πŸ’›

izithakazelo

Tag: inkinsela

Inkinsela yaseMgungundlovu

Inkinsela yaseMgungundlovu iyinoveli yesiZulu yakudala kaSibusiso Nyembezi, eyashicilelwa ngo-1961, ekhuluma ngeqola laseMgungundlovu uNdebenkulu elizama ukuqola abantu basemaphandleni ngezinkomo zabo. Le noveli isebenzisa ukubhuqa ukuze igxeke ukwamukelwa ngokungagxeki kwezimiso zesiNgisi kanye nenkohlakalo yabantu abaphakeme, ikhombisa ukuthi amacebo amaqili abonwa kanjani yisizukulwane esisha, esifundile.

Popular people from Ndlovu last name

July Ndlovu (Mining/Finance)
Zimbabwean-born CEO of Thungela Resources, one of South Africa’s most successful coal producers. Began career as graduate trainee engineer earning R1,500 per month, rose through ranks at Anglo American Platinum. Led Thungela following its demerger from Anglo American in 2021. Under his leadership, company grew from R3 billion market cap to returning R22 billion to shareholders in four years. Earned R59.79 million in 2024. Born to peasant farming parents in rural Zimbabwe, holds degree in metallurgical engineering from University of Zimbabwe. [citation:1]

AMAMBHUKA NOKUXABANA NOHULUMENI

AMAMBHUKA NOKUXABANA NOHULUMENI…

Ngomhlaka-12 kuNdasa(March), umLungu uJ.W Cross. Wabiza imbizo, ngenhloso yokuchazela isizwe saMabomvu, ngokukhokha intela nokubalwa-(Census). Okwakuwuku balwa kokuqala ezweni kazi i-Africa. Isizwe saMabomvu, sasingaphansi kweNkosi uNjengabantu kaSobuzwa kaMyoli kaNyoniyezwe kaMawele kaSomahhashi kaMatomela kaNdlovu kaNomafu kaNgcukumane kaMyaluza kaNgogo Ngubane.

Lesi sizwe sasibizwa ngokhokholozi weNkosi uNjengabantu, uMabomvu owayezalwa nguNgubane owaba yisibongo sawo aMabomvu. Lesi sizwe sasibuswa, futhi sizinze phakathi kwe-Greytown neDundee, ku-district yoMsinga, Mpofana, Ntunjana noMvoti.
INkosi uSobuzwa kaMyoli yehla esihlalweni sobukhosi, yasinika iNkosana yayo uNjengabantu, ngoba yayisindala kakhulu. Kodwa yaqhubeka nokumyala nokumkhulisa umfana wayo ngezokubusa isizwe.

Le mbizo ibizwa nje, vele isizwe saMabomvu, sase siqalile ukubona ukuthi uZulu amaNgisi awuhlukanisa phakathi ukuze akwazi ukuwubusa kahle. UmLungu uJ.W Cross, wayezochaza nange-S.N.A Circular no.6 no-10, yango-1904.

Le mbizo yabanjelwa khona eShikishiki esigodlweni seNkosi uSobuzwa kaMyoli Ngubane. Kwase kusukuma iNduna yeNkosi uNjengabantu kaSobuzwa, uPhikani kaSobuzwa Ngubane, wabuza ukuthi “kungani, kufanele aMabomvu abalwe.” lombuzo wake wabuzwa nayiNkosi uBhambhatha kaMancinza kaJangeni Zondi, nayo eyenqaba ukubalwa.

Lokhu umphathi weMvoti division, uJ.W Cross, kwamethusa kakhulu, kwazise phela aMabomvu ayehlome ngeziNgcula neziNhlendla, ephethe nezihlangu namawisa, ehlome ephelele. UmLungu uJ.W Cross, wayesethi aMabomvu awakhokhe intela eNduneni uPhikani, kwase kusukuma iNkosi uNjengabantu, yakuchitha lokhu.

Yathi “uHulumeni ugcwele inkohliso, uqale ngokuphoqa abantu ukuthi bakhoke intela yoPondo abayisikhombisa-7. Maqede wathembisa ukuthi lokho kwakuyophela emva kweminyaka emine, akwangaphela. Wase uHulumeni esungula i-Marriage Licence Fee, ephoqa ukuba kukhokhwe oPondo abayisihlanu-5. Kodwa kwangamufakela imali uHulumeni. Wase enquma ukwenyusa imali yamaKhanda yaya koPondo abayi-14.” lokhu kwasekelwa nayiNduna uQwaletsheni. Maqede yahlala phansi yalinda kuphendulwe umbuzo kamfowabo uPhikani, kodwa awuphendulwanga.

Yase ilinda ukuba kukhokhwe intela kumfowabo. Kuthe ngakusasa, yaqonda kuMessers .D. Hooper noJ Havemann eyobuza ukuthi kungani yena alindiswe isikhathi eside kangaka ngaphambi kokukhokhelwa na? Wase egcina ngokuthi umhlaba ngowamakhosi, akuwona okaHulumeni. Lokhu iNkosi yaphinde yakubuza umLungu uW Fitzgerald, owaye mukela imali yentela yeziNja. Kodwa lutho ukuphendulwa. Isenzo seNkosi uNjengabantu, senza abeLungu bamubone eyingozi embusweni kaHulumeni, banquma ukumehlisa esihlalweni.

UHulumeni wamaNgisi emva kokukhothama koMntwana uZibhebhu kaMaphitha, wabeka uBhokwe kaZibhebhu ukuba abe yiNkosi yakwaMandlakazi. Wase ubeka uMsenteli ukuba abe yisekela, kanti uMchitheka wabekwa wabayibamba bukhosi. Ngoba uBhokwe wayesemncane. Lokhu kwaMandlakazi akumukelwanga ngoba uMchitheka uyena owayemdala. Kanti noMsenteli owayesekwa ababe ngaphansi kukaFunwayo kaSiza Khumalo, Malunga kaMhuya Mpanza, Mhluzi kaSithanda Manqele kanye noMagqamuzana kaSondlovu Nxumalo. Baya ku-Minister for Native Affiars in Zululand, ePiertermaritzburg. Beyo khononda ngesenzo sikaHulumeni ngo-1905.

UHulumeni wamaNgisi wawusuqhekeza umuzi kaMntwana uZibhabhu kaMaphitha kaSojiyisa kaJama Zulu, ngenhloso yokuthola iMbhuka elihle kakhulu kuHulumeni, nelithembeke kakhulu…Nina, beNsimu ethe ukuvuthwa yaxholoba, zayidla amanhla, zayishiya amazansi!!!!

Nkwelo Major Zulu

Powered by WordPress & Theme by Anders Norén