelwano nakwaZulu, Mpumalanga, Lesotho, Zimbabwe, Malawi kanye neBotswana.

🏆 Popular people from Zulu last name

  • Sandile Zungu
    Sandile Zungu (Finance/Sports)
    Businessman, founder of Zungu Investments, and owner of AmaZulu FC.
  • Alexander Grey Zulu
    Alexander Grey Zulu (Politics/Law)
    Prominent Zambian politician and cabinet minister.
  • Onthatile Zulu
    Onthatile Zulu (Sports)
    Rising star in South African field hockey and national team player.

Popular people from Zulu last name

  • Misizwe Mtshali (Technology/FinTech) – South African tech professional who worked at Microsoft and MTN Business. Now based in Singapore as an entrepreneur in the FinTech space. [Source: SA Chamber of Commerce Singapore]
  • Princess Kasune Zulu (Legal/Social Justice) – Zambian HIV/AIDS activist and author included in “Notable African American & Black Heritage” biographical profiles. [Source: Gale eBooks]
  • Ntandoyesizwe Zulu-Tembe (Royalty) – Daughter of the late amaZulu King Zwelithini kaBhekuzulu and Queen Mantfombi Dlamini. Married to businessman Moses Tembe. [Source: Sunday World]

Popular people from Shabalala last name

Sibusiso Shabalala (Technology)
Founder and former CEO of Adapt IT Holdings Limited. With over 25 years IT experience, founded Adapt IT as black-owned SME and grew it into successful ICT business. Effected listing of Adapt IT onto JSE through merger with InfoWave Holdings in 2007. Served as CEO and Director from January 2008 until August 2021. Holds Bachelor of Commerce degree and postgraduate diploma in Financial Information Systems. Experienced in project management and implementation of Oracle applications across various African countries.

Popular people from Zulu last name

Misizwe Mtshali (Technology/FinTech)
South African tech professional who worked at Microsoft and MTN Business. Now based in Singapore as an entrepreneur in the FinTech space. Represents South African tech expertise on international stage.
Princess Kasune Zulu (Legal/Social Justice)
Zambian HIV/AIDS activist and author included in “Notable African American & Black Heritage” biographical profiles. Advocate for social justice and public health awareness.
Ntandoyesizwe Zulu-Tembe (Royalty)
Daughter of the late amaZulu King Zwelithini kaBhekuzulu and Queen Mantfombi Dlamini. Married to businessman Moses Tembe. Represents continuity of Zulu royal heritage.

Royalty from Zulu last name

Zulu I kaMalandela (c. 1627-1709)
Founder of the Zulu clan, son of Malandela. When Malandela died, he divided the kingdom into two clans, the Qwabe and the Zulu. Zulu I established the royal lineage that would eventually unite numerous clans into the powerful Zulu nation.
King Shaka kaSenzangakhona (c. 1787-1828)
Founder of the Zulu Kingdom and one of the most influential monarchs in African history. Through military innovation and strategic conquests, he transformed a small chiefdom into a powerful empire that dominated much of present-day KwaZulu-Natal. His policies and military reforms created the foundations of Zulu identity and power.
King Mpande kaSenzangakhona (1798-1872)
Half-brother of Shaka who reigned from 1840 to 1872. He had at least 28 children by different wives, many of whom have living descendants. His reign saw the Zulu kingdom maintain its independence while navigating complex relationships with Boer settlers and British colonial forces.
King Cetshwayo kaMpande (1834-1884)
Son of Mpande who led the Zulu nation during the Anglo-Zulu War of 1879. His forces achieved a famous victory at the Battle of Isandlwana but were ultimately defeated. He was later restored as king before his death in 1884.
King Goodwill Zwelithini kaBhekuzulu (1948-2021)
Longest-reigning Zulu monarch, ruling for nearly 50 years from 1971 to 2021. He had six wives and 28 children. He revived cultural practices including the annual Reed Dance ceremony to promote pride in Zulu traditions and HIV awareness. He was a direct descendant of King Cetshwayo, who led the Zulu nation during the 1879 war against the British army.
King Misuzulu kaZwelithini (b. 1974)
Current reigning monarch of the Zulu nation, installed in 2021 following the death of his father. His mother was Queen Mantfombi Dlamini, daughter of King Sobhuza II of Eswatini. As the son of the “Great Wife” whose lobola was paid by the nation, he is the rightful heir according to Zulu tradition. His reign has faced legal challenges from other branches of the royal family but continues with the support of millions of Zulu people.

