๐Ÿ’›

izithakazelo

Tag: sundstrom Page 11 of 22

Tinanatelo tabakaMdluli

Tinanatelo tabakaMdluli

Nati tinanatelo takaMdluli tilandvwa ngetindlela letehlukene. Lokubanga kutsi kube netindlela letehlukene kutsi labatitekako abatiteki ngendlela lefanako tinanatelo. Loku kubangelwa kutsi umlandvo wetfu bewungabhalwa phansi manje labanye bateka ngendlela lebeva ngayo kepha tonkhe tisasho bona labekunene:

Indlela yekucala
Mdluli
Bhekiswako
Wena wabhekis’ inkhos’ elusaseni
Sukuta
Luvuno
Luvuno alunanhloni
BakaMdluli abayidli inyama yembuti
Badla yenkonkoni
Phika sinamandla
Mlimi wansindze
Bantfu balim’ emafus’ aboGembe
Mlisana
Ndzindzindzi
Mdluli!

Indlela yesibili
Mdluli
Bhekiswako
Phakatsi
Nselo lenkhulu
Luvuno lolungenamahloni
BakaMdluli abayidli inyama yembuti
Badla yenkonkoni
Mdluli!

Indlela yesitsatfu
Mdluli
Sikhandzisa
Mandzindzakandzaba
Wena Delila, tinkhomo
Watsenga emajaha

Indlela yesine
Mdluli
Sikhandzisa
Mkholo lonsundvu
Lonsundvu ngisho netinyawo takho
Mbokodvo lenhle legaya bulawu bemakhosi

Indlela yesihlanu
Mdluli
Sikhandzisa
Semakholo
Mbokodvo lendze
Lesilala bulawu bemakhosi
Mhlanti wendlunkhulu

Popular people from Mdluli last name

Sibonelo Mdluli (Legal)
Specialist in private and public M&A, equity capital markets, securities regulation and general commercial law. Appointed as Director in the Corporate practice at DLA Piper’s Johannesburg office in August 2021. Previously worked at Bowmans and spent time on secondment at Davis Polk & Wardwell in New York.

Royalty from Mdluli last name

Mcoseli Mdluli (Chief)
Chief of the Mdluli people at Mkhambathini, near the confluence of the Msunduze and Mngeni rivers in central Natal. His reign occurred during the late eighteenth and early nineteenth centuries when the centralisation of polities east of the Drakensberg Mountains disturbed life in the region.
Nomsimekwana kaMcoseli Mdluli (Chief)
Son and heir of Mcoseli who led the Mdluli people through a turbulent period of regional consolidation. Forced to pledge allegiance to various powers to survive, Nomsimekwana and his followers affiliated first with the Ngwane, later the Mkhize, then the Zulu, and eventually the British. Their associations shifted as threats changedโ€”armies, hunger, marauders, and Boer settlers. After years of displacement, Nomsimekwana finally returned home to re-establish a chiefdom from the remnants who survived the transformation of the region. His story demonstrates the persistence of amalala identities in Natal through the mid-twentieth century.
Mdluli Clan Today
The Mdluli clan continues to exist as one of the traditional communities in KwaZulu-Natal. Their history reflects the complex relationships between smaller polities and the larger Zulu kingdom, with some Mdluli families now being recognised as traditional leaders in areas like Mtubatuba, though this recognition is sometimes contested by other clans who claim earlier occupation.

Umlandvo & Tinanatelo tabakaMdluli Bhekiswako

Umlandvo & Tinanatelo tabakaMdluli Bhekiswako

Umlandvo webakaMdluli

Sibongo sakaMdluli sisuselwa egameni lemholi waso levele Iitichaza ngekwalo
kutsi abengulondlulako.

BakaMdluli ngekulandza kwaGinindza, (1992) bahlukene kabili, kunebaka Mdluli Sikhandzisa lakuphuma khona insila yenkhosi Kanye naMdluli Bhekiswako lapho kutalwa khona iNdlovukati Labotsibeni. Kubaluleka kwalesibongo emlandvweni wemaSwati awudzing; kuchazwa, ingan; bangemataJa nkhosi.

Indlovukati Labotsibeni indzima layidlala emlandvweni wekutfutfukisa sive semaSwati imenta eme yedvwa cekelele. Ingani ngiyo iNdlovukati leyakhulisa INkhweletjeni yaNgwane yaMahlokohla. BakaMdluli bakhontakubakaDlamini ngesikhatsi basuka kaTembe. BakaMdluli batinta endzaweni lekutsiwa kukaMbikiza banebukhosi babo lobunemandla sibili. Inkhosi Dlamini Wesitsatfu wayitsandza futsi wayifisa indlela lenekuthula lesiphetse futsi nalesenta ngayo tintfo taso wabacela kutsi bakhonte kuye.

