πŸ’›

izithakazelo

Tag: sima

AbakwaMasuku 😍 Masuku Origin 😍 Masuku Clans | Izithakazelo Zabakwa Masuku | Umlando Wabakwa Masuku

AbakwaMasuku 😍 Masuku Origin 😍 Masuku Clan 😍 Izithakazelo Zabakwa Masuku 😍 Umlando Wabakwa Masuku
Abantu bakwaMasuku kusengabantu bakwaNdwandwe. Abantu bakwaNdwandwe badabuka ngasezintabeni amaGudu.Lezi yizintatshana ezengamele umfula uPhongolo.Ngakho-ke kusashiwo uma kukhulekwa kwaNdwandwe, kwaNxumalo kumbe kwaMasuku kuthiwe ”Ndwandwe waseGudu”noma kuthiwe nina base’Gudunkomo’.iNdlu yaseKhohlo yaMaNdwandwe nokuyindlu yakwaNxumalo yona yazinza ngasentatshaneni iTshaneni enyakatho yomfula uMkhuze nalapho sekulidolobha laseMkhuze khona namuhla.
Indlunkulu yamaNdwandwe yona-ke yakha eMaGudu,iKhohlo lona lakha ngaseTshaneni. Ngakho-ke amathuna okhokho bakwaNdwandwe asemaGudu kuthi awokhokho bakwaNxumalo wona abengaseTshaneni. Abelungu sebaze bakhe iHhotela okuthiwa yiNtaba yeSipoki(Ghost Mountain),ngoba abazukulu bakwaNxumalo kwathi sebakhe kwaGasa(Gazankulu)babuya bezokhuluma nokhokho babo emathuneni ngaseTshaneni.Kodwa-ke abengwadi basebenzisa leli gama ukuheha izivakashi nokusebenzela nje imali.
AbakwaNxumalo babefike noSoshangane kwaGasa(eMozambikwe). Kwathi ngemuva kokunqotshwa kwenkosi uZwide inqotshwa yiLembe uSoshangane waphikelela enyakatho wafika wakha isigodlo sakhe sakwaGasankulu(Gazankulu nomaGazaland) asiqamba ngegama likakhokho wakhe uGasa kaManukuza kaLanga wokuqala.
ENdlunkulu yakwaNdwandwe kwaphuma enye ingxenye eyagcina ibizwe ngabakwaMasuku. Lokhu kwenzeka kanje:Inkosi yakwaNdwandwe uLanga (wokuqala) yakhipha izwi kunomsebenzi.
Le ngxenye yona yapheka ukudla ebusuku yadla yaqeda ukudla iphikisana nesinqumo senkosi. Kwathi uma kuzwakala enkosini ukuthi kukhona abaphikisane nezwi lenkosi lokuthi kungaphekwa,inkosi yakhipha izwi lokuthi kuhle bahambe emzini wakwaNdwandwe,baba ngabakwaMasuku ngokuoheka kwabo ebusuku.
Ngakho-ke ngesikhathi sokubusa kwenkosi uZwide kaLanga isibongo sakwaMasuku sasezivele sesikhona. Iningi labantu bakwaMasuku lahamba nenkosi uMzilikazi, inkosi yakwaSokhumalo.

AMAQHAWE AKWAMASUKU:

