izithakazelo

Tag: phelane

AmaNtshilibe – Ntshilibe Clan [Zulu translation]

Laba bantu bakwaNtshilibe kuthiwa baphuma esizweni soSuthu okuthiwa amaKwena. Uma silandela umkhondo wesizwe samaKwena okuphuma kuso isizwe samaNtshilibe. UKwena wazala uKhabo I endlini yokuqala, kwathi kowesibili wazala uNgwato, kwathi kowesithathu wazala uNgwaketsi. Emzini kaKhabo ngazala uMasilo wesibili; UMasilo II wazala uNapo; UNapo wazala uMotebang endlini yokuqala, uLisema kweyesibili, kwathi owesithathu wazala uMolapo.

Kukulezi zindlu ezintathu zikaNapo lapho kuqhamuke khona izizwe zamaKwena: Monaheng; Ababungazi; Amakhosi; amaKgwakgwa; amaChows; Izinkampani; abakwaModibedi.

Isizwe samaNtshilibe sadabuka ngaseZambezi. Saqala sayobusa emaMpondo sabe sesisuka lapho saya kumaXhosa. Ngoba amaXhosa namaMpondo yizizwe ezazibusa ngaleso sikhathi sakudala. Isizwe samaNtshilibe sake salwa nesizwe sabaThembu, uZondwa inkosi yabaThembu kuthiwa wabulawa yilesi sizwe.

Ngngwangi, S.K. Encwadini yakhe ethi, “Emqwashini” ulandisa ngemvelaphi yamaNtshilibe: “AmaKwena kaTiya ayehlala emfuleni iCaledon obizwa ngokuthi uMrhugwane ngesiXhosa. Bafulathele iLusuthu ngenxa yezimpi zokubuyiselwa umhlaba. Bawela izintaba zasoLundi, bawela eMpondoni, basebenza iminyaka eminingi.

Bafike kwaGcaleka besuka eMpondoni. Basuka emaMpondo bakhokhelwa abazukulu bakaTiya uMvelase noBhanqo. Bawela eyabaThembu, bebuka uMbashe, beqhuba imihlambi yezinkomo zabo; uma bebona abaThembu kwaluma amakhwapha. AbakwaBhanqo bavikela izinkomo zabo. Empini yabo nabaThembu, kwafika amaNgqotsini kaMjobi;

bahlangana babhodloza ngesasasa kwasala inkosi yabaThembu uNdaba. Baqhubeka ngalendlela oBhanqo noNgqozini baze bawela uMbhashe balala ngale ngoba kwase kuhlwile. Babasa umlilo bapheke. Futhi balandela abaThembu; ngoba abakwaBhanqo bezwe bememeza bethi: “Nina zingwenya?”

Yabuya impendulo: “Cha, singamaNtshilibe.” Laba oNtshilibe inqobo nje uma bengoBhanqo.

Bathe befika enhlokodolobha yaseKhwata bamukelwa banikezwa izindawo. AmaNtshilibe namuhla athathwa njengamaXhosa. Baningi ePesheya naseNeno eNciba, eSikweiya kwaQhayi, eNkontso eDushane. Asisona isizwe esihloniphekile ngisho maphakathi nezigodi zaseXhoseni. Zibizwa uma zithuthwa: Bhanqo, Nondize, Langa, Khawuta, Tshiwo, Phalo, Malangana, Mdumane, Bobese, Ncancase, Ntshontso, Ndlondho Gqabantshi, Zika Sarhili, Zikaleka, Zika, Zika Ngwelashe, Zika Bhadula, Mvelase, Zikajukutyya. Enyameni, enyameni ngamehlo, Khuluma nomfowethu, umfowethu ungifuna ngaphesheya, Khuluma nami, ngimi nawe, Uma uyigwala, hamba endodeni, Uyokhokha isikweletu ngoba. Ngingumfowenu angikwazi ukuziyela ngidinga usizo, Khuluma, ngizofika, Kusho uMhlengikazi uma sekwenziwa!

Lona ngumbuzo obalulekile kubantu banamuhla uma bezwa ngomlando

Yama Mvulane ithi: Sibaluleke ngani lesi sibongo? Kungani kufanele umuntu abe nomkhaya?

