πŸ’›

izithakazelo

Tag: somlota

SOMLOTA Clan Names & Family History | Umlando

Somlota Clan Names, Meaning & History.

Somlota surname info is currently not listed.

If you know its Meaning, Clans or History, please add it by making a comment below.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

AMAMBHUKA NOKUXABANA NOHULUMENI

AMAMBHUKA NOKUXABANA NOHULUMENI…

Ngomhlaka-12 kuNdasa(March), umLungu uJ.W Cross. Wabiza imbizo, ngenhloso yokuchazela isizwe saMabomvu, ngokukhokha intela nokubalwa-(Census). Okwakuwuku balwa kokuqala ezweni kazi i-Africa. Isizwe saMabomvu, sasingaphansi kweNkosi uNjengabantu kaSobuzwa kaMyoli kaNyoniyezwe kaMawele kaSomahhashi kaMatomela kaNdlovu kaNomafu kaNgcukumane kaMyaluza kaNgogo Ngubane.

Lesi sizwe sasibizwa ngokhokholozi weNkosi uNjengabantu, uMabomvu owayezalwa nguNgubane owaba yisibongo sawo aMabomvu. Lesi sizwe sasibuswa, futhi sizinze phakathi kwe-Greytown neDundee, ku-district yoMsinga, Mpofana, Ntunjana noMvoti.
INkosi uSobuzwa kaMyoli yehla esihlalweni sobukhosi, yasinika iNkosana yayo uNjengabantu, ngoba yayisindala kakhulu. Kodwa yaqhubeka nokumyala nokumkhulisa umfana wayo ngezokubusa isizwe.

Le mbizo ibizwa nje, vele isizwe saMabomvu, sase siqalile ukubona ukuthi uZulu amaNgisi awuhlukanisa phakathi ukuze akwazi ukuwubusa kahle. UmLungu uJ.W Cross, wayezochaza nange-S.N.A Circular no.6 no-10, yango-1904.

Le mbizo yabanjelwa khona eShikishiki esigodlweni seNkosi uSobuzwa kaMyoli Ngubane. Kwase kusukuma iNduna yeNkosi uNjengabantu kaSobuzwa, uPhikani kaSobuzwa Ngubane, wabuza ukuthi “kungani, kufanele aMabomvu abalwe.” lombuzo wake wabuzwa nayiNkosi uBhambhatha kaMancinza kaJangeni Zondi, nayo eyenqaba ukubalwa.

Lokhu umphathi weMvoti division, uJ.W Cross, kwamethusa kakhulu, kwazise phela aMabomvu ayehlome ngeziNgcula neziNhlendla, ephethe nezihlangu namawisa, ehlome ephelele. UmLungu uJ.W Cross, wayesethi aMabomvu awakhokhe intela eNduneni uPhikani, kwase kusukuma iNkosi uNjengabantu, yakuchitha lokhu.

Yathi “uHulumeni ugcwele inkohliso, uqale ngokuphoqa abantu ukuthi bakhoke intela yoPondo abayisikhombisa-7. Maqede wathembisa ukuthi lokho kwakuyophela emva kweminyaka emine, akwangaphela. Wase uHulumeni esungula i-Marriage Licence Fee, ephoqa ukuba kukhokhwe oPondo abayisihlanu-5. Kodwa kwangamufakela imali uHulumeni. Wase enquma ukwenyusa imali yamaKhanda yaya koPondo abayi-14.” lokhu kwasekelwa nayiNduna uQwaletsheni. Maqede yahlala phansi yalinda kuphendulwe umbuzo kamfowabo uPhikani, kodwa awuphendulwanga.

Yase ilinda ukuba kukhokhwe intela kumfowabo. Kuthe ngakusasa, yaqonda kuMessers .D. Hooper noJ Havemann eyobuza ukuthi kungani yena alindiswe isikhathi eside kangaka ngaphambi kokukhokhelwa na? Wase egcina ngokuthi umhlaba ngowamakhosi, akuwona okaHulumeni. Lokhu iNkosi yaphinde yakubuza umLungu uW Fitzgerald, owaye mukela imali yentela yeziNja. Kodwa lutho ukuphendulwa. Isenzo seNkosi uNjengabantu, senza abeLungu bamubone eyingozi embusweni kaHulumeni, banquma ukumehlisa esihlalweni.

UHulumeni wamaNgisi emva kokukhothama koMntwana uZibhebhu kaMaphitha, wabeka uBhokwe kaZibhebhu ukuba abe yiNkosi yakwaMandlakazi. Wase ubeka uMsenteli ukuba abe yisekela, kanti uMchitheka wabekwa wabayibamba bukhosi. Ngoba uBhokwe wayesemncane. Lokhu kwaMandlakazi akumukelwanga ngoba uMchitheka uyena owayemdala. Kanti noMsenteli owayesekwa ababe ngaphansi kukaFunwayo kaSiza Khumalo, Malunga kaMhuya Mpanza, Mhluzi kaSithanda Manqele kanye noMagqamuzana kaSondlovu Nxumalo. Baya ku-Minister for Native Affiars in Zululand, ePiertermaritzburg. Beyo khononda ngesenzo sikaHulumeni ngo-1905.