Manto Tshabalala-Msimang

UMantombazana “Manto” Edmie Tshabalala-Msimang wayengusopolitiki waseNingizimu Afrika. WayeyiPhini likaNgqongqoshe Wezobulungiswa kusukela ngo-1996 kuya ku-1999 futhi wasebenza njengoNgqongqoshe Wezempilo kusukela ngo-1999 kuya ku-2008 ngaphansi kukaMongameli uThabo Mbeki.

Ubuye wasebenza njengoNgqongqoshe eHhovisi likaMongameli ngaphansi kukaMongameli uKgalema Motlanthe kusukela ngoSepthemba 2008 kuya kuMeyi 2009.

Ukugcizelela kwakhe ekwelapheni ubhubhane lwengculazi eNingizimu Afrika ngemifino efinyeleleka kalula efana namazambane ase-Afrika, ugalikhi kanye nobhitroot, kunokuba ngemishanguzo yokuthithibalisa leli gciwane, kwaba yindaba yokugxekwa kuleli nasemazweni omhlaba. Lezi zinqubomgomo ziholele ekufeni kwabantu baseNingizimu Afrika abangaphezu kuka-300,000.

Imfundo
Wazalwa njengoMantombazana Edmie Mali eThekwini, uTshabalala-Msimang waphothula izifundo zakhe eNyuvesi iFort Hare ngo-1961. Njengomunye wentsha ye-African National Congress eyadingiselwa ukuyofunda, uthole ukuqeqeshwa kwezobudokotela eFirst Leningrad Medical Institute eSoviet Union. kusukela ngo-1962 kuya ku-1969. Wabe eseqeqeshelwa ukuba yiregistrar kwezokubelethisa nezifo zabesifazane eTanzania, waphothula khona ngo-1972. Ngo-1980 wathola i-master’s kwezempilo yomphakathi eNyuvesi yase-Antwerp eBelgium.

Wayeyisikhulu ebuholini be-ANC ababedingisiwe eTanzania naseZambia phakathi neshumi leminyaka lokugcina lobandlululo, nomsebenzi wawugxile empilweni kanye nokuphila kahle kwezishoshovu ze-ANC lapho.

Izinqubomgomo zengculazi

Ukuphatha kukaTshabalala-Msimang njengoNgqongqoshe wezeMpilo kwaba nempikiswano, ngenxa yokungabaza kwakhe ukwamukela uhlelo lomkhakha kahulumeni wokwelapha ingculazi ngemishanguzo yokuthithibalisa igciwane lengculazi (ama-ARV). Ngo-2000, waxoxwa nomsakazi weRadio 702 uJohn Robbie, uTshabalala-Msimang wenqaba ukusho ukuthi uyakholelwa yini ukuthi i-HIV ibangela ingculazi. Wayebizwa ngokuthi uDkt. Beetroot ngokukhuthaza izinzuzo zikabeetroot, ugalikhi, ulamula, namazambane ase-Afrika kanye nokudla okunempilo okuvamile, kuyilapho ebhekisela ezintweni ezinobuthi ezingaba khona emithini yengculaza. Ubonwe kabanzi njengolandela inqubomgomo yengculazi ehambisana nemibono kaMengameli waseNingizimu Afrika uThabo Mbeki, okwathi isikhathi eside ezwakalisa ukungabaza ngokuthi i-HIV iyidala ingculazi yini.