Mabili abaqhawe esibongweni sakwaMasuku. Elokuqala nguMadlenya Masuku owabe engumngane omkhulu weqhawe labeNtungwa uMzilikazi kaMashobane. UMadlenya waba ngomunye wezinsizwa ezaqokwa yiLembe ukuba ziyihlasela abeSuthu bakaHanesi.
Lokho kwakuyisu leLembe lokuyobulalisa uMzilikazi ngabeSuthu bakaHanesi ababakhe eNtabazwe(Harrismith).Ngaleso sikhathi uMadlenya kanye nezinye izinsizwa babe sebekade magcina ukulwa izimpi. Lezo zinsizwa uMzilikazi waziqamba igama elithi ‘iMbozisamahlanga’. Wanqotshwa uHanesi kuleyompi, zadliwa izinkomo zakhe.
Kwathi uma kugqabuka igoda phakathi kukaShaka noMzilikazi uMadlenya ukuba ngasohlangothini lukaMzilikazi. UZulu uhlasela amaNtungwa izikhawu ezimbili nje uMadlenya wayelwa ngasohlangothini lwamaNtungwa. Engani uMzilikazi wayezalwa yintombi yakhona kwaNdwandwe uNompethu. UMadlenya wasala empini yaseNtumbane nokuyimpi yesibili amaNtungwa ayilwa noZulu.
UMadlenya wazala uMbiko kaMadlenya owagina eseganwe yindodakazi kaMzilikazi uZinkabi. UMbiko kuthiwa wabe eyinkunzi yeqhawe. Wayehola ibutho elalaziwa ngokuthi ‘uZwangendaba’. Leli butho lagqama kakhulu ngenkathi linqoba amabhunu kaNdaleka Hendrick Potrigieter. Ngemuva kwaleyo mpi uMzilikazi waklomelisa uMbiko ngokumganisela uZinkabi.
Kwabuye kwaqubuka impi yomndeni esizweni sikaMzilikazi ngemuva kokukhothama kwakhe uMzilikazi. Kwathi ngemuva kukukhotha kweSilo uMzilikazi undunankulu wezwe uMncumbatha kanye nezinye izikhulu zombuso kaMzilikazi zaqoka uLobhengula nowayengeyona indlalifa ukuba athabathe izintabo. Inkosana kaMzilikazi kwabe kunguNkulumana owayesadingisiwe ngenkathi kukhotha uyise .uNkulumana wayelamana noZinkabi emhlane.
Kuthiwa ukubekwa kukaLobhengula kwamthukuthelisa kakhulu uMbiko wagcina ngokuphaka impi. Yadumelana-ke ekaMbiko nekaLobhengula kodwa ngeshwa wanqotshwa uMbiko, wafa ebulawa nguDliso kaMkhithika iqhawe likaLobhengula. Leyo mpi yalwelwa endaweni yakwaBulawayo eZimbabwe emfudlaneni owagcina oqanjwe ngayo leyompi kwathiwa umfula INgazini.Kuthiwa ngemva kwempi izinkubela zageza amanxeba azo kuwo lowo mfula.
Ngakho-ke amanzi ashintsha umbala, ngoba ayesexhubene negazi leZinkubela.Inkubela umuntu osinde empini.
Izibongo zikaMbiko kaMadlenya::
Imbongi yakhe kwakunguThuso Msimanga:
Ukhozi lwamafu omkhathi lukaMadlenya
Olumazipho kahlab’esihkabathini somhlaba
Olwakhe emadwaleni ezintaba.
Undabandab’emagudwini’ezindlini nezindlwana
Umdlodloma omnyama wakithi kwaMashobana
Inhlwathi eluhlaza yasesikhotheni
Iphakama lezinyanga elamila ebabeni
Umadlala ngejozi kabuzwanga ngabafokazana
Bethi lo!! Ngumfokabani?
Linzonzobal’elizinz’esiqingweni seSiphilongweni(omunye wemizi yakhe)
Likhulu ngilifanisa noMdlaka eZansi(iqhawe leLembe)
Owapheqa uLangalibalele emaQwabeni
Insali zakhe aziwelanga iMfolozi emnyama ngamazibuko
Zayiwela ngezihlenge zomfula!
Umazi wsmazibuko emifula
Ohamba ethungatha ezibuzis’amazibuko
Yena ewazi!
Impungushe emagegege ngokugegelel’izintaba
Umzila way’ungewulande
Ngumgudwan’ozombazomb’ezihosheni
Umzembazemba wakithi omnyama kaNdaba
Owazemba OJingeni ngomdikadika(iKlwa)
Kwanuka umswane kaNdaleka(ibhunu uHendrick Pottgieter)
Amabala akhona athi gephu umophelo wamaLawu(Amakhaladi)
Owadla iLawu emhlubulweni
Labubulisa okwendlezane yenyathi ifuna ithole
Lakhuza ngaphansi naphezulu
Kwaze kwavela inkambinkambi eluhlaza
Laze lanxambusha amahlwili abomvu!
Usiwelamifula mithathu
Siwel’uMguza siwel’uKhoce siwel’Mbembesi
Sidunga amanzi emazibukweni kusisitheke izingwenya
Zikhumbule imisinga yasemigugwini
Nina baseMazibukweni
Tshelani uMncumbatha ukuthi amanzi awacwebile(undunankulu wezwe)
Kuza igagasi lasolwandle
Kuvunguza isikantulukane saseMampondweni
Lo wancusela amasi phandle
Endlini wesaba abakhwenyana
Ongadelanga ukubusa ngabomo
Wathi Mncumbatha nenzalo yaSwazi gwedlani(inzalo yeSwazi kushiwo uLobhengula ngoba unina uLufulatha wayezalwa kwaShabalala eSwazini)
Akubuse mina
Nina niyawubusa ezizweni!
Umdinankomo nabantu
Enjanj’ingenkomo
Enjanj’ingenyama
Isicwasho siyamanyazela bakaMalandela
Yisicwasho sakoMasuku
Izikode ingangesithando sebibi entwasanyaka(umlilo omkhulukazi)
Sishise isikhotha sasoMabenzela(kushiwo uLobhengula ngoba unina wayezalwa nguMabizela Shabalala)
Sibonga abafoka Mdletsha waseNsindeni(iNsinda kwabe kuyibutho likaMzilikazi lagfina leseke uMbiko)
Sibonga amadodana kaBakakhulu waseLangeni
Abamsingatha ngezihlangu Ojingeni(oJingeni umuzi kaMzilikazi nokuyilapho uMbiko Masuku abulalela khona amabhunu namaLawu)
Imicibisholo yamaLawu yapheca(yanqundeka, yathundubala)
Luqheleleni bo! Ngithi luqheleleni ugiyegiye
Vulan’amasango lungene
Nantu ugiyegiye lukaZwangendaba(ibutho)