Noma, kungani umuntu kufanele azi umndeni wakhe? Nansi impendulo: Izizwe zibaluleke kakhulu kuBuntu ngoba ziyindlela yokuthola imvelaphi yakho, ukuthi ungubani nokuthi obani izihlobo zakho ngegazi, nokuthi izihlobo zakho zingobani. Yake yakhala indoda ihleli yodwa nesithandwa sayo kwelinye lamazwe ashibhile, izwe limjikela lathi angazi mina nawe sihlobene kuphi ngoba vele sisodwa! Uma silandela umndeni wesizwe sakwaXhosa amaXhosa anezinto ezibonwa ngumuntu wesizwe sawo, yilezi: izinwele, isandla, unyawo, uzwane, izinzipho, umunwe, isithupha, inkaba, negazi. umXhosa uthi: Izinwele lezi noma ngabe izinto ziyafana nezomndeni.

Ngithe uma ngikhuluma ngaye kwavele kwanqunywa phakathi kodwa ngimazi nje umzala wami waseQonce. Abangane beqiniso bahlobene ngegazi.

Ngithe ngiqala nje ukukhuluma ngawe ngezwa egazini, ngezwa ukuthi muhle, kunento ethi angikhulume nawe, kodwa ungumuntu walapha eQocweni ngempela. Ngiyakubona ngomunwe ukuthi ungowakwaMzudumi. UMzudumile umzala wami, lezinzwane zivulekile, leminwe emifishane ikwenza kube nguwe ohleziyo. Ngathi ngibona insizwa yaseNcotshweni, isho kanjalo imamatheka yakhe. Kou, ufihla umhlaba! Lesi sandla, leminwe emide, isithupha lesi esigwegwile, lezi zinzipho, yizo ezingenza ngizizwe sengathi ungowakwaZangweni Mlungisi.

🏆 Popular people from Zulu last name

  • Sandile Zungu
    Sandile Zungu (Finance/Sports)
    Businessman, founder of Zungu Investments, and owner of AmaZulu FC.
  • Alexander Grey Zulu
    Alexander Grey Zulu (Politics/Law)
    Prominent Zambian politician and cabinet minister.
  • Onthatile Zulu
    Onthatile Zulu (Sports)
    Rising star in South African field hockey and national team player.

Popular people from Zulu last name

  • Misizwe Mtshali (Technology/FinTech) – South African tech professional who worked at Microsoft and MTN Business. Now based in Singapore as an entrepreneur in the FinTech space. [Source: SA Chamber of Commerce Singapore]
  • Princess Kasune Zulu (Legal/Social Justice) – Zambian HIV/AIDS activist and author included in “Notable African American & Black Heritage” biographical profiles. [Source: Gale eBooks]
  • Ntandoyesizwe Zulu-Tembe (Royalty) – Daughter of the late amaZulu King Zwelithini kaBhekuzulu and Queen Mantfombi Dlamini. Married to businessman Moses Tembe. [Source: Sunday World]

Popular people from Zulu last name

Misizwe Mtshali (Technology/FinTech)
South African tech professional who worked at Microsoft and MTN Business. Now based in Singapore as an entrepreneur in the FinTech space. Represents South African tech expertise on international stage.
Princess Kasune Zulu (Legal/Social Justice)
Zambian HIV/AIDS activist and author included in “Notable African American & Black Heritage” biographical profiles. Advocate for social justice and public health awareness.
Ntandoyesizwe Zulu-Tembe (Royalty)
Daughter of the late amaZulu King Zwelithini kaBhekuzulu and Queen Mantfombi Dlamini. Married to businessman Moses Tembe. Represents continuity of Zulu royal heritage.

