πŸ’›

izithakazelo

Tag: Mashiqa Page 13 of 30

TISHO TESISWATI 3

TISHO TESISWATI

KUHLANGANISA EMEHLO.
Kubonana nikhulume. Kushiwo kakhulu nome uyewukwekhuts umhlolo ekhaya lapho kuvele khona sifo, uyasho kwekutsi “Sisaya lapha kaMaseko siyewuhlanganisa emehlo.”

KUKHALA KUVE BANI.
Kweswela umuntfu lotakusita. Umuntfu nasebumatimeni nje angasho nje kwekutsi “Ewu! pho ngitawukhala kuve bani”, kukhombisa kwekutsi ute lotamncedza, usebaleni.

KUKHULUNYELWA ULIDLOTI YINI.
Kushiwo uma umuntfu asolo atfumela, angatikhulumeli yena. Kumbe sesheli solo sitfumela entfombini kutsi basisomele, intfombi ivakale seyitsi “Uyakhulunyelwa ulidloti yini lomngani wenu? Wehlulwa yini kutikhulumela yena?”

KUMBA WEMBULULE.
Kushiwo ngubaleka ngalelikhulu ligonso. Sibonelo kungashiwo nje kutsi “Kwatsi kungachamuka emaphoyisa wemba wembulula Ciniso, esaba kuboshwa.”

KUNGATI NEKUTSI LIDVUMEPHI.
Kungabi nandzaba, unganaki nje. Kushiwo kakhulu kumuntfu longatati netindzaba nemmango kumbe telive kwekutsi ” Hhawu loyo, akati nekutsi lidvumephi”

KUSENGELA ELUPHONDVWENI.
Kutsatsa intfo yemuntfu ngebucili nome ngemachinga, kutsiwa umsengele eluphondvweni loyo muntfu.

KUSHIYA EMEHLO.
Kutsetsisa kakhulu. Kutsiwa umuntfu usuke umshiye emehlo lapho umtsetsisile mbamba. “Mkhulu wangishiya emehlo sengehlulekile emendvweni kantsi abevele angekhutile kutsi ngiyaphi kamtsakatsi.”

KUSIKA LELIBUYAKO/LELIJIKAKO.
Kusonga inkhulumo noma kwengeta nje kancane enkhulumeni. ungasho nje kutsi “Awu bekunene, kusonga lelibuyako kuloku Mlungisi lasakushito, nami ngitsi…”

KUTALA NGETIMBAMBO.
Kushiwo uma umfati atele umntfwana loyinhlupho, kutsi ” awu wamtala ngetimbambo” Kusho kutsi maye uyahlupha nangu umntfwana waLaSibanibani.

KUTIGANDZA NGENDLEBE ETJENI.
Kukhuluma nemuntfu kepha angakulaleli, kutsiwa usuke utigandza ngendlebe etjeni. Kungashiwo nje kutsi “Udlala ngesikhatsi sakho ngekuyalana naloyo, utigandza nje ngendlebe etjeni.”

TIKHATSI TELILANGA NGESISWATI

TIKHATSI TELILANGA NGESISWATI
——————————————————–
Lena yindlela yekubuka nekusho sikhatsi ngesiSwati, lengefani nendlela yasenshonalanga. Indlela yesiSwati ifana nato tonkhe tindlela tase-Afrikha, incike kakhulu endalweni, lokungulona washi lelikhulu lemuntfu.

NGETINKHUKHU TEKUCALA.
Kungesikhatsi tinkhukhu tikhala kwekucala, cishe ngensimbi yekucala (1am) kuya kuyesibili.

NGETINKHUKHU TESIBILI.
Kungesikhatsi setikhala kwesibili, kusuka ngensimbi yesine kuya kuyesihlanu. Tivama kungabe tisakhawula-ke lapho kudzine kukhanye nje sibili.

NGETINGWETI.
Entsatsakusa nakucala kukhala tinkhukhu tesibili kepha kusasemnyama.

NAKUBHEJA LEMHLOPHE.
Kushiwo imphumalanga, ngalesikhatsi sekukhanya kepha lilanga lisengakaphumi. Kusemhlophe nje emphumalanga.

NAKUBHEJA LEBOVU.
Kungalesikhatsi sekukhanya lilanga lisengakaphumi, kepha sekubonakala kutsi selitawuphuma, sekubovu emphumalanga.

NAKUPHUMA LILANGA.
Nalitsi sapha emphumalanga, selibonakala.