Izithakazelo zakwaMasuku:

Sothondose waseGudunkomo
Zwide kaLanga
Nkabahle
Sandla sivika umkhonto kuhle kwehawu
Nina enagunda inkomo nethole layo
Nina baseGudunkomo
Somaphunga
Mkhwatshwa
Inkosi ayiqedwa

Popular people from Masuku last name

Angeline Masuku (Politics)
Zimbabwean politician who served as Provincial Governor Minister for Bulawayo Province and as a member of parliament. Member of ZANU–PF.
Precious Masuku Gondwe (Legal)
Botswana-based lawyer and businesswoman named in the Top 30 Most Influential Female Lawyers in Africa by Courtroom Mail in 2020. Founder of Precious & Partners Legal Practice and Pan African Game Changers (PAGC), an initiative supporting young African women and men. Received SAWL Top 10 Trailblazer Award and Pan African Leader and Social Entrepreneur of the Year Award in 2021.

Izibongo zeSilo uSolomon kaDinuzulu

Izibongo zeSilo uSolomon kaDinuzulu

INkayishan’enkulu kaMenzi
Ephuz’umlaza ngameva
Ulanga lisehlule madoda sesingavikithi
Ngosib’olusenkundleni
Kith’oSuthu
Luntula noyedwa ongaluthintayo

UNogwaj’oshiy’izinja zasOndini
UNgcede onyonkel’isife singawi
UMadlokovu sabel’uyabizwa
Bakubiza eNkonjeni

Ubizwa ngabamhlophe abelungu
Kawubizelwa ndaba zalutho
Bakubizel’ukukhuluma
Ngomhlabathi wakithi kwaMalandela
Bakubiz’ePitoli wavuma
Bakubiz’eMgungundlovu wavuma
Bakubiz’eShowe wavuma
AbakwaZulu bakubiza ngohlanya

Bathi mtakaNdaba uyazula
Ngoba udonse ngentambo ende yosizi
Wabuya ngentambende yosizi

Wathatha iziphakanyiswa
Wathi kazihlale ndawonye
Zibenjengamankankane
Wona ahlala ludweni lunye
Enqamulela umsundu
Umudli waMakhobongwana amabili
Elinye kungelakwaMadumelana
Elinye kungelakwaFelaphakathi

INyath’emnyama kaNdaba*
Eshoba limhlophe nasogabeni
Efuz’amahlath’amabili
Iwaphindela
Ngoba ifuze uMkhombe
Yafuza iNkonjeni
Lapho kuhlangana khona izifunda
Kwakungezemiful’emibili
KwakuyiSikhwebezi
Kanye neMfolozi

