πŸ’›

izithakazelo

Tag: Mashiqa Page 14 of 30

TENTAKUTSI, Meaning, Origin & History

TENTAKUTSI
———————-
KUTSI NYONDLO
Kusho kusuka uphume ngemnyango, kutsiwa utsi nyondlo, ikakhulu endlini yesiSwati lelefuna kwekutsi ube ngatsi uyakhotsama nawuphuma.

KUTSI NGANYA
Kusho kuhlola njengasemnyango nje nawungephandle uhlola ngekhatsi, kutsiwe utsi nganya. Kantsi kuyashiwo futsi nekuvela uvelele kubantfu bahleti.

KUTSI GOLOJA
Kusho kusuka uphume nako.

KUTSI LUCU
Kushiwo kuvutfwa kakhulu kwenyama uma seyilvitsika (ilucuka), kutsiwa ivutfwe yatsi lucu.

KUTSI NCITSI
Kusho kushisa kamnandzi ngekhatsi endlini nakubasiwe, kutsi kushisa ncitsi. Nendzawo leshisako kutsiwa kusemncitsini.

Awngete takho nawe Ngwane tentakutsi

Tibongo Tengwenyama DLAMINI WESITSATFU

TIBONGO TENGWENYAMA DLAMINI WESITSATFU

Dlamini wesitsatfu utalwa nguLudvonga waMavuso, iNgongoni yeMavaneni, amtala entfombini yakaShiba. Emabito akhe ekutalwa kwakunguDambuza naLadzandzalukane. Lelinye labebitwa ngalo kwakunguSidvwabasilutfuli, ngobe ubuse bakaNgwane ngalesikhatsi besuka ngale kweLubombo baze batewufika lapha ngaseLuphongolo, lapho afike wakha khona umuti waseZibayaneni dvute nemfula Luphongolo. Njengobe kwakuhlalwa kuyalukwa-ke kuyalukwa live lelihle lekwakha tidvwaba kubomake tase tihlala tilutfuli. Kwase kutsiwa-ke nguSidvwabasilutfuli singabancwaba seta nemlandzakati, sibanga indlala. Leminye imiti yakhe kwakunguseMavaneni, naseNkhanini. Yena Dlamini utele Ngwane wesitsatfu.

Dlamini weNgongoni yeMavaneni.
Sidvwabasilutfuli longeweli ejubujweni lelishonako,
Uwela ngelesihlabatsi.
Mlawulela sive sakho ngendlela
Iya eMagubheni eNkhalaneni,
Ngekuncabela tive tikuhlasela kulaseMzimbayaneni.
Wamnika Ngwane indvuku;
Wachubeka nesive semaLangeni.
Msala yedvwa lowavutsekelwa ngebemlandvo
WaDlamini nesibili.
BeNguni bakutselekela ngetikhali,
Bebafuna litulu.
Umtsekeletile Ngwane.
Lowancengwa ngemadvuna neticu kumaLangeni,
Ngendvuna lenguDlamini
Letsandza kunyamalala.
Wasala wedvwa kaHlatsikhulu.
Nkhosi!
Wena weMavaneni!

His descendants would go on to establish royal houses across Southern Africa, including the reigning monarchy of Eswatini.

His reign saw significant challenges as much Swazi land was lost to Boer concessionaires. He was given the title Dlamini IV upon ascending the throne, chosen by Sisile Khumalo, the late king’s mother, to take the kingship.

They conquered and incorporated many earlier inhabitants, eventually ruling over all of present-day Eswatini. The House of Dlamini continues to serve as Eswatini’s reigning royal family to this day.

1950-2021)
King of the Nhlangwini people who sought recognition as an independent kingdom within KwaZulu-Natal. Despite his claims being rejected by the Nhlapo Commission in 2009, he maintained his status as king until his death. His son Nqalabutho kaMelizwe Dlamini succeeded him and continues his father’s legacy, receiving a certificate of recognition from the Congress of Traditional Leaders of South Africa in 2024.

He continues to seek full constitutional recognition of his kingdom, maintaining that the Nhlangwini have never bowed to the Zulu king and have no historical relationship with the Zulu monarchy. His cause represents one of several KZN tribes seeking recognition as independent kingdoms.

Taga tesiSwati

UMUNTFU UTALA AZE AYEKUFA
—————————
Lesaga sisho kwekutsi noma ungakhulisa ucedze bantfwabakho bakhule babe badzala kepha bakhona labanye labasetawudzinga kukhuliswa njengebatukulu. Kulesinye sikhatsi kufa kuyafika kutsatse umtali bantfwana basale batingedzama sekutawufuneka umuntfu lotakubakhulisa. Ngako-ke nome sewucedzile kutala kepha ngoba solo uyakhulisa bese emaSwati atsi umuntfu utala aze ayekufa.