Ngonyaka wezi-2002, iKhabhinethi yaseNingizimu Afrika yaqinisekisa umgomo othi “i-HIV ibangela ingculaza” okwathi njengesitatimende esisemthethweni savala ukuqagela kwamalungu eKhabhinethi, okuhlanganisa noMongameli ngalesi sihloko. Ngo-Agasti 2003, iKhabhinethi yaphinde yavotela ukuthi imishanguzo yegciwane lengculazi itholakale emkhakheni kahulumeni, yabe isiyalela uTshabalala-Msimang ukuthi enze lo mgomo.

I-Treatment Action Campaign (TAC) kanye nomsunguli wayo u-Zackie Achmat babevame ukukhomba ungqongqoshe ukuze bagxeke, besola uhulumeni kanye noMnyango Wezempilo ikakhulukazi ngokungaphenduli ngokwanele kubhubhane lwe-AIDS. I-TAC yahola umkhankaso othi akesule noma axoshwe.

I-TAC isole uTshabalala-Msimang ngokuhambisana noMatthias Rath, ongudokotela waseJalimane nosomabhizinisi wamavithamini, ababethweswe icala lokungakhuthazi ukusebenzisa imishanguzo.

UTshabalala-Msimang wabeka ukugcizelela kwakhe ezinhlosweni ezibanzi zezempilo yomphakathi, ebona i-AIDS njengengxenye eyodwa kuphela yalowo mzamo futhi leyo, ngenxa yesimo esingelapheki se-HIV nezindleko zezimali zokwelashwa kwe-HIV, engase ikhinyabeze imizamo ebanzi yokwenza ngcono impilo yomphakathi. Umbiko othi ingculazi iwumthwalo onzima ohlelweni lwezempilo lukahulumeni kangangokuthi ukuyelapha kungakhulula izindleko wabuyiselwa emuva ukuze ucaciselwe futhi awuzange ukhishwe ehlobo lika-2003, waze watholwa futhi waputshuzwa yi-TAC. Ngemuva kwevoti leKhabhinethi lokwamukela okutholwe yilo mbiko, uTshabalala-Msimang nguyena obephethe ukukhishwa kwemishanguzo yegciwane lengculazi, kodwa uqhubekile nokugcizelela ukubaluleka kokudla okunomsoco kwingculazi nokunxenxa abanye ukuthi babone ingculazi njengenkinga eyodwa kwabaningi eNingizimu Afrika. Impilo yase-Afrika.

Icala eladonsa amehlo abantu abaningi kwakunguNozipho Bhengu, indodakazi yelungu lesishayamthetho se-African National Congress, owenqaba imishanguzo ye-AIDS evuna ugaliki kanye nokudla kukalamula kaTshabalala-Msimang. Ungqongqoshe wenqabile ukuya emngcwabeni wakhe, kwathi owayemele waxoshwa emsamo.

NgoFebhuwari 2005, iCongress of South African Trade Unions (COSATU) yagxeka uMnyango wezeMpilo ngokwehluleka kwawo ukwenza isiqiniseko sokuthi iningi lemali engu-30 million eyasetshenziswa ukusungula i-AIDS trust ngo-2002 isisetshenzisiwe. Bathe kusetshenziswe u-R520 000 kuphela kule mali kanti ingxenye enkulu yale mali isichithwe emahhovisi angahlali muntu ehhovisi likanobhala we-SANAC, nokuyinto edale ukugxekwa komcwaningi mabhuku-jikelele.

Ngo-August 2006, eNgqungqutheleni Yengculazi Yamazwe Ngamazwe eToronto, uStephen Lewis, isithunywa esikhethekile seNhlangano Yezizwe Ezihlangene esiphathelene nengculaza e-Afrika, savala le ngqungquthela ngokugxeka okukhulu ngohulumeni waseNingizimu Afrika. Uthe iNingizimu Afrika igqugquzela isimo sengqondo “sokugqoza” ngegciwane lengculazi nengculazi, echaza uhulumeni ngokuthi “unenkani, uyadelela, futhi akanandaba nokukhipha imishanguzo”. Ngemva kwengqungquthela, ososayensi abangu-65 abahamba phambili nge-HIV/AIDS emhlabeni (iningi labo ebelihambele ingqungquthela) babuze encwadini ukuthi uThabo Mbeki uyamchitha uTshabalala-Msimang.

