πŸ’›

izithakazelo

Tag: amanzi Page 7 of 14

Umlando AbakwaMaphumulo/Mseleku/Shinga

AbakwaMaphumulo/Mseleku/Shinga

Abantu bakwaMaphumulo bahlobene kakhulu nabakwaZulu nabakwaGumede, ngoba balisende likaMalandela. Phela uMalandela wayezele amadodana nezintombi eziningi.

Umlando uthi labantu bakwaMaphumulo bebakhe eMgungundlovana eduze komfula iHlimbithwa bakhelene nabakwaHlongwa kodwa izimpi zomfecane zabadudulela eMkhomazi. AbakwaMaphumulo indlu enkulu kuthi abakwaMseleku indlu encane okwaphuma khona abakwaShinga. Kuthiwa ukuze kube nasibongo sakwaMselekuΒ kungoba kwathi kunempi babalekela ngasosebeni lolwandle base belibala ukuthi kunempi badla amasenene base bathola isibongo ke sakwaMseleku.

Abantu bakwaMaphumulo babedume ngokushuka izikhumba ngesikhathi kusabusa uShaka. Kwaphinde nangesikhathi sikaMpande kwavele ukhokhovula wenyanga uManembe owasiza uCetshwayo ukunqoba empini yaseNdondakusuka.

Kubantu bakwaMseleku kuphume abakwaDuma nabakwaShinga, bagcine sebengabakwaDumisa. Kwphinde futhi kwaDumisa kwaphuma abakwaGininda,abakwaBongwa nabakwaNdokweni. Niqaphele kunabakwaGinindza eSwazini abaphuma kwaMamba ningabahlanganisi nalabo abaphuma kwaDumisa.

Abantu bakwaShinga babuye baba abakwaNdelu kususelwa egameni likaNdelu kaMangcingci bahluka nabakubo kwaMaphumulo ngezikhathi zomfecane. OShinga bona bazimela gelekeqe bangeyama kwabakwaMaphumulo nabakwaMseleku. Babehlala endaweni yaseLovu abantu bakwaShinga lapho sebeholwa uNovanywa beno Ndelu okwafika amabutho kaShaka abahlasela ebheke kumaMpondo, wasala kulolo hlaselo uNovanywa. Kwathi uNdelu wabaleka nabantu bakubo wayokwakha eMthwalume. Kuthiwa kunenye idoda yakwaShinga ekwakunguMvuzi ebeyakhe eMvoti eyaba namadodana amabili uMzileni noGcwensa okwavela ngawo izibongo ezimbili.

Ukulamana kwaMaphumulo:

UMalandela kaLuzumane uzale uMaphumulo,
UMaphumulo wazala
UMgudode ozale
UZukuzela ozele
UCwalile ozale
UMasiyane ozale
ULubheleni ozale
UDidandlela ozale
UMashimane ozale
UMangcingci ozale
UJeqe ozale
UAmos ozale
UXamu ozale
UMqapheli

uMduduzi Maphumulo esinaye kulendlu Inqolobane Yesintu, uzalwa uGologobomvu kaManzini kaMthelo kaZichwe kaMnyamana kaNgobo kaNkabase kaLubheleni kaMasiyane kaLusibalukhulu kaCwalile kaZukuzela kaMgubode kaMaphumulo kaMalandela kaLuzumane….

Isitopho zakwaMaphumulo:

Maphumulo!
Mashimane
Doncabe
Zikode
Dibandlela
Mgobode
Masiyane
Cwalile

At age 24, he inherited the role of Chief of the Maphumulo tribe from his father, leading a territory of approximately 35,000 people. He matriculated from Bhekuzulu College for the sons of chiefs in 1971. As an ex officio member of the KwaZulu legislative assembly, he joined King Goodwill Zwelithini in 1975 to form the Inala Party in opposition to Chief Mangosuthu Buthelezi’s Inkatha. He believed chiefs and traditional authorities were being marginalized in national politics and sought to restore their rightful place.

He led the organization to align with the ANC, believing that if a chief identified with CONTRALESA, the majority of the people in that area would follow the progressive force. His stance made him a target for those who supported the independence of chieftaincies from the South African state. His tribal home was burned down due to his political alignment, forcing him and his family to flee for survival.

He was respected as a peacekeeper and negotiator, with his activism leading to the creation of a Judicial Commission of Enquiry into regional violence. In 1990, an assassination attempt was made when a motorcade meant to transport him was ambushed, resulting in multiple deaths. On 25 February 1991, Chief Maphumulo was assassinated at gunpoint in his home. His funeral was attended by 30,000 people, testament to his significance as a traditional leader who fought for the rights of chiefs within a unified South Africa .