NATIPHUMA IMPHUNGA.
Kuphuma imphunga kuphuma kwetinkhomo tiyekudla hhayi khashane nekhaya cishe ngensimbi yesiphohlongo, tisengakasengwa. Tikhishelwa kwekutsi tibe nelubisi lolunyenti nasetisengwa.

NGESIKHATSI SEKUSUKUSULA.
Kusukusula nguloku lokutsiwa yi-breakfast ngesilumbi. Lapha kusuke kushiwo cishe ngayo insimbi yesiphohlongo.

NATIBUYA IMPHUNGA.
Kungesikhatsi setibuya tinkhomo kutewusengwa, cishe ngensimbi yemfica kuya kuyelishumi.

EMINI YASEKUSENI.
Kusuka ngesikhatsi seliphume laphelela latsi nconono lilanga, cishe ngensimbi yesikhombisa kuyofika lapho selisetulu khona ngensimbi yelishumi nambili.

EMINI LENKHULU.
Ngalesikhatsi lisetulu lilanga kusuka ngensimbi yelishumi kuya kuyekucala emva kwemadina.

EMINI YANTSAMBAMA.
Naselijikile, kusuka ngensimbi yekucala kuya cishe kuyesine.

EMPHEKABAFATI.
Kusuka ngensimbi yesine kuya cishe kuyesihlanu, lapho bomake besebabuyile khona emasimini, sebabeka timbita etiko.

ENTSAMBAMA.
Nalicala litsambama kushisa, cishe ngensimbi yesihlanu.

NAKUHWALALA.
Naselisitsele lilanga, kepha kusengakabi mnyama.

NASEKUHLWILE/KUSIHLWA/EBUSUKU.
Nasekumnyama, selihwalele.

EBUSUKU LOBUKHULU/ EMASUKWINI.
Cishe ngensimbi yemfica kuya kuyekucala ngakusasa.

TAGA TESISWATI 2

TAGA TESISWATI

AKUKHO MUTI UNGATFUNYI INTFUTFU.
Kute likhaya leliya tinkhinga talo. Yonkhe imiti inetayo. Ungabona bantfu bahleka embi kwenu wena kantsi nabo tiyafika tikhatsi letimatima kubo.

BUCUBU LOBUHLE BUHAMBA NGABUBILI.
Lophumelelako ngulonebantfu labambonisako, bameluleke. Bucubu yinyoni, njalo buhlale buhamba ngabubili, lobudvuna nalobusikati. Sisukela lapho lesaga.

EMATINYO LIGUMA
Umuntfu ungabombona ahleka nawe base utsi uyakutsandza, ngoba inhlitiyo yakhe kawuyiboni yona, loko lakufisela kona. Ematinyo ayefana nje neliguma ngobe nawungephandle awukuboni lokwenteka ngale kwaleliguma. Kubuye kutsiwe EMATINYO TINTSABA.

IHLONIPHA NALAPHO INGEYUKWENDZELA KHONA.
Ubohlonipha wonkhe umuntfu ngobe kawati lapho uyawuphelela khona emphilweni. Ufane nentfombi, yona lehlonipha wonkhe umuntfu ngobe ingawati umuti leyawuphelela kuwo. Naswmhlabeni-ke kunjalo.

IMBIBA IDLA YETAYELE.
Umuntfu lapho ake asitakala khona uphindze abuyele khona nahluphekile. Uma wake wangeboleka imali, ngitatsi ngingahlupheka ngibuye ngitekweboleka futsi ngoba ngetsembile. Nembiba phela uma ihlangene nesikhowa sekudla, seyitabe solo ibuyela khon’ apho lapho yelamele khona.

IMPHI YEMNDENI KAYINGENWA.
Ungaboyingena lapho kucabene bantfwabemuntfu. Kusasa labantfu batawuhlala phansi bayikhulume bakhumelane umlotsa, wena utawusala usenkhingeni ngobe loya wawumvuna utabe asacolelene newakabo, kepha loya wawumlwisa uvuna lo utabe solo akwenyanya wena.

INDLU SIFU.
Ungabokhuluma ngemuntfu usendlini, ngoba kumbe ulangaphandle uyakuva. Nankho emalahle emhlane kuwe lapho! Uma ukhuluma ngemuntfu usendlini ungaboni ngephandle uyefana nje nemuntfu lotifaka esifini.

INGULA LENDZALA IVAMA KUNUKA.
Kulukhuni kabi kumuntfu kwekutsi ayekele imikhuba labesatayele kuyenta. Sicishe sifane nanasi lesitsi imfene ayilulahli lukhobo lwayo. Sisuselwa ekutsini ingula lesiyindzala noma ungayigeza utsini kepha leliphunga lemasi alipheli. Kunjalo-ke nekubeni nemikhuba loyetayele njengemuntfu.