Wabanika umsebenti wekutsi kube ngibo labasita endlunkhulu. Kuhlukana ngemacembu kwesive sakaMdluli kwenteka ngesikhatsi iNkhosi Dlamini Wesitsatfu akhetsa Iicecebane lesive sakaMdluli kutsi bahambe embili babetinhloli kute babone kutsi live lime njani. Bafike batfola live linotsile futsi lilihle bangabe basabuya kutewubika kuDlamini bavele batinta lapho. Emva kwekulindza sikhatsi lesidze, iNkhosi yabese itfumela lelicembu lakaMdluli lelisele kutsi liyewubuka laba labahambe kucala.

Nembala babakhandza laba Jabahambe kucaJa kepha babakhandza sebatihlalele kahle batintile, bakhomba ngalosekhatsi base batsi inikhandzile!. Base bayobabika enkhosini. Lelicembu lekucala labitwa ngekutsi bakaMdluli Sikhandzisa, ingani phela naku babakhandza, kwatsi leli lebelibheka laba labanye kwatsiwa boMdluli Bhekiswako ngobe phela kungibo labakhombe inkhosi lapha kunalaba labanye khona. nakutsiwa kubakaMdluli: ‘Wena lowabhekisa inkhosi elusaseni’ kusukwe kucondvwe etigamekweni letimbili etikhatsini temlandvo lowehlukene. Kwekucala kulapho bakaMdluli bakhomba inkhosi lapha kuhlalwa khona eveni lelisha kantsi kwesibili, kushiwo Iigalelo lelabanjwa yiNdlovukati Labotsibeni ngesikhatsi asabambe bukhosi abambele Sifuba sinengceke sinemanti aseluswane kudzimate kufike lapho inkhosi ibekwa khona esihlalweni aneminyaka lengu-21. Lusasa phela ngulapho kuhlala khona inkhosi ngembi kwekutsi ibekwe esikhundleni.

Indlovukati Labotsibeni unconywa kakhulu ngekukhulisa futsi alungiselele iMbube Sobhuza Wesibili bukhosi. llkwetinanatelo tabakaMdluli kuyaye kutsiwe ‘Wena wabhekisa iNkhosi elusaseni luvuno’. Loku kubangelwa kutsi ncantilini lomunye longukhokho walesibongo bekabulala titsa kamatima emphini. Leligama lelitsi Luvuno Iisuka egameni lelitsi ‘kuvuna’. Kubulala kwakhe titsa emphini bekufananiswa nekuvuna emasimini kungako kutsiwa nje nguLuvuno. Inyama yembuti kutsiwa iyatila kubakaMdluli. Kutsiwa badla inkonkoni noma Iishongololo esikhundleni senyama sembuti. Ngekusho kwabo labakaMdluli kubulala imbuti akusiyo intfo lebuchawe kepha kubulala inkonkoni noma lishongololo lekusilwane sasesigangeni kukhombisa buchawe.

Kutsiwa emandla abo asesandleni sekudla lekusandla semphi lesisetjentiswa ekugwazeni kungako nje kutsiwa labakaBhekiswako bayinsila yenkhosi. Kutsiwa iNdlovukati Labotsibeni ngesikhatsi itsatsa lesikhundla sekuba yiNdlovukati, tinini tayo teta kutewuhlala nayo. Kwatsite ngukutsi babe banengi labaMdluli base bafunelwa indzawo yabo, umphakatsi lapho batewuhlala khona.

Lowo mphakatsi nobe indzawo iNdlovukati yawucamba ngekutsi kuseNgwazini, lekusho indzawo yemachawe nobe tingwazi. Umntfwanenkhosi lomele kutsatsa bukhosi ubitwa ngekutsi ungumlisa. BakaMdluli Bhekiswako-ke base batsatsa loku bakufaka etinanatelweni tabo ngobe phela iNdlovukati Labotsibeni ngiyo leyakhulisa yafundzisa yabuye yalungiselela Sobhuza Wesibili kutsatsa bukhosi. BakaMdluli Sikhandzisa nebakaMdluli Bhekiswako abatitsatsi ngekutsi batihlobo letikhashane kepha ngebukhulu bemaguma abo, liguma lelikhulu boSikhandzisa bese kutsi Iiguma lelincane boBhekiswako lababitwa ngekutsi emahambate enkhosi langamange atfole lutfo.

