πŸ’›

izithakazelo

Tag: nethaniah Page 5 of 16

Tinanatelo tabakaMdluli

Tinanatelo tabakaMdluli

Nati tinanatelo takaMdluli tilandvwa ngetindlela letehlukene. Lokubanga kutsi kube netindlela letehlukene kutsi labatitekako abatiteki ngendlela lefanako tinanatelo. Loku kubangelwa kutsi umlandvo wetfu bewungabhalwa phansi manje labanye bateka ngendlela lebeva ngayo kepha tonkhe tisasho bona labekunene:

Indlela yekucala
Mdluli
Bhekiswako
Wena wabhekis’ inkhos’ elusaseni
Sukuta
Luvuno
Luvuno alunanhloni
BakaMdluli abayidli inyama yembuti
Badla yenkonkoni
Phika sinamandla
Mlimi wansindze
Bantfu balim’ emafus’ aboGembe
Mlisana
Ndzindzindzi
Mdluli!

Indlela yesibili
Mdluli
Bhekiswako
Phakatsi
Nselo lenkhulu
Luvuno lolungenamahloni
BakaMdluli abayidli inyama yembuti
Badla yenkonkoni
Mdluli!

Indlela yesitsatfu
Mdluli
Sikhandzisa
Mandzindzakandzaba
Wena Delila, tinkhomo
Watsenga emajaha

Indlela yesine
Mdluli
Sikhandzisa
Mkholo lonsundvu
Lonsundvu ngisho netinyawo takho
Mbokodvo lenhle legaya bulawu bemakhosi

Indlela yesihlanu
Mdluli
Sikhandzisa
Semakholo
Mbokodvo lendze
Lesilala bulawu bemakhosi
Mhlanti wendlunkhulu

Popular people from Mdluli last name

Sibonelo Mdluli (Legal)
Specialist in private and public M&A, equity capital markets, securities regulation and general commercial law. Appointed as Director in the Corporate practice at DLA Piper’s Johannesburg office in August 2021. Previously worked at Bowmans and spent time on secondment at Davis Polk & Wardwell in New York.

Royalty from Mdluli last name

Mcoseli Mdluli (Chief)
Chief of the Mdluli people at Mkhambathini, near the confluence of the Msunduze and Mngeni rivers in central Natal. His reign occurred during the late eighteenth and early nineteenth centuries when the centralisation of polities east of the Drakensberg Mountains disturbed life in the region.
Nomsimekwana kaMcoseli Mdluli (Chief)
Son and heir of Mcoseli who led the Mdluli people through a turbulent period of regional consolidation. Forced to pledge allegiance to various powers to survive, Nomsimekwana and his followers affiliated first with the Ngwane, later the Mkhize, then the Zulu, and eventually the British. Their associations shifted as threats changedβ€”armies, hunger, marauders, and Boer settlers. After years of displacement, Nomsimekwana finally returned home to re-establish a chiefdom from the remnants who survived the transformation of the region. His story demonstrates the persistence of amalala identities in Natal through the mid-twentieth century.
Mdluli Clan Today
The Mdluli clan continues to exist as one of the traditional communities in KwaZulu-Natal. Their history reflects the complex relationships between smaller polities and the larger Zulu kingdom, with some Mdluli families now being recognised as traditional leaders in areas like Mtubatuba, though this recognition is sometimes contested by other clans who claim earlier occupation.

IMPHI YASEMHULUHULU

IMPHI YASEMHULUHULU

Tive lensundvu betitsi lapho tifelwe yinkhosi yato noma ngulomkhulu bese tiphuma imphi tiohlasela letinye tivana. Imvama bekuhlaselwa leto letedzelelekile, tigwazwe, temukwe netinkhomo tato.

Ekufeni kwenkhosi Mswati II, kwacaca kwekutsi imphi ngabe iyaphuma. Ibhekephi? Inkundzi naseyibhonsa bafana bayibongela, ayitidvumeli tinkhabi, kopha idvumela lenye inkundzi. Inkundzi-ke leyayibongelelana naNgwane beyiyaseLubhalule, liPedi.

