๐Ÿ’›

izithakazelo

Tag: sumpath Page 6 of 19

AbakwaMkhize: Umlando wabo

Kungenzeka ukuthi abakwaMkhize badabuka ezindaweni zokhokho abaningi KwaZulu-Natal. Kungenzeka ukuthi bathatha igama elithi “abaseMbo” ngeminyaka yawo-1820. AbakwaMkhize bayingxenye yendlu yobukhosi besiMahla, okuyindlu enkulu yabantu bakwaMkhize.
Umsuka
Kungenzeka ukuthi abakwaMkhize baphuma ezindaweni zokhokho ezahlukene endaweni eyaziwa manje KwaZulu-Natal.
Kungenzeka ukuthi abakwaMkhize bathola igama elithi “abaseMbo” ngeminyaka yawo-1820.
AbakwaMkhize bayingxenye yendlu yobukhosi besiMahla, okuyindlu enkulu yabantu bakwaMkhize.
Icwaninga umlando wakwaMkhize
USiyabonga ubhale incwadi ethi Uhlanga lwas’eMbo ekhuluma ngabaMbo-Mkhize.
Le ncwadi ihlanganisa umlando wamakhosi ohlanga, amakhosi endlu yenkosi yakwaMkhize.
Le ncwadi ihlanganisa nezimpi ezazilwiwa nezinye izizwe, izigigaba zomlando, izinkondlo zokudumisa, nezithombe ezindala zamaKhosi ahlonishwa kakhulu.

Isizwe sakwaButhelezi. Umlando wabakwa Buthelezi

Isizwe sakwaButhelezi singowakwaZulu, siphuma emndenini wasebukhosini bakwaZulu KwaZulu-Natal, eNingizimu Afrika; ikakhulukazi, inzalo yesizwe sakwaButhelezi ixhumene ngqo nendlu yobukhosi bakwaZulu ngemishado okwakuhloswe ngayo ukuvala izikhala phakathi kwesizwe nenkosi ebusayo, amalungu aqavile njengeNduna uMangosuthu uGatsha Buthelezi eyingxenye yalesi sizukulwane.
Amaphuzu abalulekile ngesibongo sakwaButhelezi:
Ukuxhumana kobukhosi bakwaZulu:
Isizwe sakwaButhelezi sithathwa njengengxenye yobukhosi bakwaZulu, futhi uzalo lwaso lusukela emakhosini amaZulu aphambilini.
Ilungu eliphawulekayo:
UMangosuthu Gatsha Buthelezi, usopolitiki owaziwayo waseNingizimu Afrika nomholi wendabuko wamaZulu, uyilungu elaziwayo lesizwe sakwaButhelezi.
Umongo womlando:
Imishado phakathi kwamalungu esizwe sakwaButhelezi kanye nobukhosi bakwaZulu yayivame ukusetshenziswa ukuze kuqiniswe imifelandawonye yezepolitiki nokuqeda ukungezwani phakathi kwesizwe noNdlunkulu.

Popular people from Buthelezi last name

Sfiso Buthelezi (Finance/Politics)
Former Deputy Minister of Finance of South Africa (2017-2018). Also served as Deputy Minister of Agriculture, Forestry and Fisheries. First chairperson of PRASA (2009-2014). Economist and former uMkhonto we Sizwe member. [Source: Wikipedia] [citation:5]
Siphile Buthelezi (Legal/Finance)
Managing Director at Buthelezi Vilakazi Inc, Chairman of KwaZulu Natal Growth Fund. Former Non-Executive Director of South African Airways (SAA). Practiced at Bowman Gilfillan Inc in Banking & Finance. Spent time at Davis Polk & Wardwell LLP and Morgan Stanley in New York. LLB from UKZN. [Source: UKZN Alumni] [citation:8]

Royalty from Buthelezi last name

Chief Mnyamana Buthelezi (Royal Prime Minister)
Great-grandfather of Prince Mangosuthu Buthelezi who served as Prime Minister to King Cetshwayo during the Anglo-Zulu War. His leadership established the Buthelezi clan’s centuries-old role as traditional prime ministers to the Zulu monarchy.
Chief Mathole Buthelezi (Royal Prime Minister)
Father of Prince Mangosuthu Buthelezi who served as Prime Minister to the Zulu monarchy until 1948. Married to Princess Magogo kaDinuzulu, daughter of King Solomon kaDinizulu, directly connecting the Buthelezi clan to King Shaka through maternal lineage.
Prince Mangosuthu Buthelezi (1928-2023)
Longest-serving traditional Prime Minister to the Zulu nation for 69 years, serving three successive Zulu kings: King Cyprian Bhekuzulu, King Goodwill Zwelithini, and King Misuzulu kaZwelithini. Appointed in 1954 in KwaDukuza at the unveiling of King Shaka’s tombstone. Son of Chief Mathole Buthelezi and Princess Magogo kaDinuzulu, with maternal lineage directly connecting him to King Shaka. Played crucial role in installing King Misuzulu and navigating royal succession disputes. His death in 2023 at age 95 marked the end of an era in Zulu royal history.

Umlando wakwa Mgabhi history and origin

Mgabhi was changed to Sidu in the 1800โ€™s during the times of Shaka because Mgabhi passed and his second wife took over as queen because there was a young baby boy who was still young so they had to wait for him to grow upโ€ฆwhile he was growing up and the second wife was queen the coloniser forced them to be under SIDU(colonisers surname) even when the first ever passport was created they went down as SIDUโ€™s and not MGABHI and now MGABHI wants his people to have his Surname

Even Today the Siduโ€™s have ubukhosi but its Mgabhiโ€™s, itโ€™s just that its known as ubukhosi bakwaSidu when its supposed to be Ubukhosi bakwaMgabhi even kings after Mgabhi took it as ubukhosi bakwaSidu without knowing its ubukhosi bakwaMgabhi, The Siduโ€™s are Mgabhiโ€™s, Sidu was the colonisers surname.

by Mkhululi Sidu on this blog

Umlando AmaBomvana History

AmaBomvana ngabantu abantetho isisiXhosa kweli loMzantsi Afrika nabaphuma kwimvelaphi yabo kumaNgwane aKwaZulu-Natal. Baziwa ngokuba “ngabantu abaBomvu” kuba ngokwesiko bagquma ulusu lwabo nge-ocher ebomvu ukufuzisela ubuhle kunye nonxibelelwano lokomoya.
Imvelaphi
Ngokwesithethe sawo amaBomvana aphuma kuNomafu, owokuqala kwisizwe samaNgwane.
AmaBomvana alifulathela iNatal ngonyaka ka1650 esiya kuzinza emaMpondweni emva kwengxabano yenkomo.
Inkcubeko
AmaBomvana aziwa ngembeko, ububele, nokugcina inkcubeko.
Banembali ende yokwalusa iinkomo, ezolimo, kunye nempilo egxile ekuhlaleni.
Zinxibelelene ngokunzulu emhlabeni.
Ukuzinza
AmaBomvana ahlala eCoffee Bay kunye nomngxuma oseDongeni.
Isazisi
AmaBomvana azibona engamagorha achubekileyo anebhongo ekufanele athobele imiqathango ethile yenkcubeko ukuze afumane iwonga lokuba ngamaBomvana.

Page 6 of 19

Powered by WordPress & Theme by Anders Norén