If you know its Meaning, Clans or History, please add it by making a comment below.
Tag: sikontya
UMLANDVO WEMALANGENI
E, ngicala ngekukhuluma kancane ngesive sakaTembe, bunye baso.
Kepha-ke kucala kwami lenkhulumo ngitawucala ngekuchaza ngemakhosi, emabito awo. Emakhosi ngitawutsatsa nje abe sihlanu. Lamakhosi labesibusa sisele kaTembebe tsine namuhla lesitsi singemaSwati la.
E, kukhona inkhosi leyayibitwa ngekutsi nguNkhomikhabako. Lenye kutsiwa nguSikhulumaloyi.
Lenye kutsiwa nguSidvwabasilutfuli. Lenye kutsiwa nguMkhulunkhosi. Lenye kutsiwa nguSamketisinambova.Ngitawucala-ke lapha kuNkhomikhabako. LoNkhomikhabako ngemagama ebantfu lababili. Kwakukhona loNkhomo, sekukhona loKhabako. Batsi kube basishiye laba boNkhomo naKhabako kwase kubonakala kutsi lamagama abo kute angakhohlwakali atawufuna kutsi alondvolotwe anikwe inkhosi letawuvela ibekwe, omabili. Nembala yatsi kube ivele lenkhosi leyalandzela yase inikwa lamagama omabili kutsiwa nguNkhomikhabako.
Kwentelwa kutsi angakhohlwakali lamagama aboNkhomo naKhabako. Sase siba naNkhomikhabako-ke. Kwentelwani? Kulondvolota lamagama omabili na? Loku kwentelwa kutsi tsine maSwati sibantfu lesingakhohlwa kutsi laba labahambako basishiye, kabafi, bakhona.
Siye sibakhumbule, siyabaphahlela, ngaleny’ indlela ngulesibika kubo nasihluphekile, basikhulumele kuMkhulumnchanti.Ngako-ke laba boNkhomo naKhabako babese kutsatfwa lelibito, lamabito abo omabili ayahlanganiswa kutsiwa nguNkhomikhabako, sekwetsiwa lenkhosi. Kwentelwa kutsi lenkhosi kutebotsi nangabe kuphahlwa kutsiwe kungatsiwa nawe Nkhomikhabako, bese kuyakhumbuleka kutsi nasekushitiwo njalo nje sekushitiwo kuye Nkhomikhabako kanye nakuNkhomo, nakuKhabako. Sekuphahlelwe bantfu labatsatfu ngekusho nje libito lamunye.
NakuloSikhulumaloyi, loSikhulu abengulomunye, naloMaloyi angulomunye. Kepha-ke ekuhambeni kwabo inkhosi leyalandzela yase inikwa libito lekutsi nguSikhulumaloyi. NaloSidvwabasilutfuli, loSidvwaba ngulomunye, loLutfuli ngulomunye. Se ekuhambeni kwabo loSidvwabasilutfuli lelibito, seliphetse lalamabili.
NaloMkhulunkhosi, nguMkhulu naNkhosi, sebahlanganiselwe-ke kulenkhosi leseyibekwa. Sekuba nguMkhulunkhosi.Samketisinambova, loSamketi ngulomunye, loSinambova ngulomunye. Lengifuna-ke kutsi kukhanye kakhulu kuvakale kahle kakhulu.
NguSamketisinambova ngoba kukhona lapho umlandvo ufike ukhanyise lokutsi-ke khona lapha kuSamketisinambova.E, inkhosi, Msimudze utala bantfwana baba babili. Lomunye uba nguMswati libito lakhe, lomunye uba nguMtfonga. Babili-ke labafana.
LoMswati njengoba phela siyati kutsi ngesiSwati inkhosi ivele italwe iyinkhosi, kepha iye yetsiwe nje libito njengebantfu bonkhe. Kutakutsi-ke nase seyibekwa bukhosi bese-ke lenkhosi seyinikwa-ke libito lebukhosi nyalo. Lapha loMswati unguMswati nje unelibito lekhaya, nguSamketi, njengoba emakhosi onkhe anjalo. NguMswati nje nguSamketi. NaloMtfonga nguMtfonga nje unelibito lekhaya, nguSinambova. Baba babili labafana bandvodza yinye, baMsimudze.
