Dlamini Clan Praises are as follows:
Lusibalukhulu,
Malandela ngokulandela izinkomo zamadoda
Jama kaSjadu, Nkomo zidla ekhaya ngoba zeswele abelusi
Mdlovu, Magaduzela, Magwenyane, Nkosi, Mzizi
Mdineka, Nyanya, Msuduka
Inkonekaz’evele ngobusw’emgedeni.
USamkethe, esinembay’emaLangeni,
UMswazi kaSobhuza
Sgwinya mkhonto notho lwaso
Wena owaFodo ka Nombewu kaNomagaga
Wena wase Dlebe
Mfolozi emnyama inkethabaweli, Nyanya
Mabonel’empunzini, Mlangeni
wena ka Miso (Misizwe)
Mgoqo ovimbe’sangweni nansi impi, izwe lafa ngathi na??
Ngonyama!
Dlamini Clan Praises with English meaning:
Lusibalukhulu,
(Lusibalukhulu).
Malandela ngokulandela izinkomo zamadoda
(Malandela – the one who follows the cattle of men).
Jama kaSjadu, Nkomo zidla ekhaya ngoba zeswele abelusi
(Jama, son of Sjadu – the cattle eat at home because they lack herders).
Mdlovu, Magaduzela, Magwenyane, Nkosi, Mzizi
(Mdlovu, Magaduzela, Magwenyane, Nkosi, Mzizi).
Mdineka, Nyanya, Msuduka
(Mdineka, Nyanya, Msuduka).
Inkonekaz’evele ngobusw’emgedeni.
(The one who appears with beauty/grace in the burrow).
USamkethe, esinembay’emaLangeni,
(Samkethe, the one who shines among the Langeni).
UMswazi kaSobhuza
(Mswazi, son of Sobhuza).
Sgwinya mkhonto notho lwaso
(Sgwinya – the swallower of spears and their sting).
Wena owaFodo ka Nombewu kaNomagaga
(You of Fodo, son of Nombewu, son of Nomagaga).
Wena wase Dlebe
(You of Dlebe).
Mfolozi emnyama inkethabaweli, Nyanya
(The black Mfolozi – the one who does not choose/cross, Nyanya).
Mabonel’empunzini, Mlangeni
(The one who is seen/witnessed in the field, Mlangeni).
wena ka Miso (Misizwe)
(You of Miso / Misizwe).
Mgoqo ovimbe’sangweni nansi impi, izwe lafa ngathi na??
(Mgoqo who blocks the entrance – here is the army, did the land die like that?).
Ngonyama
(Ngonyama – the lion).
Umlando wabakwa Dlamini:
Inzalo kaLusibalukhulu yakha izindlu zobukhosi kulo lonke elaseNingizimu ne-Afrika, kuhlanganise nobukhosi obubusa eSwatini.
Ukubusa kwakhe kwaba nezinselelo ezinkulu njengoba umhlaba omningi waseSwazini walahlekelwa ngabanikezeli bamabhunu. Wanikezwa igama elithi Dlamini IV ngesikhathi ethatha ubukhosi, wakhethwa nguSisile Khumalo, unina wenkosi engasekho, ukuthi athathe ubukhosi.
Banqoba futhi bahlanganisa izakhamuzi eziningi zangaphambili, ekugcineni babusa phezu kwayo yonke i-Eswatini yanamuhla. Indlu kaDlamini isaqhubeka nokusebenza njengomndeni wasebukhosini obusa e-Eswatini kuze kube namuhla.
1950-2021:
Inkosi yesizwe saseNhlangwini eyayifuna ukuhlonishwa njengombuso ozimele KwaZulu-Natal. Nakuba izimangalo zakhe zachithwa yiKhomishini kaNhlapo ngo-2009, waqhubeka nokuba yinkosi kwaze kwaba uyashona. Indodana yakhe uNqalabutho kaMelizwe Dlamini yamlandela futhi uyaqhubeka nefa likayise, ethola isitifiketi sokuhlonishwa yiCongress of Traditional Leaders of South Africa ngo-2024.
Usaqhubeka nokufuna ukuhlonishwa ngokugcwele kombuso wakhe ngokomthethosisekelo, egcizelela ukuthi abaseNhlangwini abakaze bakhothamele inkosi yamaZulu futhi abanabo umlando wobudlelwane nobukhosi bakwaZulu. Inhloso yakhe imele esinye sezizwe eziningi zaseKZN ezifuna ukuhlonishwa njengemibuso ezimele.
English translation:
Lusibalukhulu’s descendants established royal houses across Southern Africa, including the reigning monarchy of Eswatini.
His reign saw significant challenges as much Swazi land was lost to Boer concessionaires. He was given the title Dlamini IV upon ascending the throne, chosen by Sisile Khumalo, the late king’s mother, to take the kingship.
They conquered and incorporated many earlier inhabitants, eventually ruling over all of present-day Eswatini. The House of Dlamini continues to serve as Eswatini’s reigning royal family to this day.
1950-2021:
King of the Nhlangwini people who sought recognition as an independent kingdom within KwaZulu-Natal. Despite his claims being rejected by the Nhlapo Commission in 2009, he maintained his status as king until his death. His son Nqalabutho kaMelizwe Dlamini succeeded him and continues his father’s legacy, receiving a certificate of recognition from the Congress of Traditional Leaders of South Africa in 2024.
He continues to seek full constitutional recognition of his kingdom, maintaining that the Nhlangwini have never bowed to the Zulu king and have no historical relationship with the Zulu monarchy. His cause represents one of several KZN tribes seeking recognition as independent kingdoms.