πŸ’›

izithakazelo

Tag: amanzi Page 4 of 14

Dinuzulu kaCetshwayo

King Dinuzulu kaCetshwayo

Dinuzulu kaCetshwayo was the king of the Zulu nation from 20 May 1884 until his death in 1913. He succeeded his father Cetshwayo.

Born: 1868, Babanango
Died: 18 October 1913, Transvaal
Parents: Cetshwayo kaMpande
Children: Solomon kaDinuzulu, Magogo kaDinuzulu
Books: The trial of Dinuzulu on charges of high treason, at Greytown, Natal, 1908-09
Grandchildren: Mangosuthu Buthelezi, Cyprian Bhekuzulu kaSolomon

 

Lobengula kaMzilikazi

This is a very rare picture of king Lobengula kaMzilikazi, the son of Mzilikazi who was Shaka Zulu’s right-hand man.

Lobengula took the reigns of the now Zimbabwen Ndebele people. His father ran away from the Zulu Kingdom all the way to the land now called Zimbabwe.
This piece of history alone, makes us realise that, we Africans are one people.

This is a picture of Lobengula’s youngest daughter

UMLANDO OMFISHANE WENKOSI uSHAKA ZULU

UMLANDO OMFISHANE WENKOSI uSHAKA ZULU

Related image
According to our sources, this is the only portrayal of king Shaka Zulu that survived history, however we could not get sufficient information to confirm its degree of his real life resemblance.

INkosi uShaka kaSenzangakhona kwakuyiNkosi yesizwe saMazulu yodumo ngokuthi uShaka Zulu.

  • INkosi uShaka yazalwa ngonyaka ka 1787 ngase Melmoth enyakatho yesifundazwe saKwazulu-Natal yakhothamangonyaka ka (1828) Kwadukuza eNingizimu yenyakatho,esingakusho kugcwale umlomo ukuthi uShaka uzalelwe esifundazweni saKwazulu-Natal.
  • uShaka waziwa kakhulu ngokuhlanganisa izizwe zamanguni zasenyakatho ikakhulukazi lezo zakwaMthethwa nezakwaNdwandwe wazifaka ngaphansi kombuholi nombuso waKwazulu,lokho kwakuwukuqala kwesizwe esinamandla nenqwaba yomthelela eNingizimu Afrika
  • Umlando umbiza ngokukhalipha kakhulu uShaka ngenxa yobuhlakani bakhe ekuthuthukiseni indlela amabutho aKwazulu ayelwa ngayo kodwa ke abuye futhi emgxeke kakhulu ngenxa yodlame nonya lombuso wakhe.
  • Ezinsukwini zobusha bakhe empini wayengaphansi kobuholi uDingiswayo kanye nesizwe sakwaMthethwa ,nokuyisizwe ngalesosikhathi isizwe saMazulu esisikhothama kuso.
  • Inkosi uShaka wayeyilunga lebutho lakwaMthethwa iminyaka eyishumi, kuthe kusenjalo wakhetha ukuzihlukanisa eningini ngokukhombisa isibindi empini,ikakhulukazi uma kuliwa ezixukwini lapho amabutho esondelene khona,ikhono lakhe labonwa umholi wesizwe sakwaMthethwa uDingiswayo.umholi uDingiswayo wamthanda kakhulu uShaka emuveni kokuthola ukuthi uzalwa ebukhosini, wamunika isikhundla sokuhola amabutho akhe ,uDingiswayo wayedingisiwe ngemuva kokuzama ukuketula umbuso kayise,ngesikhathi inkosi uSenzangakhona uyise kaShaka ekhothama,uSigujana umfowabo kaShaka omncane wagcotshwa njengeNkosi yesizwe saMazulu.
  • UBukhosi buka Sigujana abufikanga ndawo,umlando uthi iNkosi uShaka ngosizo lukaDingiswayo nomfowabo uNgwidi babopha uzungu lokubulala uSigujana,kwaba ukuqala kombuso wenkosi uShaka,nakuba eyinkosi waqhubeka nokuyamela kumholi wesizwe sakwaMthethwa uDingiswayo.
  • UShaka wavumela ondlebe zikhanya ilanga ukuthi bangene Kwazulu Natal okwadala omkhulu umsindo nezingxushungxushu.
  • Ngemuva kokukhothama kukaDingiswayo ebulewe nguZwide wesizwe samaNdwandwe ,inkosi uShaka yafuna ukuziphindiselela kuZwide.
  • Ngesikhathi iNkosi uShaka ikhothama ubukhosi bathathwa uDingane,umfowabo uDingane wathatha isihlalo sobukhosi waqala uhambo lokuqotha bonke ababeyizithenjwa zenkosi ushaka nokuwuhambo olwathatha iminyaka.