Sibongo sabo sakaTembe bobabili labantfwana. Balapha ekhaya emphakatsini kaTembe, lapha la kungena khona lomfula losuka lapha eSitsatsaweni lesitsi nguMzimnyama. Ungena khona bese libito lawo ubitwa ngekutsiwa nguMtembe ngoba ngulapho kwefika inkhosi Tembe yakha khona umphakatsi. Sive sakaTembe lapho safike sakha umphakatsi khona saphatsa lonkhe leli leDalagubha.Labantfwana-ke bayahlala bayakha la. Uyabashiya-ke uyise. Nabashiyile-ke uyise sekufanele kubekwe lobekwako lotawuba yinkhosi yakaTembe.
Kubekwa-ke loMtfonga, longuSinambova. LoMswati ubangulomncane, loSamketi. Anase-ke sabekiwe loMtfonga kubonakala kokutsi loMswati longuSamketi sekufanele kutsi anikwe liphakelo unina, uphakelwa indzawo yekutsi ahambe naye ayobona kutsi utiphilisa njani lapho, ngoba kwatfolakala kutsi loMtfonga uyinkhosi letsandza kutingela. Watsandza kutsi aphatse leli lelinetinyamatane kubheka elwandle.
E, loMswati utsandza kulima, Watsandza kukhuphuka yena abuye lapha phans’ etintsaba teLubombo. Ngale emphumalanga yeLubombo. Phans’ etintsaba, ngoba utsandza kulima. Ngako-ke wanikwa liphakelo lakabo-ke. Phela ngesiSwati inkhosikati inebantfu bakayo lokutsiwa bakabobani, laba levele bayikhonte lenkhosikati kusukela isekhona laph’ emphakatsini. Kwentelwa kutsi naseyinikwa liphakelo iphume nebantfu bakayo Ngobe phela ingete yaphuma yodvwana iye ephakelweni lakayo sengatsi icoshiwe.
Uyaphuma-ke NaboMswati ulibhekisa-ke lapha phans’ etintsaba-ke lapho efika kwakhiwa khona-ke. Kuyalinywa khona-ke. Bayatiphilisa-ke khona. Usele-ke Sinambova, longuMtfonga le emphakatsini, lophetse lombuso wonkhe. Nabo laba balapha nje baphetfwe khona le. Bakhile-ke kuleli lesitsi eZibayaneni, kuleli lokutsiwa kuseLubonjeni, laphas’ eLubombo, kuye khona lapha ngetulu kweLubombo, lapha sitsi kuseMavaneni.
Balwakhile-ke Lubombo-ke.Owu! Mswati-ke naye-ke ngekube phela asayinkhosana yalapha endlini kabi sowukhontwe bantfu naye, sekukhona bantfu bakabo. Utala-ke bantfwana-ke. Kubekwa inkhosana yaMswati, iba nguNgwane wesibili. Loku ngifuna kuvakale kahle ngobe loMswati wekuqala lonaloMtfonga… Kutalwa Ngwane-ke.
Ngwane wesibili ngoba Ngwane wekucala ayiyinkhosi leyayisiphetse sisekhona leDalagubha.Ngwane-ke utala Dlamini-ke wesibili, ngoba Dlamini wekucala abesiphetse sisekhona leDalagubha. Kutalwa-ke Nkhosi, Nkhosi wesibili, umnakaboNdzimandze, umnakaboMamba, naye wesibili nje, wokuqala Nkhosi abesiphetse sisekhona le.
Kutalwa Mavuso. Mavuso umnakaboNhlabatsi, umnakaboMhlanga nabilaba. Yena-ke abewekuqala-ke loMavuso.Sekuba nguLudvonga wekucala, umnakaboLunyawo, lengikholwa kutsi laba bakaNyawo badzabuka khona. Bese kuba nguDlamini-ke wesitsatfu. Solo bayandza labantfu bayaqhubeka bayandza benela lonkhe lela live laseMavaneni eZibayaneni eLubonjeni, kuye kuyohlaba eLuphongolo. Empeleni siyeva kutsi baye befika eMkhuze.
Dlamini-ke wesitsatfu, umnakaboShabalala, umnakaboMabuza, umnakaboGinindza, njoba utakuva nje kutsi loDlamini wesitsatfu-ke ugcina ulaph’ eLubonjeni. Umntfwanakhe lotalwako-ke nguNgwane. SenguNgwane wesitsatfu lowabese sewuyasuka-ke yena sowuvele sewuhlasela tivana latitfolako. Ukhuphuka ulibhekisa-ke eShiselweni. Nguye loNgwane lotalwa nguloDlamini.
Umlandvo & Tinanatelo tabakaMdluli Bhekiswako
Umlandvo webakaMdluli
Sibongo sakaMdluli sisuselwa egameni lemholi waso levele Iitichaza ngekwalo
kutsi abengulondlulako.