Umshisi wesikhotha
EsiseZindumeni phezulu
Kuze kuyosha esikuNdaba
Esibanzi ngasoPhongolo

UPhongolo olumanz’abomvu
ISigolodla sikaNdaba
Esibheka umuntu
Kube sengathi simjamele

Uphaphe oluphezu kwendlu
KokaNtuzwa
Kakho noyedwa
Ongalwathulayo
Ngisho kwabamnyama
Ngisho kwabamhlophe

INkomankoma kaNdaba
Ekhaz’amajaji
Lapha kwaNongoma
Yaze yakhaza aseEShowe
Umvuli wamasango
Namhla izwe belivalile
Abamhlophe abelungu

USingqungqungqu!
Kakhulumi kanamlomo
Unjengongaphakathi
Ezihlangwini zamadoda
Ugwabaa ebeliphethe mgodo
Nonhloyiya angalibuka
Az’akhathale

Umpondo zinde
Zingangamagudu ngawezinyathi
Indaba yenziwe
Ngamadoda ngawakwaNobamba

Yenziwe nguNdabankulu
Ezalwa nguluKhwazi
Yenziwe nguLokothwayo
Ezalwa nguZembe
Yenziwa nguMankulumani
Ezalwa nguSomaphunga

Abathath’izinkomo
Zakith’eMahhashini
Baze bazithela ndawonye
NezakwaNgenetsheni
Lidume lawathela
Amathons’esilimela

INkosi efungelwe
Ngamhlophe abelungu
Bathi akusekubakho Nkosi
Kithi koSenzangakhona

UmtakaNdabaa!
Uhlomel’ehlathini
Kwathi izibilini zamaJaji
Zabhambazela!
Kubhangazel’uMchitheki
Obezalwa nguZibhebhu

Kanti umtakaNdaba
Akaxabene namuntu
Wayeyodla umhlambi
Wezinyamazane nangaseNkonjeni
UMdlongodli wakithi Ezibindini
INcwincwi kaNdaba*
Ephuza kwezind’iziziba
Ithi ingaphuza kwezimfishane
Ibuya nodaka
Umthungo wofa lwembiza
Eyathubekela oThukela
Eyachezuk’izingcezu ezine
Olunye lwaya oSuthu
Olunye lwaya kwaMandlakazi
Olunye lwaya kwaNgenetsheni
Olunye lwaya kwaDukuza kaNomboza

Othunga limbe
Seliyosengula lingenamantshumpa
Umhlanganisi wemihlambi efanayo
Uhlanganise uNgenetsheni kanye noSuthu
Wahlanganisa uMandlakazi kanye noSuthu
Wahlanganisa uZulu wonkana

USeqamkhaya!
Losatshwa zinkonjane
NgezikaFalaza nezeMbokodebomvu
iNkosi ebhale ngozipho
Mhla iyakwehlukanisa
AMampondo kanye namaXhosa

Ngeshoba leNkonkoni
Elalibhul’izangoma
NakwaSoshangane
Izanoma zamnuka kwaMchunu
Isibhuxa esimathanga abushelelezi
NgesokaNtuzwa
Usikhafula mithi
Iphekiwe endlini kwabo
KokaNtuzwa

UMqwalajuba ngowoBeyisilie
UMqwalajuba ziyakwethuka
AmaWombe
Intaba ehlal’iNgonyama
Ngokwesab’izulu
Ukuduma

Kwathi iziphakanyiswa
Zayivula imilomo
UBayede!
UBayede kaNdaba!
INkosi yohlanga!

THOLA ESAKHO ISIKIBHA ESINESITHAKAZELO SAKHO. ORDER: 061 868 5163 (WHATSAPP OR CALL) PRICE: R200

THOLA I-HOODIE ENEZITHAKAZELO ZAKHO: ORDER: 061 868 5163 PRICE: R400

πŸ† Popular people from Zulu last name

  • Sandile Zungu

    Sandile Zungu (Finance/Sports)
    Businessman, founder of Zungu Investments, and owner of AmaZulu FC.
  • Alexander Grey Zulu

    Alexander Grey Zulu (Politics/Law)
    Prominent Zambian politician and cabinet minister.
  • Onthatile Zulu

    Onthatile Zulu (Sports)
    Rising star in South African field hockey and national team player.