UHulumeni wamaNgisi wawusuqhekeza umuzi kaMntwana uZibhabhu kaMaphitha kaSojiyisa kaJama Zulu, ngenhloso yokuthola iMbhuka elihle kakhulu kuHulumeni, nelithembeke kakhulu…Nina, beNsimu ethe ukuvuthwa yaxholoba, zayidla amanhla, zayishiya amazansi!!!!

Nkwelo Major Zulu

Hlubi 😍 uSiyayo kaXhongo

UHLUBI NENKOSI USIHAYO KAXHONGO…

Ngaphambi kwempi yaseSandlwana. AmaNgisi, ahlasela iNkosi uSihayo kaXhongo Ngobese, eBatshe Valley. Kule ndawo iNkosi uSihayo kaXhongo, yayibekwe yiNkosi uMpande kaSenzangakhona kaJama Zulu. Kodwa empeleni, yayinikezwe umfowabo weNkosi uSihayo, uMfokazana kaXhongo Ngobese. Enikwa yiNgonyama uShaka kaSenzangakhona.

Yase isigcina isisezandleni zeNkosi uSihayo. AbeLungu bahlasela emaQungebeni, bashisa umuzi weNkosi uSihayo kwaSokhexe. Bethi uZulu, uzotatazela ahlome ahlasele. Kusengamalungiselelo empi yaseSandlwana. Kwathi engahlulwa amaNgisi eSandlwana, kwalandlea izimpi ezaholela ekunqotshweni kukaZulu. INkosi uSihayo nendodana uMehlokazulu kaSihayo baboshwa.

UMehlokazulu waboshwa e-Pietermaritzburg ngo-October 1879, iNkosi uSihayo yaboshwa e-Ford Cambridge. Kwathi ingabuyiswa eBatshe, kwase kubekwe iNkosi uHlubi kaMotha Molefe, wakha umuzi wakhe ngasemzini weNkosi uSihayo. Ngalokhu abeLungu babehlose ukuyisusa endaweni evundile iNkosi. INkosi uSihayo yagcina isixoshwa yiNkosi yakwaMolefe, yayobekwa eQhudeni. INkosi uHlubi yabasusa futhi yabasa oPhoko, lapho abazinza khona. Kwathi kuhlasela uMntwana uZibhebhu oNdini, kwashona amaqhawe amaningi okubalwa kuwo, oMnqandi kaMtshana Sibisi, Nobiya kaSotobe, nayo iNkosi uSihayo yasala khona oNdini…Nina Ngqongqo yemikhonto ibanga izililo. INhlendla yeThusi kaMjokwane!

Nkwelo Major Zulu

Popular people from Hlubi last name

Arthur Hlubi (Legal/Finance)
Governance, Risk, Legal and Compliance Executive at Bayport Financial Services. Admitted Attorney of the High Court of South Africa with over 20 years experience in financial planning, legal, compliance, and risk management. Previously held positions at Old Mutual, Metropolitan Life, and Alexander Forbes. Holds MBA from Henley Business School, LLB from University of Natal, and B Juris from University of Zululand. [citation:4]

Royalty from Hlubi last name

King Chibi (1300-1325)
First recorded king of the AmaHlubi people, ruling from 1300 to 1325. His reign established the royal lineage that would continue for over 700 years. The Hlubi are a Bantu ethnic group predominantly found in KwaZulu-Natal and Eastern Cape provinces of South Africa.
King Bhungane II (1760-1800)
Reigned during a pivotal period in Hlubi history before the rise of the Zulu kingdom. His leadership maintained the sovereignty and identity of the AmaHlubi people in the face of regional upheaval.
King Mpangazitha (Pakalita) (1818-1825)
Reigned during the turbulent Mfecane period when the Hlubi kingdom faced displacement and conflict. His reign saw significant challenges as the Hlubi people were caught up in the expansion of the Zulu empire.
King Langalibalele I (1839-1889)
One of the most renowned Hlubi kings, known for his resistance against colonial encroachment. Born as Dlomo II and later known as Mthethwa, he was commonly called Langalibalele I. His defiance of colonial authority in Natal led to his trial and exile, becoming a symbol of African resistance to colonial rule.
King Langalibalele II (1974-present)
Born Muziwenkosi Johannes Hadebe on 27 May 1948 in Estcourt, KwaZulu-Natal. Son of Tatazela kaSiyephu. He was crowned in September 1976 and is the current reigning King of the Hlubi people. Married to Queen Phumaphi Dlamini Hadebe with issue: Prince Bhekamahlubi Hadebe, Prince Mandlenkosi Hadebe, Princess Zibuyile Zamahlubi Hadebe, and Prince Sondezi Hadebe. The Hlubi people continue to seek official recognition of their kingship and nation by the South African government.

Powered by WordPress & Theme by Anders Norén