Abakwa Mngomezulu

Abantu bakwa Mngomezulu

Abantu bakwa Mngomezulu ngabeSuthu abaPedi basePolokwane lapho badabuka khona. Lesibongo sidatshulwa uMngomezulu okukholakala ukuthi kwabe kungumholi walesizwe esehla sayohlala ezintabeni zoMdzimba eSwazini. Ngenxa yezimpi ezabe sidalwa inkosi uSomhlolo ekufikeni kwakhe kuleya ndawo, uDlakadla kaMalinga obesekahola abakwaMngomezulu walifulathela wabheka ngaso lwandle.

Ukukhothama kukaDlakadla kubese kubekwa uZondiwe indodana yakhe esihlalweni sobukhosi ngoba wayemdala kuMsunduka. Kuthiwa inzalo yayingabonwa kuZondiwe okwenza ukuthi umfowabo uMsunduka angene enye yamakhosikazi enkosi. Okwathi ngelinye ilanga uMsunduka ephuma endlini kunkosikazi kaZondiwe wambona wase emubiza emtshela ukuthi uyayazi inkinga yakhe akunankinga akamzalele indlalifa. Nangempela yakhulelwa inkosikazi kaZondiwe kwazalwa uLubelo kaZondiwe. Leyo nkosikazi kwaku kaMafulela uwazala uLubelo.

Sahamba isikhathi wagula uZondiwe kwathi sebeseMabantaneni kwamenela lapho wase ekhothama. Wase egcotshwa ukuba yinkosi uLubelo emva kukayise uZondiwe. Inkosi uLubelo ubone izizwe ayakhelene nazo zihlaselwa uShaka kanzima wavele waqhuba izinkomo wayokhonza kuye uShaka, wathi uma ehlasela abomlekelela okaNdaba. Kuleso sikhathi ke uLubelo wakhe umuzi wakhe eNkungwini leyo ndawo iphakathi eSwazini namuhla.

Ukuzalana kwabo;

Mngomezulu uzele
uMdluli noMafu, uMdluli uzale
uMsuthu ozale
uLudonga ozale
uNgwane ozale
uMalinga ozale
uDlakadla ozale uZondiwe, uMsunduka noMbangamuni.

uZondiwe uzale
uLubelo ozale
uMbikiza ozale
uZombizwe,uBhungane noMbalekelwa

uZombizwe uzale
uKhathwayo yena ozale
uMndeni.

Msunduka uzale
uMdludlu ozale
uMboni ozale
uNyambane ozale
uMahembe.

Izithakazelo zako Mngomezulu;

Dlakadla
Mdluli
Msuthu wasenhla
Lukhele
Masok’ anqunu ngemizimba yawo
Makhuba aluthuli ngokukhubana wodwa ezinyaweni
Maphakela indoda edlengelweni
Weba udlele entanyeni
Nina bakaSobhuza
Izingonyama ezidlekhaya ngokuswela umelusi
Mhlanti wendlunkulu
Makhunga!
Skhangisa!
Lukhele qhawe elinjonjo
Nkabanhle nkaba yenkosi!

Umlando wabantu bakwa Bhengu 😍 Izithakazelo zakwa Bhengu

AbakakwaNgcolosi/ Bhengu

Umlando wabantu bakwa Bhengu 😍 Izithakazelo zakwa Bhengu

Umuntu ongukhokho wabantu bakwaBhengu uNgcolosi owayezalwa kwaDlamini eSwazini noma ngithi ayezalwe ngabaseMbo okungu Dlamini 2.

Kuthiwa umzukulwana kaNgwane(Lusibalukhulu) kaShongololo kaNgcolisi, wayenomkhuba wokulalana nodadewa abelamana naye emhlane okwagcina esemkhulelisile. Leso senzo saba ngesibi kakhulu emndenini okwaphoqa ukuthi baxoshwe ekhaya ngoba balingolise ngehlazo. Leyo ndodana eyabhebha ekhaya yaqanjwa isibongo esisha kwathiwa uBhengu. UBhengu ke wahamba wayokwakha ngaphesheya koThukela, endaweni ekuthiwa kukwaNgcolosi eduze koMngeni.

Kuthiwa abakwaBhengu babona amaChunu nabaThembu beshakaziswa inkosi uShaka babona kuncono ukungena ngaphansi kombuso wakhe okwabe kunguMmepho kaNgwane kaLamula lowo. Kuthe sekubusa inkosi uDingane kwaZulu bahlupheka bonke abantu nezizwe ezasihlobene kakhulu noShaka ngoba uDingane wayebahlasela ngenxa yokwesaba ukuthi bangahle bamvukele baphindiselele umngane wabo uShaka. Ngakho bahlaselwa abakwaBhengu inkosi yabo uNkungu kaMmepho wabulawa amabutho kaDingane waphoswa emfuleni uThukela base bebaleka ke abakwaNgolosi baya kwaNtunjambili. Bagcine abanye beyokwakha sesizwe samaQadi. Ubukho obungasemaQadini kuthiwa kuseKupheleni kanti obukwaNtunjambili kuseNyambeni. esinye isibongo esaphuma kwaBhengu esakagwaza bona abakhe eBabanango nakoNtinbingwe.