Royalty from Zulu last name

Zulu I kaMalandela (c. 1627-1709)
Founder of the Zulu clan, son of Malandela. When Malandela died, he divided the kingdom into two clans, the Qwabe and the Zulu. Zulu I established the royal lineage that would eventually unite numerous clans into the powerful Zulu nation.
King Shaka kaSenzangakhona (c. 1787-1828)
Founder of the Zulu Kingdom and one of the most influential monarchs in African history. Through military innovation and strategic conquests, he transformed a small chiefdom into a powerful empire that dominated much of present-day KwaZulu-Natal. His policies and military reforms created the foundations of Zulu identity and power.
King Mpande kaSenzangakhona (1798-1872)
Half-brother of Shaka who reigned from 1840 to 1872. He had at least 28 children by different wives, many of whom have living descendants. His reign saw the Zulu kingdom maintain its independence while navigating complex relationships with Boer settlers and British colonial forces.
King Cetshwayo kaMpande (1834-1884)
Son of Mpande who led the Zulu nation during the Anglo-Zulu War of 1879. His forces achieved a famous victory at the Battle of Isandlwana but were ultimately defeated. He was later restored as king before his death in 1884.
King Goodwill Zwelithini kaBhekuzulu (1948-2021)
Longest-reigning Zulu monarch, ruling for nearly 50 years from 1971 to 2021. He had six wives and 28 children. He revived cultural practices including the annual Reed Dance ceremony to promote pride in Zulu traditions and HIV awareness. He was a direct descendant of King Cetshwayo, who led the Zulu nation during the 1879 war against the British army.
King Misuzulu kaZwelithini (b. 1974)
Current reigning monarch of the Zulu nation, installed in 2021 following the death of his father. His mother was Queen Mantfombi Dlamini, daughter of King Sobhuza II of Eswatini. As the son of the “Great Wife” whose lobola was paid by the nation, he is the rightful heir according to Zulu tradition. His reign has faced legal challenges from other branches of the royal family but continues with the support of millions of Zulu people.

AmaNtshilibe 😍 Ntshilibe

Aba bantu bangamaNtshilibe kuthiwa basuka kuhlanga lwabeSuthu ekuthiwa ngabaKwena. Xa silanda umlibo wesizwe sabaKwena esiphuma kuso isizwe samaNtshilibe. UKwena wazala uKhabo I kwindlu yokuqala, waze kweyesibini wazala uNgwato, waze kweyesithathu wazala uNgwaketsi. Kwindlu kaKhabo I wazala uMasilo II; uMasilo II wazala uNapo; uNapo wazala kwindlu yokuqala uMotebang, waze kwindlu yesibini wazala uLisema, waze kweyesithathu wazala uMolapo.

Kukwezi zindlu zintathu zikaNapo apho kuvele khona izizwe zabaKwena ezi zezi: AbaMonaheng; abaMoketeli; abaHlakwana; amaKgwakgwa; amaTsholo; amaNkopane; amaModibedi.

Esi sizwe samaNtshilibe savela ngaseZambezi. Saqala saya kubusa kumaMpondo saphinda semka apho saya emaXhoseni. Kaloku amaXhosa namaMpondo zizizwe ezazibuseka ngelaa xesha laMandulo. Esi sizwe samaNtshilibe sakhe salwa nesizwe sabaThembu, uZondwa ikumkani yabaThembu kuthiwa wabulawa sesi sizwe.

UNgqangweni, S.K. kwincwadi yakhe ethi, “Emqwashini” ubalisa uthi ngemvelaphi yamaNtshilibe: “AbaKwena bakaTiya babemi phezu komlambo iCaledon ekuthiwa kuseMrhugwane ngesiXhosa. Balifulathela elaseLusuthu ngenxa yeemfazwe zobango mhlaba. Baye bacanda iintaba zoLundi, baza kuwa emaMpondweni, apho benza iminyaka eliqela.

Bafika kweli lamaGcaleka bephuma apho emaMpondweni. Balishiya elamaMpondo sebekhokhelwa ngabazukulwana bakaTiya, uMvelase noBhanqo. Banqumla kwelabaThembu, bejonge eMbashe, beqhuba imihlambi yeenkomo zabo; abathe bakuzibona abaThembu barhawuzelelwa ngamakhwapha. Azikhusela kwakuko iinkomo zawo amaBhanqo. Kwidabi labo nabaThembu kwakuse kufike amaNgqosini kaMjobi;

badibaniselana ngemikhosi bagqobhoza ngomdlanga, bashiya beyibulele inkosi yabaThembu, uNdaba. Aqhubekeka njalo amaBhanqo namaNgqosini ade awuwela uMbhashe, alalisa ngaphesheya kuba kwasekuhlwile. Abasa imililo apheka. Kanti bayalandela abaThembu; kuba amaBhanqo eve imikhwazo isithi: “NingamaNgwenya na?”