Popular people from Zulu last name

  • Misizwe Mtshali (Technology/FinTech) – South African tech professional who worked at Microsoft and MTN Business. Now based in Singapore as an entrepreneur in the FinTech space. [Source: SA Chamber of Commerce Singapore]
  • Princess Kasune Zulu (Legal/Social Justice) – Zambian HIV/AIDS activist and author included in “Notable African American & Black Heritage” biographical profiles. [Source: Gale eBooks]
  • Ntandoyesizwe Zulu-Tembe (Royalty) – Daughter of the late amaZulu King Zwelithini kaBhekuzulu and Queen Mantfombi Dlamini. Married to businessman Moses Tembe. [Source: Sunday World]

Popular people from Zulu last name

Misizwe Mtshali (Technology/FinTech)
South African tech professional who worked at Microsoft and MTN Business. Now based in Singapore as an entrepreneur in the FinTech space. Represents South African tech expertise on international stage.
Princess Kasune Zulu (Legal/Social Justice)
Zambian HIV/AIDS activist and author included in “Notable African American & Black Heritage” biographical profiles. Advocate for social justice and public health awareness.
Ntandoyesizwe Zulu-Tembe (Royalty)
Daughter of the late amaZulu King Zwelithini kaBhekuzulu and Queen Mantfombi Dlamini. Married to businessman Moses Tembe. Represents continuity of Zulu royal heritage.

Royalty from Zulu last name

Zulu I kaMalandela (c. 1627-1709)
Founder of the Zulu clan, son of Malandela. When Malandela died, he divided the kingdom into two clans, the Qwabe and the Zulu. Zulu I established the royal lineage that would eventually unite numerous clans into the powerful Zulu nation.
King Shaka kaSenzangakhona (c. 1787-1828)
Founder of the Zulu Kingdom and one of the most influential monarchs in African history. Through military innovation and strategic conquests, he transformed a small chiefdom into a powerful empire that dominated much of present-day KwaZulu-Natal. His policies and military reforms created the foundations of Zulu identity and power.
King Mpande kaSenzangakhona (1798-1872)
Half-brother of Shaka who reigned from 1840 to 1872. He had at least 28 children by different wives, many of whom have living descendants. His reign saw the Zulu kingdom maintain its independence while navigating complex relationships with Boer settlers and British colonial forces.
King Cetshwayo kaMpande (1834-1884)
Son of Mpande who led the Zulu nation during the Anglo-Zulu War of 1879. His forces achieved a famous victory at the Battle of Isandlwana but were ultimately defeated. He was later restored as king before his death in 1884.
King Goodwill Zwelithini kaBhekuzulu (1948-2021)
Longest-reigning Zulu monarch, ruling for nearly 50 years from 1971 to 2021. He had six wives and 28 children. He revived cultural practices including the annual Reed Dance ceremony to promote pride in Zulu traditions and HIV awareness. He was a direct descendant of King Cetshwayo, who led the Zulu nation during the 1879 war against the British army.
King Misuzulu kaZwelithini (b. 1974)
Current reigning monarch of the Zulu nation, installed in 2021 following the death of his father. His mother was Queen Mantfombi Dlamini, daughter of King Sobhuza II of Eswatini. As the son of the “Great Wife” whose lobola was paid by the nation, he is the rightful heir according to Zulu tradition. His reign has faced legal challenges from other branches of the royal family but continues with the support of millions of Zulu people.

Izithakazelo zakwaMasuku Clan Names Umlando

Izithakazelo zakwaMasuku

    • Zisongo,
    • Zwide kaLanga,
    • Nhlane,
    • Thunda bathole abafokazane,
    • Snqamu sobhedu,
    • Maphanjwa!
    • Mgano owamila emini ebusuku wawohloka,
    • Wena owaguda inkomo nethole layo,
    • Sihlahla esingahlalwa zinyoni,
      Zwide KaLanga.
  • Popular people from Masuku last name

    Angeline Masuku (Politics)
    Zimbabwean politician who served as Provincial Governor Minister for Bulawayo Province and as a member of parliament. Member of ZANU–PF.
    Precious Masuku Gondwe (Legal)
    Botswana-based lawyer and businesswoman named in the Top 30 Most Influential Female Lawyers in Africa by Courtroom Mail in 2020. Founder of Precious & Partners Legal Practice and Pan African Game Changers (PAGC), an initiative supporting young African women and men. Received SAWL Top 10 Trailblazer Award and Pan African Leader and Social Entrepreneur of the Year Award in 2021.