BakaMdluli ngekulandza kwaGinindza, (1992) bahlukene kabili, kunebaka Mdluli Sikhandzisa lakuphuma khona insila yenkhosi Kanye naMdluli Bhekiswako lapho kutalwa khona iNdlovukati Labotsibeni. Kubaluleka kwalesibongo emlandvweni wemaSwati awudzing; kuchazwa, ingan; bangemataJa nkhosi.
Indlovukati Labotsibeni indzima layidlala emlandvweni wekutfutfukisa sive semaSwati imenta eme yedvwa cekelele. Ingani ngiyo iNdlovukati leyakhulisa INkhweletjeni yaNgwane yaMahlokohla. BakaMdluli bakhontakubakaDlamini ngesikhatsi basuka kaTembe. BakaMdluli batinta endzaweni lekutsiwa kukaMbikiza banebukhosi babo lobunemandla sibili. Inkhosi Dlamini Wesitsatfu wayitsandza futsi wayifisa indlela lenekuthula lesiphetse futsi nalesenta ngayo tintfo taso wabacela kutsi bakhonte kuye.
Wabanika umsebenti wekutsi kube ngibo labasita endlunkhulu. Kuhlukana ngemacembu kwesive sakaMdluli kwenteka ngesikhatsi iNkhosi Dlamini Wesitsatfu akhetsa Iicecebane lesive sakaMdluli kutsi bahambe embili babetinhloli kute babone kutsi live lime njani. Bafike batfola live linotsile futsi lilihle bangabe basabuya kutewubika kuDlamini bavele batinta lapho. Emva kwekulindza sikhatsi lesidze, iNkhosi yabese itfumela lelicembu lakaMdluli lelisele kutsi liyewubuka laba labahambe kucala.
Nembala babakhandza laba Jabahambe kucaJa kepha babakhandza sebatihlalele kahle batintile, bakhomba ngalosekhatsi base batsi inikhandzile!. Base bayobabika enkhosini. Lelicembu lekucala labitwa ngekutsi bakaMdluli Sikhandzisa, ingani phela naku babakhandza, kwatsi leli lebelibheka laba labanye kwatsiwa boMdluli Bhekiswako ngobe phela kungibo labakhombe inkhosi lapha kunalaba labanye khona. nakutsiwa kubakaMdluli: ‘Wena lowabhekisa inkhosi elusaseni’ kusukwe kucondvwe etigamekweni letimbili etikhatsini temlandvo lowehlukene. Kwekucala kulapho bakaMdluli bakhomba inkhosi lapha kuhlalwa khona eveni lelisha kantsi kwesibili, kushiwo Iigalelo lelabanjwa yiNdlovukati Labotsibeni ngesikhatsi asabambe bukhosi abambele Sifuba sinengceke sinemanti aseluswane kudzimate kufike lapho inkhosi ibekwa khona esihlalweni aneminyaka lengu-21. Lusasa phela ngulapho kuhlala khona inkhosi ngembi kwekutsi ibekwe esikhundleni.
Indlovukati Labotsibeni unconywa kakhulu ngekukhulisa futsi alungiselele iMbube Sobhuza Wesibili bukhosi. llkwetinanatelo tabakaMdluli kuyaye kutsiwe ‘Wena wabhekisa iNkhosi elusaseni luvuno’. Loku kubangelwa kutsi ncantilini lomunye longukhokho walesibongo bekabulala titsa kamatima emphini. Leligama lelitsi Luvuno Iisuka egameni lelitsi ‘kuvuna’. Kubulala kwakhe titsa emphini bekufananiswa nekuvuna emasimini kungako kutsiwa nje nguLuvuno. Inyama yembuti kutsiwa iyatila kubakaMdluli. Kutsiwa badla inkonkoni noma Iishongololo esikhundleni senyama sembuti. Ngekusho kwabo labakaMdluli kubulala imbuti akusiyo intfo lebuchawe kepha kubulala inkonkoni noma lishongololo lekusilwane sasesigangeni kukhombisa buchawe.
Kutsiwa emandla abo asesandleni sekudla lekusandla semphi lesisetjentiswa ekugwazeni kungako nje kutsiwa labakaBhekiswako bayinsila yenkhosi. Kutsiwa iNdlovukati Labotsibeni ngesikhatsi itsatsa lesikhundla sekuba yiNdlovukati, tinini tayo teta kutewuhlala nayo. Kwatsite ngukutsi babe banengi labaMdluli base bafunelwa indzawo yabo, umphakatsi lapho batewuhlala khona.