UKUGUJWA KWE HERITAGE DAY

  • Ukugujwa usuku lukaShaka oselwaziwa nge Heritage day,izinsizwa nezintombi zisuke zibhikla ingoma lize liyozilahla kunina njengoba kuzobe kwenzeka osukwini lwakusasa kwaDukuza.
  • Lolusuku Kwazulu Natal yilo okukhunjulwa ngalo amagalelo ka shaka ekuhlanganiseni isizwe samazulu.
  • Umhlaka 24 September wawungekho ohlwini lwamaholidi ayeshicilelwe ngaphansi komthetho ipublic holiday bill,nokwavusa imvunge kwiqembu Inkatha Freedom Party nelalinamalunga amaningi angaMazulu,ngalesosikhathi leliqembu lalishaya phansi ngonyawo lithi lolusuku kufanele lihlonishwe.
  • Ukubungazwa kwalolusuku kwagcina sekukapakatele nakwezinye izifundazwe,nalapho khona abantu bekhuthazwa ukuthi beqhakambise amasiko abo.
  • Cishe siyazi sonke ukuthi Amazulu yibona bantu abadume iafrika yonkana ngenxa yamabutho alwa impi agcine esatshwa isikhathi eside.
  • Sonke kusasa zingane zakwethu asiphumeni ngobuningi bethu siyogubha lolusuku Kwadukuza isilo samabandla uGoodwill Zwelithini uGangezwelakhe imbube isibizile sizohlanganyela ndawonye,Bayede Bayede Bayede wena wendlovu inkosi ayiqedwa abazi kangcono bathi okungapheli kuyahlola,ume njalo zulu.

Umlando wesizwe sakwa Zwane

Umlando wesizwe sakwaZwane

MNGWENI, Lindamkhonto, Nsele, Ntshosho, Mafu, Mangethe, Cengesi, Thinta, Dumisa, Nkanyezi, Mhlanganyelwa.

Esizweni sakwaZwane iNkosi yaso eyaduma kakhulu uMangethe. Wayakhe umuzi wakhe ngokuyela ngaseHlobane. Namuhla kunomgwaqo osuka ngasoBivane wedlule eduze kwetshe elikhulu ngasesandleni sokudla. Lelo litshe yiTshe LikaMangethe.

Wayehlala phezu kwalo abuke yonke indawo yesizwe sakwaZwane. Lelo litshe namuhia liheha izihambeli ezisuka kulo lonke elakwaMthaniya namaphethelo. Eduze kwetshe kunethuna lakhe uMangethe ngaphansi kwayo intaba. Ithuna lisendaweni ezenza samgede.

Kuthe ngemuva kokubusa kukaMangethe sekufike noMntwana uMkabayi endaweni, kwagcina indawo isisikelwe nabakwaMthethwa bakaMnyayiza kaMthakathi, abakwaSibiya nabanye.

Izwe bese liqolwe ngabelungu bezenzela umathanda kusukela ngowe-1887 amaBhunu esungula into ayibiza ngeNew Rebublic ezweni lakwaZulu ngesikhathi seNgonyama uDinuzulu. Ngakhoke kusukela eMakhosini oCengesi kuya phansi eNkosini uMhlanganyelwa Zwane isizwe sakwaZwane besesihlakazekile. Iningi bese lingaseNewcastle abanye bengaseMnambithi.

Isizwe samaZulu sinomlando omude osuka eNubia okwakuyi-Ethiopia yasendulo, lapho namuhia sekulizwe laseSudan okukhona nenhlokodolobha okuthiwa yiJuba. Kulapho futhi zonke izizwe zabamnyama e-Afrika zadabuka khona ngowezi-3300 Singakafiki Isikhathi SikaKhrestu.