Yabuya impendulo: “Hayi, singamaNtshilibe.” Aba ngamaNtshilibe okokoko ke amaBhanqo.

Ekufikeni kwawo komkhulu kwaKhawuta amkelwa, anikwa imihlaba. AmaNtshilibe namhla athathwa njengamaXhosa. Maninzi ngaPhesheya nangaNeno kweNciba, ooSikweyiya kwimiQhayi, ooNkontso kwimiDushane. Asisizwe esihloniphekileyo, ekho nasebuphakathini bamakomkhulu asemaXhoseni.” Bathiwa xa bethuthwa: Bhanqo, Nondize, Langa, Khawuta, Tshiwo, Phalo, Malangana, Mdumane, Bobese,Ncancase, Ntshontsho, Indlondlo zikaGqabantshi, ZikaSarhili, ZikaGcaleka, ZikaJiya, ZikaNgwelashe, ZikaBhadlula, ZikaMvelase, Zikajukuty’amaphambili engawasi mntwini, Umanyikinyel’ inyama enyameni, Kuvel’inyama enamehlo, Thetha bawo umsakwethu uyandifuna ngaphesheya, Thetha bawo ndimile kuwe, Phel’ubugwala uye emntwini, Ityala uyakulimela kuba ndingumninawe wakho, Andinakuziyela ndidinga amanqina,Thetha, ndize, KuTshiwo koNondize xa kwenziwanjalo!

Umbuzo ke obalulekileyo wabantu banamhlanje xa besiva silanda imbali

yamaMvulane uthi: Isiduko esi sibaluleke ngantoni? Kutheni umntu kufuneka enesiduko?

Okanye, kutheni umntu kufuneka esazile isiduko sakhe? Impendulo nantsi: Iziduko zibaluleke kakhulu ke kwaNtu kuba ziyindlela yokuzilanda imvelaphi yakho, ungumni kwaye ingoobani izihlobo zakho ezizalana nawe ngegazi, kwaye ingoobani izihlobo zakho ezizalana nawe ngolwendiso. Wakhe walila omnye umfo ehleli yedwa nesithandwa sakhe emazweni kwelamatshipha, xa ilizwe lalimjikele wathi, “Andazi baphina abazalana nam nawe kuba sele sisele sodwa jwi!” Ukuba silanda usapho lwesizwe samaXhosa, amaXhosa anezinto umntu wesiduko sawo amqaphela ngazo, izinto ezi zezi: unwele, isandla, unyawo, uzwane, uzipho, umnwe, ubhontsi, inkaba, negazi.Ukhe umve umXhosa ethetha esithi: Olu unwele nokuba izinto ziyafana lolwasekhaya.

Ndithe ndakuthi ntla ngaye kwasika apha enkabeni kanti ngokwenene ndingamazi nje ngumntakabawokazi waseQonce. Izihlobo zenene zivana ngegazi.

Ndithe ndiqala nje ukuthi ntla ngawe, ndeva apha egazini, ndeva kuhlobile, kukho into ethi makhe ndithethe nawe, kanti ngenene uyinto yasekhaya emaQocweni. Ndikubona ngozwane ukuba ungokaMzudumile. UMzudumile ngumza wam, ezi nzwane zithe saa, nale minwe yesandla mifutshane zikwenza ubenguye ehleli. Ingathi ndiyambona umfo wasemaNcotshweni, etsho ngolo ncumo lwakhe. Kowu, uyafihla mhlaba! Isandla esi, le minwe mide, nalo bhontsi ugoso, ezi nzipho, zizo ezikuntamileyo ukuba wena ungowasemaZangweni kwaMlungisi.

Page 2 of 2

Powered by WordPress & Theme by Anders Norén