TIMPHI TAKAMLAMBO

Timphi TakaMLAMBO

Timphi takaMlambo timphi letalwiwa yinkhosi Mswati wesibili, ilwa kanye nebakaNhlapho baMlambo waMavundla. Kutsiwa bakaMlambo nje, kususelwa kuMlambo waMavundla, kepha sibongo sabo boNhlapho.

bukhosi babo boNhlapho bebusedvute nemfula liGwa, kuletindzawo namuhla bo-Ermelo, Sheepmoor, nabo-Morgenzon kudzimate kuyofika ePiet Retief ngasemfuleni uMkhondvo, eMpumalanga. Umuti wakhe Mlambo kukuseLusizini eNtabande ngaseMlomo.

Sekusuka umbango-ke uma asafa Mlambo. Usuka emkhatsin’ ebasa bakhe, boMhlangala, Bashele(Khulwane), Magodongo naMagobhoyi. Yena Mlambo abebeke Mhlangala njengendlalifa. Mhlangala sewutsi nasatsatsa bukhosi sewufuna kubulala labanakabo. Bashele yena wabaleka wabheka kaNgwane, Magobhoyi wabheka kaMshweshwe, Magodongo yena wasindvwa tinyawo, kanjalo wadliwa ngumkhonto.

Bashele ubalekela kaNgwane nje kusekhabonina, ngobe unina nguLaNdvungunye, ngudzadzewabo wemntfwanenkhosi Malunge eNyakeni. Uma afika kaNgwane sewuyatikhalela engwenyameni, kuMswati, kuLodvungandzaba weMbelebeleni. Usaphila unina, umshiye le kaMlambo. Ufika kuMswati utsi: ” Awu Nkhosi, ngilana nje angati kutsi make usele njani lemuva, nekutsi ngitamkhandza asaphila yini. Loku bayamhlupha laba balenye indlu, leletsetse bukhosi.”

Sebayatfukutsela-ke bakaNgwane, batfukutsela bagcwala kokane. Sewuyayikhipha-ke Mswati, ukhipha iNyatsi. Uyikhipha kantsi kusebusika. Phela lela lakaMlambo lisenkhangala, nakukusebusika nje lichwa lidla lubi, liyakhitsika nekukhitsika.

LekaMlambo kutsiwa batsi nabeva kutsi nayi ingene yakaNgwane, sekusuka logogo waBashele, lotala Mlambo, ente sihlati. Nenta lesihlati sewuphuma naletinye talukati bayaloya, baloya litulu. Lajika litulu lenta lichwa lelibi. Ifika leyakaNgwane seyifile ngemakhata. Seyigongobele, ayisakhoni nekulwa kahle. Kwaba kwehlulwa kwayo njalo bakaMlambo batigwazela nje.

Nayibuyela emuva imphi bafika bayabika kuMswati, kutsi: “Awu! Wena waphakatsi usehlulile. Sibulewe lichwa safika sesigongobele.” Awu kwaba kubi sibili. Kepha yabindzisa nje ingwenyama. Baphela busika, kwetfwasa lihlobo laphelela, kwagidvwa iNcwala loyo mnyaka nayo yaphela. Kutsite ngalolandzelako umnyaka, ngeNdlovu lenkhulu sekuphele wonkhe umsebenti welive, sewuyayikhipha futsi Mababal’ ahlome nengelilanga lelibi, uyayikhipha Mswati khawula bantfu ngemvimbi nangemvimbetelo! Ukhipha yona iNyatsi futsi.

Kutsiwa watsi natayikhipha kwelashwa inkunzi lendzala lesinembombo lomfincene wenta tivinco. Yelashelwa esibayeni eLudzidzini. Yatsi seyelashiwe yevakala seyibhonsa ikhonya. Kwatsiwa yikhululeni. Nembala bayikhulula. Yaphuma, ichutjwa yiNyatsi kudze kudze kaMlambo. Kuloku-ke phela kusehlobo, watsi uyaloya unina waMlambo kwafana nekusutela esitibeni. Yangena iNyatsi yaMswati yadla umhlanganiso yabachitsa bakaMlambo. Nakuya Mhlangala kudze kudze kulaMshwesh kanye nebakaNhlapho. Labanye basala bakhonta kuye Bashele.

Page 13 of 30

Powered by WordPress & Theme by Anders Norén