    Ndwandwe, Nxumalo

    Abantu bakwa Ndwandwe baduma kakhulu ngesikhathi kubusa u Zwide eLangeni. Banobuhlobo obukhulu nabakwa Ngwane.
    ULanga wazala uMavuso owazala u Ludonga yena wazala u Xaba owazala uLanga wesibili yena owazala uZwide.
    UZwide yena wazala uNomhlanjana, Shemane, no Sikhonyana.
    Khona kwa Ndwandwe kukhona no Manukuza owazala uNxumalo owazala uGasa, owazala uZikode, owazala uSoshangane owazala uMzila no Mawewe. UMzila yena wazala uNgungunyane.
    Ake sibathakazele:
    Zwide ka Langa
    Ndwandwe, Mkhatshwa
    Wena wase Gudunkomo
    Wena wasezikhotheni
    Ezingakhothi ngomlomo kodwa ezikhotha ngo mkhonto,
    Mkhatshwa
    Nkabanhle
    Somaphunga
    Masuku
    Zwangendaba
    Simelane…

    Popular people from Ndwandwe last name

    Zesimdumise Ndwandwe Nxumalo (Business/Finance)
    Known as “Ze” in corporate circles. Former competitive swimmer who represented South Africa. BA Law graduate from University of the Witwatersrand. Founded Uber cab business while studying, grew from one car to four cars with eight drivers. Became CEO of Ensure security company at age 25, grew workforce from 200 to several hundred. Founder of Zig Holdings investment company. Has consulted for Blue Label Telecoms, EOH, and Cell C. Board member of SA Taxi Foundation and co-owner of Vibrant Outdoor. [citation:2]

    Popular people from Nxumalo last name

    Zesimdumise Ndwandwe Nxumalo (Business/Finance)
    Known as “Ze” in corporate circles. Former competitive swimmer who represented South Africa. BA Law graduate from University of the Witwatersrand. Founded Uber cab business while studying, grew from one car to four cars with eight drivers. Became CEO of Ensure security company at age 25, grew workforce from 200 to several hundred. Founder of Zig Holdings investment company. Has consulted for Blue Label Telecoms, EOH, and Cell C. Board member of SA Taxi Foundation and co-owner of Vibrant Outdoor. [citation:2]

    Royalty from Nxumalo last name

    Ndwandwe Kingdom (Nxumalo)
    The Ndwandwe are a Bantu Nguni-speaking people who owe their name to one of their early chiefs and are also known as the Nxumalo. They established a powerful kingdom between the Pongola River and the Black Umfolozi River during the eighteenth century. Under the leadership of their king Yaka, they dominated the region. Today, they can be found in South Africa, Eswatini, and Zimbabwe.
    King Zwide kaLanga (c.1758-1825)
    The most renowned king of the Ndwandwe, ruling from about 1805 to 1820 from his capital on Magudu Mountain south of present-day Pongola. Around 1818, his armies destroyed the Mthethwa under King Dingiswayo at Mbuzi Hill, leaving Zwide as the most powerful leader in the region. In 1819, he launched a second expedition against Shaka’s Zulu, but his forces were decisively defeated at the Battle of Mhlatuze River in 1820, leading to the fragmentation of the Ndwandwe nation. His generals and sons, including Soshangane and Zwangendaba, led segments of the Ndwandwe northwards, establishing the Gaza Empire in Mozambique and the Ngoni peoples in Malawi, Zambia, and Tanzania. The remaining majority were absorbed into the Zulu Kingdom.
    Dr Siyabonga Nxumalo (Royal Historian)
    Postdoctoral Research Fellow at the Johannesburg Institute for Advanced Study, University of Johannesburg. His research focuses on the histories of chiefdoms and the British strategy to dismantle the senior branch of the Zulu royal family (Usuthu) from 1880 to 1913. His work examines the intersection of social structures, power dynamics, and historical narratives, contributing to a deeper understanding of South Africa’s royal past.

    Page 3 of 3

    Β© 2026