Imithi yesintu
Emhlanganweni nabelaphi bendabuko ukudingida ngomthetho wangomuso ngoFebhuwari 2008, uTshabalala-Msimang waphikisa ngokuthi amakhambi esintu akufanele “adinwe” ovivinyweni lwemitholampilo, wathi futhi, “Ngeke sisebenzise izimiso zaseNtshonalanga zocwaningo kanye nentuthuko”.

NgoSepthemba 2008, uTshabalala-Msimang wacela ukuvikeleka okwengeziwe kwamalungelo engqondo emithi yesintu yase-Afrika. Ekhuluma emgubhweni wesi-6 woSuku Lwemithi Yendabuko Yase-Afrika enhlokodolobha yase-Cameroon, i-Yaoundé, uthe izwekazi kufanele lizuze kakhulu olwazini lwalo lwendabuko lwasendulo.

Okomuntu siqu
UTshabalala-Msimang washada nomyeni wakhe wokuqala, uMandla Tshabalala, ngesikhathi bobabili besekudingisweni eSoviet Union. Kamuva washada noMendi Msimang, umgcinimafa we-African National Congress.

Ukukhathazeka ngempilo kaTshabalala-Msimang kwagqama ngasekupheleni kuka-2006. Wangeniswa esibhedlela saseGoli ngomhla zingama-20 kuNhlolanja wezi-2007, ehlushwa yi-anemia kanye ne-pleural effusion (ukunqwabelana koketshezi okungavamile emaphashini). UMnyango wezeMpilo uye kuMengameli uThabo Mbeki, wamcela ukuthi aqoke ungqongqoshe obambile, kwathi zingama-26 kuNhlolanja uJeff Radebe waqokwa njengebamba likangqongqoshe wezempilo. Mhla ziyi-14 kuNdasa wezi-2007, uTshabalala-Msimang wahlinzwa isibindi. Isizathu esishiwo ukuthi i-autoimmune hepatitis ene-portal hypertension, kodwa ukufakelwa kwakuzungezwe izinsolo zokuphuza kakhulu. Ube eselulama futhi wabuyela emsebenzini wakhe wobuNgqogqoshe waze wathathwa esikhundleni sakhe njengongqongqoshe wezempilo ngo-2008.

Ngomhla ziyi-16 kuZibandlela wezi-2009, washona ngenxa yezinkinga ezihlobene nokufakelwa isibindi sakhe.

I-Scandal
Mhla ziyi-12 kuNcwaba wezi-2007, ezinsukwini ezine ngemuva kokuxoshwa okuyindida kwephini likangqongqoshe wakhe, uNozizwe Madlala-Routledge, iSunday Times yabhala udaba olunesihloko esithi “Manto’s booze binge” mayelana nokuhlala esibhedlela okwedlule ngo-2005 ukuze ahlinzwe ihlombe. Isihloko sithi wathumela abasebenzi basesibhedlela ukuthi bayolanda iwayini, i-whisky kanye nokudla, ngesinye isikhathi ngo-1:30 ekuseni. UTshabalala-Msimang usabise ngokuthathela leli phephandaba izinyathelo zomthetho ngenxa yokuthi banawo amarekhodi akhe okwelashwa. Leli phephandaba lizivikele izitatimende zalo, lathi “ukuhoxiswa bekungacatshangelwa”. Lesi sihloko siphinde sabika ukuqagela phakathi “kochwepheshe abaningi bezokwelapha abaphezulu ezikhungweni zikahulumeni nezizimele, abenqaba ukudalulwa ngoba besaba ukunxeshezelwa ngumnyango wezempilo” ukuthi isimo sakhe sesibindi sasidalwe utshwala, i-cirrhosis.

Ngokombhalo weSunday Times owawunesihloko esithi, “Manto: A Drunk and A Thief” owashicilelwa ngomhlaka-19 Agasti 2007, ungqongqoshe wayeyisela elagwetshwa elantshontsha izinto zesiguli esibhedlela saseBotswana, wabe esexoshwa eBotswana futhi wamemezela ukuthi ungowokufika ongavunyelwe. .