Kulapho amaZulu ngaphansi kweNgonyama uNtu ozala uMnguni ohlangeni nabo bonke abomdabu ababelapho eNubia asungula khona impucuzeko yokuqala ngqa emhlabeni ebandakanya ulwazi lokubhala iMedu Netcher , ulwazi lwesayensi imathemethiksi, ifiziksi, ubunjiniyela, ulwazi lwemithi, ezolimo, ezenkolo (uMvelinqangi), ikhalenda yokuqala emhlabeni nokunye okuningi ngesikhathi zonke izizwe zomhlaba ngokukaSolwazi uCheik Anta Diop waseSenegal zisahlala emigedeni nasemaweni, zisesebumnyameni obesabekayo.

Ukufudukela eningizimu kwamaZulu nokusakazeka kwezinye izizwe zama-Afrika ne-Afrika yonkana kwabangelwa ukuhlaselwa kwezwekazi lase-Afrika okwakuvela e-Asia okwaqala ngesikhathi kuhlasela amaHyksos ngowe-1600 BCE, abelungu bona bahlasela okokuqala ngqa ngaphansi kweGriki u-Alexander the Great ngowe-332 BCE kwagcina kuhlasele amaPersia ase-Iran nama-Asyria ase-Iraq.

Ngakhoke izizwe zama-Afrika zasakazeka nezwekazi lonke ngokukaDiop othi kodwa kusukela ngowe-14 ekhulwini Singakafiki Isikhathi SikaKhrestu lonke izwekazi i-Afrika lalihlala abaThwa babesakazeke nalo lonke kuze kuyofika lapho sekuseCape Town namuhla. Laba kuthiwa ngamaKhoisan. Ngakhoke bangama-Afrika ngokugcwele kwazise ulimi lwesiZulu o-X, C, Q, (ongwaqabathwa) lwabathatha kubo ngoba kwakuhlalwa ndawonye kwaganiselwana iningi lamaKhoisani lagcina lishabalele. Ngakho-ke alikaze izwekazi kuthiwe lalingahlali muntu ezindaweni ezithile.
Abahlaseli bama-Arab asebazinza e-Egypt, eTunisia, eLibya, eMorocco baqole lezo zindawo ngenkathi ama-Arab ehlasela kusukela ngowama-640 ADE echela inkolo yomphrofethi wawo uMohammed esuka eMiddle East.

Abelungu amaDutch ahlasele ezwenikazini ngowe-1652 amaNgisi ahlasela ngowe-1795 okokuqala abuya okwesibili ngowe-1806 esezoqola amazwe amaningi ase-Afrika.

Izizwe sakwaZulu zasizimele futhi saba ngesokugcina ngesikhathi seNgonyama uCetshwayo ukunqotshwa ngamaNgisi ekuhlaseleni kwawo mhla zingama-22 kuMasingana ngowe-1879.

Kuleyo mpi eSandlwana ngalelo langa amasotsha angama-580 amaNgisi abulawa agwazwa ngemikhonto yimpi yeNgonyama uCetshwayo, amanye abulawa futhi ngalo lelo langa eNyezane naseGingindlovu. AmaNgisi azama ukucoboshisa uZulu empini yakwaCezwa mhla zi-2 kuNhlangulana ngowe-1888 kodwa amabutho eSilo uDinuzulu adla umhlanganiso. Ngawo lowo nyaka abulala anqoba izimaku zamaNgisi ngaphansi kukaZibhebhu kaMaphitha kwaNduna eduze kwakwaNongoma mhla zingama-22 kuNhlangulana ngowe-1888 okwalandelwa ukuboshwa nokudingiselwa eSt. Helena kweNgonyama uDinuzulu sabuyiswa amaNgisi esethi silingana nawo wonke aMakhosi kodwa uZulu wakwenqaba lokho.

Kwaba ngokokuqala ngqa ukuthi iNgonyama yamaZulu iholelwe ngamaNgisi iholo lopondo abangamakhulu ayisihlanu.

Ngaphambi kwalokho zonke iziNgonyama zamaZulu zazinakekelwa ngamaZulu uqobo kwethulwa izinkomo zibulala inyoka kuze kufike eNgonyameni uCetshwayo lapho izinkomo iNyonikayiphumuli zazibulala inyoka zaqolwa ngabahlaseli bamaNgisi.

  • Lo mlando ucashunwe encwadini: Umlando waMakhosi Esifundazweni SakwaZulu, Umqulu 1.

Page 4 of 14

Β© 2026