INdlovukati yaseLudzidzini, uLaZidze(Tsandzile), yawuphikisa lomcondvo wekukhipha imphi ngesikhatsi lesimnyama, sive sifake ingubo emlonyeni, kufe iNkhosi yelive. INdlovukati yona yasekwa nguSandlane Zwane, labeyindvuna yaseLudzidzini futsi angundvunankhulu wesive. Labaveta umbono wekutsi ayihlome yindvuna yakaHhohho, Matsafeni Mdluli, labe atiwa ngekutsi yindvuna yelilawu lenkhosi. INdlovukati yabuye yatsi etu kwekutsi sive sisebumnyameni, kute lotawuvunulela imphi loku phela uMntfwana Ludvonga abesasemncane.

Cha, abate bavumelana kuloko boSandlane naMatsafeni. Matsafeni atsi ayihlome, Sandlane atsi cha ayisuhloma. Matsafeni abecugcutelwa baNtfwabenkhosi, banakaboMswati, boMsukusuku waseSigombeni, naKhoza waseLukhetseni, naSondabane waseLuphuyeni nalabanye bantfwabenkhosi. Bameseka nje bayabona kwekutsi njengoba inkhosi isasephas’ eluseko nje tinkhomo letiyawudliwa kuyawuba ngetabo. Nemadvodza lamanyenti ebandla abesime ngakuye Matsafeni. Watsi Matsafeni bantfwabenkhosi labo ngabo bayawuvunulela imphi esikhundleni seMntfwana Ludvonga losemncane.

Kwabonakala-ke kwekutsi boSandlane naLaZidze linyenti liyabehlula, phela kaNgwane livi lemadvodza liyahlonishwa ngoba neNkhosi imbala emadvodza lamadzala ebandla ayayisola nayingasahambisi ngendlela tintfo, ilalele nangabe ifuna umbuso wayo utinte nayo.

Nemambala-ke yaphuma imphi, kepha iNdlovukati yatsi impela lemphi ayiyuwuhamba nemadloti, kuyawuba khona litfunti lelimnyama embili, ingabi khona imphumelelo, kepha hamba juba bayokuhlutsa embili. Yaphuma-ke ibheke eLubhalule kulebeSutfu enyakatfo. BeSutfu bebatihlalele bangacabangi nakancane kwekutsi hleze kube khona kati lobanyonyobelako.

Itsite imphi naseyisedvute, kwakhishwa tinhloli nebancutsi kuyohlola live netindlela tekuhlasela, nekuyoncutsa emtini waSikhukhune. Leto tinhloli nebancutsi babuya babika kwekutsi luhambo lwabo lube lubi, lukhomba kwekutsi luhambo lwemphi lubi. Tatsi tonkhe tindlela letiyimfihlo tivelile. Tisho noba kwatsi lapho bancutsi batsi bangena emtini waSikhukhune ebusuku takhalima tinja. Kwaphuma emadvodza etindlini amemeta. Base bayabaleka bangasawentanga umsebenti.

Ngakusasa leto tinhloli tanyonyoba ngetihlahla tenyusa tihosha titsi tilinga kona kuhlolisisa live. Titsite tisanyonyoba njalo nako setelamela tidzandzane tebaPedi titfota tinkhuni. Letidzandzane tababona labantfu letingabati kantsi futsi nekuvunula kwabo kwehlukile, nelulwimi bakhuluma lulwimi letingalwati. Tatsi galo yephuka setiya ekhaya. Tabona tinhloli kwekutsi ngumnyama wempundzi, indlela imnyama khwishi. Tabuyela emphini kuyobika.

Titsite lapho letidzandzane tifika tibika ekhaya, babona baPedi kwekutsi kungenteka kukhona imphi yemaSwati letako. Bahloma masinyane, base bakhipha tabo tinhloli nabo kutsi tiyohlola kutsi nembala kunjalo na. Nembala tayibona. Tatsi tinahlaba umkhosi wayikhipha Sikhukhune. Yaye yayobhaca etintsabeni eMhuluhulu. Phela live letintsaba leli. Yaye yabhaca endzaweni leyingcingwana lapho imphi yemaSwati itawengca khona.