Lowo mphakatsi nobe indzawo iNdlovukati yawucamba ngekutsi kuseNgwazini, lekusho indzawo yemachawe nobe tingwazi. Umntfwanenkhosi lomele kutsatsa bukhosi ubitwa ngekutsi ungumlisa. BakaMdluli Bhekiswako-ke base batsatsa loku bakufaka etinanatelweni tabo ngobe phela iNdlovukati Labotsibeni ngiyo leyakhulisa yafundzisa yabuye yalungiselela Sobhuza Wesibili kutsatsa bukhosi. BakaMdluli Sikhandzisa nebakaMdluli Bhekiswako abatitsatsi ngekutsi batihlobo letikhashane kepha ngebukhulu bemaguma abo, liguma lelikhulu boSikhandzisa bese kutsi Iiguma lelincane boBhekiswako lababitwa ngekutsi emahambate enkhosi langamange atfole lutfo.
Kamera, (1999) usitekela kutsi ncantilini laba bakaMdluli bebaniketwe umsebenti wekuniketa inkhosi luhlobo Iwemutsi lotsite ngemicimbi wekuhlanta. Lomutsi bewugaywa ube yimphuphu bese inkhosi iyawusebentisa ekuciniseni sigodJo sayo. Cishe kunengi lokungashiwo ngalesibongo kepha lokhu ngiko lokubaluleke kakhulu lekwenta kutsi lesibongo singene emlandvweni wemaSwati.
Tinanatelo tabakaMdluli
Nati tinanatelo takaMdluli tilandvwa ngetindlela letehlukene. Lokubanga kutsi kube netindlela letehlukene kutsi labatitekako abatiteki ngendlela lefanako tinanatelo. Loku kubangelwa kutsi umlandvo wetfu bewungabhalwa phansi manje labanye bateka ngendlela lebeva ngayo kepha tonkhe tisasho bona labekunene:
Indlela yekucala
Mdluli
Bhekiswako
Wena wabhekis’ inkhos’ elusaseni
Sukuta
Luvuno
Luvuno alunanhloni
BakaMdluli abayidli inyama yembuti
Badla yenkonkoni
Phika sinamandla
Mlimi wansindze
Bantfu balim’ emafus’ aboGembe
Mlisana
Ndzindzindzi
Mdluli!
Indlela yesibili
Mdluli
Bhekiswako
Phakatsi
Nselo lenkhulu
Luvuno lolungenamahloni
BakaMdluli abayidli inyama yembuti
Badla yenkonkoni
Mdluli!
Indlela yesitsatfu
Mdluli
Sikhandzisa
Mandzindzakandzaba
Wena Delila, tinkhomo
Watsenga emajaha
Indlela yesine
Mdluli
Sikhandzisa
Mkholo lonsundvu
Lonsundvu ngisho netinyawo takho
Mbokodvo lenhle legaya bulawu bemakhosi
Indlela yesihlanu
Mdluli
Sikhandzisa
Semakholo
Mbokodvo lendze
Lesilala bulawu bemakhosi
Mhlanti wendlunkhulu
Popular people from Mdluli last name
Specialist in private and public M&A, equity capital markets, securities regulation and general commercial law. Appointed as Director in the Corporate practice at DLA Piper’s Johannesburg office in August 2021. Previously worked at Bowmans and spent time on secondment at Davis Polk & Wardwell in New York.
Royalty from Mdluli last name
Chief of the Mdluli people at Mkhambathini, near the confluence of the Msunduze and Mngeni rivers in central Natal. His reign occurred during the late eighteenth and early nineteenth centuries when the centralisation of polities east of the Drakensberg Mountains disturbed life in the region.
Son and heir of Mcoseli who led the Mdluli people through a turbulent period of regional consolidation. Forced to pledge allegiance to various powers to survive, Nomsimekwana and his followers affiliated first with the Ngwane, later the Mkhize, then the Zulu, and eventually the British. Their associations shifted as threats changedβarmies, hunger, marauders, and Boer settlers. After years of displacement, Nomsimekwana finally returned home to re-establish a chiefdom from the remnants who survived the transformation of the region. His story demonstrates the persistence of amalala identities in Natal through the mid-twentieth century.
The Mdluli clan continues to exist as one of the traditional communities in KwaZulu-Natal. Their history reflects the complex relationships between smaller polities and the larger Zulu kingdom, with some Mdluli families now being recognised as traditional leaders in areas like Mtubatuba, though this recognition is sometimes contested by other clans who claim earlier occupation.
Leave a Reply