πŸ’›

izithakazelo

Tag: sihlu Page 32 of 71

Izithakazelo zakwa Khanyile

  • Khanyile,
  • Sothole,
  • S’tshopo,othi udl’inkomo kanti udl’impisi,
  • Umashaya umuntu aphindele lapho aphuma khona,
  • Odl’isinkwa esinothotho,
  • Mahamba kancane Sogodi,
  • Phondo olukhulu elavuma kwavuma amadoda,
  • Shalashala elihle elithukuvuma ukulandula,
  • Ntunjwa kaLanga,
  • Mthiyane,
  • Ndwandwe,
  • Zikode, Mabhuqa,
  • Ngwane,
  • ULanga ongenandlebe angaba nendlebe weza nonina,
  • Inhliziyo eyasala ezaleni kwasa bayicosha ngakusasa!

Khanyile clan praises with English translation:

Khanyile,
(Khanyile – the one who shines).

Sothole,
(Sothole).

S’tshopo, othi udl’inkomo kanti udl’impisi,
(S’tshopo – one who says he eats cattle yet eats hyena).

Umashaya umuntu aphindele lapho aphuma khona,
(The one who strikes a person and sends them back to where they came from).

Odl’isinkwa esinothotho,
(The one who eats bread with porridge/soup).

Mahamba kancane Sogodi,
(Walks slowly, Sogodi).

Phondo olukhulu elavuma kwavuma amadoda,
(The great horn that agreed and the men agreed).

Shalashala elihle elithukuvuma ukulandula,
(The beautiful Shalashala that agrees to refuse).

Ntunjwa kaLanga,
(Ntunjwa, son of Langa).

Mthiyane,
(Mthiyane).

Ndwandwe,
(Ndwandwe).

Zikode, Mabhuqa,
(Zikode, Mabhuqa).

Ngwane,
(Ngwane).

ULanga ongenandlebe angaba nendlebe weza nonina,
(Langa who did not have ears – if he had ears, he would have come with his mother).

Inhliziyo eyasala ezaleni kwasa bayicosha ngakusasa!
(The heart that stayed/remained in the family/lineage, in the morning they picked it up the next day).

Izithakazelo zakwa Khambule

Mzilankatha,
Inkatha kayingen’endlini,
Yangena kubola izinkaba zabantwana,
Nina bakaNkomo zilal’uwaca,
Ezamadojeyana zilal’amankengana,
Mlotshwa,
Malandel’ilanga umaliyoshon’emaNcubeni,
Mpangazitha, Magasolo,
Nina basebuhlen’obungangcakazi,
Abadl’embeleni wenkomo kungafanele,
Kwakufanel’udliwe ngabalandakazi,
Nina bakaDambuza Mthabathe,
Nina basemaNcubeni enabalekel’uShaka naziphons’emfuleni,
Kwakhuz’abantu benifihla,
Nafik’ eSwazini naphenduk’uNkambule,
Msuthu,
Mncube onsundu ngezinyawo zakho,
Wen’oyithath’iNkosi uyibek’enhlabelweni,
Nina baseSilutshana,
Nin’enakhelana noMbunda,
Nina bakaMaweni,
Nzimande,
Mncaphayi,Shezi,
Malangatsha!

Izithakazelo zakwa Malinga

Izithakazelo zakwa Malinga

Ndumo, Zindela, Mlotshwa, Gumakhulu,

Shazi, Bhayeka, Bombo, Nontshiza

Tsambekwayo, Mcusi, Hlanguza

Owaling’ ukuyihlomis’ ebusuku,

Nzalo kaMagidela, 

Omnyama ngentamo,

Owazil’ inkatha bekuthezelile,

Owalinga izintaba zendelanaΒ 

iZungezi neHlobane, Waling’ ukubulala, 

Walinga isihlalo sobuKhosi 

bakwaMzizi balingeka bakunika, 

Wen’ olingana nazozonk’ izidalwa zomhlaba

,Ndlovu ezidla ekhaya ngokuswela umelusi,

Malinga kaSigudu 

enagund’ inkom’ engenankonyane, 

Mchokama nyawo zimhlophe,

Ogudlindl’ enokudla, oMgedwane,

Ojozana elibomvana elisikaz’

ukubagwaza bonke,

 sigwinya mkhonto nothi lwalo, 

amaLala inqaba yamakhosi

Former Member of Parliament for Mazowe Central. Holds Master of Science in International Relations from University of Zimbabwe. Former Zimbabwe women’s national basketball team player.

Izithakazelo zakwa Dube

  • Dube elimthemde!
  • Dube kaBayisa
  • Khushwayo!
  • Mbuyazi kaThekeli
  • Ongathekeli nakwandodakazi
  • UZwakele ndoda
  • Ongathekelemziniemincane
  • Othekelemzinemikhulu
  • Ongathekeli kwamakhelwana
  • Othekelemanxulumeni
  • Nina bakwaDonda kwaMbangambi
  • Ndlovu khaliphezinye zilibele
  • Nina bakwaNzwakele kaKhushu
  • Nina beshumi lamhla munye
  • Nina bakwaMagwazebuyelela
  • Nina beqhawe lakwaLindukudla Shozi!
  • KaFani kaNomkhwayiba
  • KaFana fuzamafu
  • Dlubuladledle!
  • Ntamo ngeyendlondlo
  • KaSiphabantu ngokubadlubulela
  • Ngeze ngonyama entanyeni
  • Ngoba yehle kanzima kanzizimela
  • KwaMgwezi wamaduna namathokazi
  • KaNomkhwayiba waseKunene
  • Silwane kaNjila kaNgothoma
  • Mqhawe
  • Ngcobomuhle
  • Mafukuzela!
Educator, journalist, and editor of Ilanga lase Natal newspaper. First principal of Ohlange Institute. Represented Botswana in international athletics competitions. Alongside the Mkhwanazi, Mbonambi, and Sokhulu clans, the Dube royal family oversees community development funds from titanium mining operations on their ancestral lands. His case follows centuries-old tradition of seeking forgiveness from the monarch, similar to the Magagula clan who received pardon from King Mswati II around 1845 through the intercession of Prince Madzanga I.

Page 32 of 71

Β© 2026