Utsite Matsafeni angeva umbiko wetinhloli, wabona kutsi lamuhla kulamuhla, timbi. Phela yingwazi lendzala Matsafeni, kadze atilwa timphi. Kwaba khashane embili, kwaba khashane emuva. Kungasekho nekubuyela emuva. Walikhumbula livi leNdlovukati. Noko masita abengasekho noba emajaha nawa, abengeke abuyele emuva angakayiboni intfombi latekuyisoma, Sikhikhune phela.

Wayikhomba embili Matsafeni, yaye yangena ekhatsi kwetintsaba, lapho indzawo iyimbi khona. Emabutfo asahamba alandzelana, abekelele. Kunjena nje impi yebaPedi igcwele tonkhe tintsaba, bakaNgwane baboni bona kepha yona iyababuka.

Utsite lapho umSutfu asabona kutsi seyisesakeni, wayinika! Wayinika yadvumela nhlangotsi tombili, ngembili nangemuva. Waba sembiteni Ngwane bampheka ngakokane beSutfu. Kwakhala umkhonto, kwadvuma sibhamu. Ngala basetulu labanye bajikijela ngematje, buhuluhulu. Ize leyo ntsaba kutsi nuMhuluhulu nje.

Yagcuzuka yakaNgwane yabaleka, yashiya emajaha alele phasi kubusacalala. Yatsi nayigcuzuka ibaleka, naba beSutfu bangatibeki phansi bayiijimisa. Sebahamba bayatigwazela nje labo lasebehluleka kubaleka lasebabanjwe nangemaphika. Aphela emajaha akaNgwane agcwala tintsaba netiganga. Nebantfwabenkhosi bona laba bebatsi ayihlome banyenti labaphelela khona lapho. BoKhoza naboSondabane naboMsukusuku nalabanye. Msukusuku yena kutsiwa wabaleka wabaleka, kwabonakala kutsi emandla asayaphela. Kwachamuka Mafa waMngayi Fakudze wamkhandza inceku yakhe solo imelekelela kubaleka asabanjwe naliphika. Khona lapho kwawa ingwe yakhe, batsi bayamvunulisa yawa futsi. Naba beSutfu betile ngaleso sikhatsi. Kwabonakala kutsi imamba lemnyama ayinakuphutfunyelwa. Bamembesa ngesihlangu sakhe batsatsela ngematubane. Yafika yamgwaza yebeSutfu.

Matsafeni naye wanyamalala kulowo mnyama kwatsiwa ufile, ngisho bafati bakhe betfwala tintsambo baze batetfula bakhohlwa nje. Sekutsi kamuva chamu Matsafeni! Uyaphila. Wafa asatifela kamuva. Kepha manyenti emakhaya lokwetfwalwa intsambo kuwo kaNgwane ngemphi leyayikhishwe nguMatsafeni nebantfwabenkhosi Sobhuza, baphikisa livi leNdlovukati Tsandzile.

SINANATELO SAKA MALAMBE

SINANATELO SAKA MALAMBE

Mkhwanati.
Shiba.
Mkhwanati loluhlata njengencoshane.
Wena lowadla dzadzewenu watsi akanamhlehlo akanangati.
Bushashati belitulu leladvuma kabi
Lidvumela bafana bekwelusa,
Nkhomo lelele kabi
Ilele ngencebeni ngoba idzinga baguculi.
Mabuya wetindlovu.

SINANATELO SAKA LUKHELE

SINANATELO SAKA LUKHELE

Mhlanti weNdlunkhulu.
LoMavov’ emvula.
Nine lenatsatsa sitfokati lesibovu
Nayawutsenga emanga.
Lomasikisiki,
Inyoni lesindvwa sisila sayo.

Page 5 of 16

Powered by WordPress & Theme by Anders Norén