πŸ’›

izithakazelo

Tag: sinanatelo Page 8 of 12

Shingana kaMpande

Shingana kaMpande

Image may contain: 1 person

Lona umntwana uShingana kaMpande. Wayethembeke kakhulu kumfowabo uCetshwayo kusukela empini yabantwana eNdondakusuka emeseke njalo.

Nasempini yaseSandlwana wayehola ibutho elaliphethe umjojantana. Kwala noma esekhotheme uCetshwayo wethembeka nakundodana uDinuzulu waze wayoboshwa abamhlophe ngenxa yokususa udushe empini yaseSandlwana. Wethembeka waze wakhothama ngo 1904, ekhothamela ekudingisweni eMntshezi abamhlophe. Wathi esegula wacela ukuthunwa lapho kwawela inkaba yakhe khona,eNdulinde kwelaseMandeni. Shingana kaMpande.

Imvelaphi yamaZizi

Imvelaphi yamaZizi

Molweni maqhawe amahle. Nanku uKawa iZizi lakwaShweme/
Limakhwe kwincwadi yakhe yango 1929 ethi, “Ibali lamaMfengu”, ulanda imvelaphi
yamaZizi uthi azalwa eSwatini nguMatalatala (uDlamini wokuqala) aza wona aphuma
ngaphasi kombuso kayise ngokumka kukaSongolo kaDlamini 1. Azinze eluThukela
ixesha elide kakhulu amaZizi, ehlalelene nesizwe samaHlubi, esamaBhele, amaKhuze neNtlangwini.

Ngokwabanye ababhali umhlaba wamaZizi kususela ngeminyaka yo 1495 kuya ko 1845 wawusuka eKlip River uye apho kuqala khona umlambo uluThukela, uhambe njalo ngeentaba zoKhahlamba (Dragensberg) ukuya ku Bushman’s river, ujikeleze
eMtshezi (Escourt) ukuya a endaweni ekwakuthiwa yi Doorn-kop apho kuqala khona owamaKhuze umhlaba, ube sewuya kwa Hamilton’s farm.


Ngaphambi kokuba bachitheke bechithwa nguMatiwane kaMasumpa, iNkosi yamaNgwane kaNgwadi, abekhona amaZizi afudukileyo andulukela eLesotho
kwiminyaka ephambili. Ngokwemibhalo yaseLesotho (History of Basotho), amaZizi
akwaTendza ngawo awokuqala ukungena kulomhlaba waziwa ngeLesotho lomhlanje. LamaZizi ayesebenzisa izikhumba zemfene
aphetha sele ebizwa ngamaMfene lawa angoHlathi, Malukazi, Lisa, Jambase. Kanti ayebizwa ngaMaphetla okuchaza ukuba
ngabo abokuqala kulamhlaba.

AmaTendza alandelwa ngamaZizi akwaMafu anduluka ebizwa ngabakwaLanga (Bahalanga), aphetha sewebizwa ngokuba
ngamaBholani/Polane emveni kokuduma kuka Polane unyana kaMakhwele kaKakene.

Emva kwethuba elingangeminyaka engamashumi amahlanu kwalandela amaZizi
akwaDlamini (uDlamini wesibini)
awayekhokhelwa ngoTiti noKobo unyana nomzukulwana kaLanga
owayengumntakwabo kaLamyeni, Ndlovu, Tenya noJama.

LamaZizi akwaDlamini adibana nesizwe saBaphothing, bendiselana banduluka bonke, kodwa aBaphothing bashiyeka, wona amaZizi athatha igama
elithi Phuthi, abangaBaphuthi, ayokuwa eLesotho afika abaziiKumkani zamaZizi ayenduluke ngaphambili. LamaZizi asaligcinile ulwimi lwemveli elifana neSiswati, neselibizwa ngeSephuthi lomhla.

Amanye amaZizi afuduka eluThukela ekuqaleni kweemfazwe zemfecane,
alibangisa eMpumakoloni ekhokhelwe ngooNjokweni kaMrhawu (abanye bathi
ngokaMtshibe), noNzila kaDweba uyisemkhulu kaBikitsha. LamaZizi sele aziwa ngokuthi ziiMfengu.

Afikela kwikumkani yamaGcaleka, uHintsa, ah Zanzolo! Kodwa ekubhubheni kukaHintsa, kuye kwavela ukungavani phakathi kwamaXhosa nabaMbo abangamaMfengu, aquka nezizwe zamaHlubi namaBhele nezinye.
AmaMfengu ke agqibele sewesilwa kwicala lamaNgisi ekhokhelwe nguVeldtman kaBikitsha kaMabidlili kaNzila kaDweba, inkosi eyayudume ngokubuza isizwe sakhe ngelihlobo, “Nidze natsi yintsaba ni na leya maTiti (maZizi), yintsaba ni na le?”, baphendule bathi, “yiSandlulube, Dlamini!”

Amanye wamaZizi adumileyo ngoGovan Mbeki noonyana bakhe ooThabo no Moeletsi Mbeki.

IZIBONGO ZENKOSI UBHAMBHATHA KAMANCINZA ZONDI

IZIBONGO ZENKOSI UBHAMBHATHA KAMANCINZA ZONDI

Image may contain: one or more people

Ake simusho okaMancinza kaJangeni kaMagenge kaNomashumi kaNondaba…

UBhambatha imihlane yamadoda.

ULanga libomvu phuma sikothe, kade sikothela kude emafini.

Ubuhwanqa obudabuka nenhliziyo, obunye ubuhwanqa budake nemizimba.

Usephula imithi iphekiwe endlini kwabo kwaMaPhakade.

UMdludli odle izinkomo zikaVoyizana eMgunundlovana.

UMagaduzela owabonela empunzini.

USibhekuza siliqhina.

Sibhekuzele uDlovunga eMgungundlovana.

UMdabu zehla ngamasamaniso kuMakhalana eMgungundlovana.

UMagadu kaMancinza.

UBheshu libomvu liyazenza izindaba.

Kade liwenzela amabandla namabandlana.

NoNyoniyezwe limenzele,

NoGayedwa limenzele,

NoDlovunga Mhlophe limenzele.

USifukufuku silukhakhayi lwengane yakwaMfofelwayo.

Ethe izalwa kwakubikwa, bayifunela amaqanda eziNtshe.

NoNhlangumhloshane.

UMakhathakatha emgugudu.

UManzi amnyama elangeni, phuma langa sikothe, kade sikothela kude.

USidludlulu singankomo ithwele amanzi ekhanda…

Uyibindanda! Nondaba!…

Nkwelo Major Zulu

Popular people from Nkosi last name

Elijah Nkosi (Legal/Business)
Extensive experience in gaming and leisure industry with focus on strategic development and corporate governance. Served as Acting Judge for KwaZulu-Natal High Courts (Durban and Pietermaritzburg) in 2011, 2012, 2015, and 2017. Board member at Phumelela Gaming & Leisure Limited, serving on Audit, Remuneration, and Industry Specific committees. Holds Bachelor of Procurement Law (B Proc) and LLB. [citation:9]

King Zwelithini 😍 King Mswati III

King Zwelithini 😍 King Mswati III

Labaholi bezizwe zabeNguni kuseyibo abasasele ekuqhakambiseni amasiko nemihambo yabaMbo

Image may contain: 3 people

Page 8 of 12

Β© 2026