Ipolitiki ye-ANC kanye nokungena esikhundleni sikaNgqongqoshe Wezempilo

Ngokugunyazwa ngabalandeli bakaMnuz Jacob Zuma, uTshabalala-Msimang uphinde waqokelwa esigungwini esiphezulu se-ANC esinamalungu angu-80 ngoDisemba 2007 endaweni ka-55, ngamavoti angu-1,591.

UMbeki waphoqeleka ukuthi asule esikhundleni yi-ANC ngoSepthemba 2008. Ngesikhathi owangena esikhundleni sakhe, uKgalema Motlanthe, ethatha izintambo zingama-25 Septhemba 2008, wasusa uTshabalala-Msimang esikhundleni sokuba uNgqongqoshe eHhovisi likaMengameli, waqoka uNkk Barbara Hogan esikhundleni sakhe njengoNgqongqoshe Wezempilo. .

UTshabalala-Msimang akazange afakwe kwiKhabhinethi yokuqala kaMongameli Jacob Zuma, eyamenyezelwa mhla ziyi-10 kuNhlaba wezi-2009.

Ukufa

UTshabalala-Msimang washona zingu-16 kuZibandlela wezi-2009 eWits University eDonald Gordon Medical Centre naseMedi-Clinic ICU. Udokotela wakhe, uSolwazi Jeff Wing, umemezele ukuthi ushonile ngenxa yezinkinga ezadalwa wukufakelwa isibindi.

Abaphikisi bezombusazwe nabangane ngokufanayo bazwakalise ukushaqeka ngesimemezelo sokufa kwakhe:

I-Treatment Action Campaign (TAC) – “Asifiseli okubi kunoma yimuphi umuntu nakuba sibe nesikhathi esinzima naye njengongqongqoshe wezempilo. Sidlulisa amazwi enduduzo emndenini nasezinganeni zakhe.”
UHelen Zille, umholi weDemocratic Alliance – “Sidlulisa ukuzisola kwethu okuqotho emndenini wakhe nakubantu abathandayo. Kuyadabukisa uma kushona noma ngubani. Njengosopolitiki abaningi wayenengxabano. Nokho, lokho akububumbi usizi lokushona kwakhe” .

Umengameli weCOSATU uSidumo Dlamini – “Ziyashaqisa lezi zindaba, kukhona ongibuze izolo ukuthi sizomthumela muphi umyalezo esibhedlela ngathi siyathemba futhi simfisela ukwelulama okusheshayo. Wawenza amaphutha ngokushayela lawo ma-policy kodwa ubengumuntu. Ukulahlekelwa kwakhe kuwukulahlekelwa okukhulu. INingizimu Afrika ilahlekelwa umholi ovelele we-ANC.”

Popular people from Shabalala last name

Sibusiso Shabalala (Technology)
Founder and former CEO of Adapt IT Holdings Limited. With over 25 years IT experience, founded Adapt IT as black-owned SME and grew it into successful ICT business. Effected listing of Adapt IT onto JSE through merger with InfoWave Holdings in 2007. Served as CEO and Director from January 2008 until August 2021. Holds Bachelor of Commerce degree and postgraduate diploma in Financial Information Systems. Experienced in project management and implementation of Oracle applications across various African countries.

Tshabalala Surname Meaning. Tshabalala Origin. Tshabalala History:

Tshabalala Surname Meaning. Tshabalala Origin. Tshabalala History:

The meaning, origin and history of the Tshabalala surname is not listed.
This surname is prevalent in Zimbabwe.

Popular people from Shabalala last name

Sibusiso Shabalala (Technology)
Founder and former CEO of Adapt IT Holdings Limited. With over 25 years IT experience, founded Adapt IT as black-owned SME and grew it into successful ICT business. Effected listing of Adapt IT onto JSE through merger with InfoWave Holdings in 2007. Served as CEO and Director from January 2008 until August 2021. Holds Bachelor of Commerce degree and postgraduate diploma in Financial Information Systems. Experienced in project management and implementation of Oracle applications across various African countries.

Page 3 of 5

© 2026