Ukuzalana kwaNgcolosi

UNgcolosi wazala
UShongololo owazala
UNgwane 1(Lusibalukhulu) owazala uDlabazane, owazala
UBhengu owazala
UNgwabini owazala
UNgwane 2(hhayi amakhosi aseSwazi) owazala
UMmepho owazala
UNkungu, uSijongo noFaku

UNkungu wazala
UHlangabeza,noDlongolo

UDlongolo uzale uMaphitha noVika.

UMaphitha uzale uShopho

UHlangabeza wazala
UMathole, uSidanga noMpisiyenduna.

UFaku wazala uNdlokolo

Indlu yaseHillcrest:

UDlongolo wazala
UVika owazala
UDinabakubo ozele inkosi
UBhekisisa ebusayo.

Indlu yaseNyambeni kwaNtunjambili:

Hlangabeza uzale
Mathole ozale
Hluphizwe ozale
Vusumuzi noNkosikhona

Nkosikhona ubusayo emva komfowabo uVusumuzi ongazalanga inkosana.

Izibongo ezaphuma kwaBhengu :

Jali
Luthuli
Dlongolo

Izithakazelo sakwBhengu:

Ngcolosi
Dlabazane
Ngwane

Fled Swaziland after a cultural conflict and established the Ngcolosi tribe. His followers settled in Ntunjambili near Greytown in the KwaZulu-Natal Midlands, eventually spreading to Durban and the Umngeni River area near Inanda.

Rewarded with 100 cattle for his exceptional care, he used part of this wealth to pay lobola for a Mkhize wife, continuing the royal bloodline.

His reign was marked by conflict with the Zulu king, leading to his death when warriors threw him into the Thukela River. His descendants split into two branchesβ€”one remaining in Durban and one returning to Ntunjambili.

Isilo uCetshwayo kaMpande

Isilo uCetshwayo kaMpande

Ingonyama uCetshwayo uyisende lesilo uShaka kaSenzangakhona, okwathi nxashana izintombi lezi azabezibizwa ngezimbali zesigodlo kutholakala ukuthi sezizethwele, okwabe kungu Ngqumbazi wakwaZungu noMonase wakwaNxumalo. Izingwevu ezabe sihlangene noMkabayi kaJama nendlovukazi uNandi kaBhebhe waseLangeni unina kaShaka, benza icebo lokuthi lezintombi ngoba sezizethwele akutshelwe uShaka anikeze uMpande lezintombi zigane yena. Kwakwenziwela ukuthi lezingane zikhule ngaphansi kwakhe uMpande kungaziwa ukuthi ngezi kaShaka.

UMPANDE wayengazingeni ezokubuthwa nokuya ezimpini wayezihuqa ngomlotha ahlale ezaleni,ethi uShaka akayekwe athi uma edla emshiyele ukudla akuqedele uMpande. Wabizwa ke uMpande wathi UShaka uzomthathe abafazi ababili emlobolele. Kuthiwa akaphendula uMpande wavele wagiya okwakukokuqala empilweni yakhe ukuthi agiye adlale. Wabuthwa ke uMpande waba nebutho lakhe walotsholelwa uNgqumbazi noMonase wagcagcelwa, wamkhipha kwaDukuza uShaka wayokwakhelwa eNdulinde eMandeni namuhla. Kodwa wamtshela ukuthi uNgqumbazi uyozala inkosi eyobusa emvakwakhe UShaka kodwa lokho Kwamxaka uMpande ukuthi kuyokwenzeka kanjani lokho. UMpande uganiselwa lezintombi akazi ukuthi sevele zikhulelwe. Kodwa kwakufihliwe ukuthi uCetshwayo benoMbuyazwe ngabesende likaShaka ngoba obengaveza lokho wayengayiswa kwagoqanyawo ukudalula izimfihlo zasendlukulu.

Ukuze kuthiwe UCetshwayo kaMpande kungoba phela uShaka akaganwanga izintombi wazendlulisela kuMpande, wakhuliswa uye uMpande. Kwase ke kuvela igama elithi ABANTWANA kushiwo laba besilo uShaka, kuthiwe kunaBANTWANA lapha kwaMpande. Lokhu namuhla abasendlukulu bebizwa ngaBANTWANA njena. Ubukhosi obusabusa namanje obesende likaShaka, ngisho isilo UZWELITHINI KABHEKUZULU solo inzalelwane kaShaka ngqo. Ngizoqhubeka ngo Cetshwayo ngomhlomunye. JINININDI OMNYAMA UMAGWENGWANE NGOKUGWEGWA KUBA KAYISE! BAYEDE WENA WENDLOVU!

Page 7 of 14

Β© 2026