EMATINYO TINTSABA/LIGUMA
—————————
kutsiwa ematinyo tintsaba noma liguma ngoba afihle lukhulu, umuntfu uyasineka nawe wena utitjele kwekutsi uyakutsandza kantsi awuboni enhlitiyweni yakhe. Ungabombuka umuntfu akuhlekisa utsi wena uyakutsandza ngoba lamatinyo afihle lokukhulu.

LIGUNDVWANE LIPHILA NGEMAJOBO ESIHAMBI
—————————————
Uma usekuhambeni ubogadza kwehlwelwa tintfo letimbi. Kuphindze kutsiwe lichwa litondza sihambi. Umuntfu utsi avakashile ekhaya avuke atitfwaphuta akhala ngemazeze lamlume busuku bonkhe kepha nine balakhaya angakanenti lutfo. Nakadzeni-ke bekunjalo sitsi sihambi siyavuka sikhandza lijobo laso selinembobo yemagundvwane kepha lelikhaya linemajobo lagaciwe noma emshayweni langazange sewadliwe ligundvwane. Kunjalo ke ekuhambeni. Kungako siSwati siphindze sitsi kuhamba kunyatsela emasimba ebantfwana ngoba ekhaya lelinebantfwana ikakhulu nabasafundziswa kutitfuma batitfuma ebaleni utsi uyafika wena sihambi sonyatsela lamangcoliso abo.

INKHONJANE YAKHELA NGELUDZAKA
———————————
inkhonjane uma yakha sidleke sayo isakha ngeludzaka lelwenta tindilingana letincane isolo ibhaceka kudzimate kuphele. Uma isacala ungayitsatsa kancane utsi ngete saphela lesidleke kepha sigcine siphelile solo ibuyela iyekwenta loludzaka ibuye ibhaceke. Nasemphilweni kunjalo, tintfo ngete talunge masinyane kepha ngekubeketela nekungalahli litsemba utawugcina uphumelele. Baphindze labadzala batsi inja iyawacedza emanti ngelulwimi ngoba inja ayiwahubi manti njengaletinye tilwane kepha iyawaphakamisa ngalolulwimi lwayo. Uma uyibuka ungatsi lesitja ngete yasicedza noma ngete yakholwa kepha iyanatsa aze aphele lamanti.

INKHONTO IYANCENGWA
———————-
lamagama akhulunywa kakhuku kubomakoti nabendzile ngoba ngesiSwati bayafana nebantfu labakhontile kulelo khaya, vele makoti nangena ekhaya ucala ngekucela inkhonto kumaketala wakhe. Nemuntfu nasemsebentini ufana nemuntfu lokhontile kuloyo mcashi wakhe. Uma-ke ukhontile ubotati kwekutsi sigaba sakho wena usikhonti kunetintfo longatenta kunetintfo lokungafuneki utente, utfobele umtsetfo walabo labangetulu kunawe kuze ube nenhlalakahle kuleyo ndzawo. Ungatfolakali sewenta ngatsi uphetse endzaweni lophetfwe kuyo.

KUNGAHLWA KWENILE
——————-
Ebusuku uma sekumnyama kukhulu lokwentekako lebengete kwenteka emini, tonkhe tigameko leshwacisa lugogo tentiwa ngalesikhatsi kumnyama. Kuyafana-ke nekutsi nalishona kuvele kumile umena lapho ukhandza khona tonkhe tinhlobotetilwane letiyingoti, lokusho kutsi ubocaphela ebumnyameni ngoba buyafana nemena longalunywa yinyoka ibaleke ingene khona.

INHLWA AYIBANJWA NGENHLOKO ISAVELA
————————————-
Uma uve indzaba letsite kepha wangayiva kahle, ubobindza ushaye shangatsi awati idzimate ivele lendzaba iphelele kahle khona uteyikhuluma kahle noma sewutsatsa tinyatselo utitsatsele entfweni loyatiko ungahatsateli. Kufana nenhlwa ngoba ihlala emgodzini uma uyibamba uboyilindza iphume iphele ngukhani ke utayibamba ngoba wetama kuyibamba kusaphume lenhloko itawuvele isitsele ungabe usayitfola nekuyitfola.

KUNGAHLWA KWENILE

KUNGAHLWA KWENILE

Uma sekuhwalele tinyenti kakhulu tinyenti kakhulu tintfo letentiwa ngebantfu lebengete batenta emini. Kuhlwa kufana nemena wona ufihla tonkhe tintfo, ngoba emeneni awukhoni kubona kutsi kunani. Nanasekuhwalele-ke kunjalo.

Page 14 of 30

Powered by WordPress & Theme by Anders Norén