Kamera, (1999) usitekela kutsi ncantilini laba bakaMdluli bebaniketwe umsebenti wekuniketa inkhosi luhlobo Iwemutsi lotsite ngemicimbi wekuhlanta. Lomutsi bewugaywa ube yimphuphu bese inkhosi iyawusebentisa ekuciniseni sigodJo sayo. Cishe kunengi lokungashiwo ngalesibongo kepha lokhu ngiko lokubaluleke kakhulu lekwenta kutsi lesibongo singene emlandvweni wemaSwati.

Tinanatelo tabakaMdluli

Nati tinanatelo takaMdluli tilandvwa ngetindlela letehlukene. Lokubanga kutsi kube netindlela letehlukene kutsi labatitekako abatiteki ngendlela lefanako tinanatelo. Loku kubangelwa kutsi umlandvo wetfu bewungabhalwa phansi manje labanye bateka ngendlela lebeva ngayo kepha tonkhe tisasho bona labekunene:

Indlela yekucala
Mdluli
Bhekiswako
Wena wabhekis’ inkhos’ elusaseni
Sukuta
Luvuno
Luvuno alunanhloni
BakaMdluli abayidli inyama yembuti
Badla yenkonkoni
Phika sinamandla
Mlimi wansindze
Bantfu balim’ emafus’ aboGembe
Mlisana
Ndzindzindzi
Mdluli!

Indlela yesibili
Mdluli
Bhekiswako
Phakatsi
Nselo lenkhulu
Luvuno lolungenamahloni
BakaMdluli abayidli inyama yembuti
Badla yenkonkoni
Mdluli!

Indlela yesitsatfu
Mdluli
Sikhandzisa
Mandzindzakandzaba
Wena Delila, tinkhomo
Watsenga emajaha

Indlela yesine
Mdluli
Sikhandzisa
Mkholo lonsundvu
Lonsundvu ngisho netinyawo takho
Mbokodvo lenhle legaya bulawu bemakhosi

Indlela yesihlanu
Mdluli
Sikhandzisa
Semakholo
Mbokodvo lendze
Lesilala bulawu bemakhosi
Mhlanti wendlunkhulu

Popular people from Mdluli last name

Sibonelo Mdluli (Legal)
Specialist in private and public M&A, equity capital markets, securities regulation and general commercial law. Appointed as Director in the Corporate practice at DLA Piper’s Johannesburg office in August 2021. Previously worked at Bowmans and spent time on secondment at Davis Polk & Wardwell in New York.

Royalty from Mdluli last name

Mcoseli Mdluli (Chief)
Chief of the Mdluli people at Mkhambathini, near the confluence of the Msunduze and Mngeni rivers in central Natal. His reign occurred during the late eighteenth and early nineteenth centuries when the centralisation of polities east of the Drakensberg Mountains disturbed life in the region.
Nomsimekwana kaMcoseli Mdluli (Chief)
Son and heir of Mcoseli who led the Mdluli people through a turbulent period of regional consolidation. Forced to pledge allegiance to various powers to survive, Nomsimekwana and his followers affiliated first with the Ngwane, later the Mkhize, then the Zulu, and eventually the British. Their associations shifted as threats changedโ€”armies, hunger, marauders, and Boer settlers. After years of displacement, Nomsimekwana finally returned home to re-establish a chiefdom from the remnants who survived the transformation of the region. His story demonstrates the persistence of amalala identities in Natal through the mid-twentieth century.
Mdluli Clan Today
The Mdluli clan continues to exist as one of the traditional communities in KwaZulu-Natal. Their history reflects the complex relationships between smaller polities and the larger Zulu kingdom, with some Mdluli families now being recognised as traditional leaders in areas like Mtubatuba, though this recognition is sometimes contested by other clans who claim earlier occupation.

Tinanatelo – Zikalala

Tinanatelo – Zikalala

Khuteni.

Cebisa.

Machaphachapha.

Masilaphepha Njegenyamatane.

Wena lokwaphambana Indlela.

Kwangaphambani inhloko.

Mhayise.

Wena ungashaywa ngendvuku,

Indvuku uyayilandzela.

Mlandvo waseNgubaneni.

Mbangalulaka.

Tinanatelo – Zwane

Tinanatelo – Zwane

Mangetse!

Zikodze waPhikela!

Zwane akadleli phasi,

Udlela emkhombeni wenyamatane.

Nselendvuna!

Lindzamkhonto!

Mabhayi kawalingani,

Langephasi nalangetulu.

Vezi lowadla sihlahla njengengwabatane.

Wena wemaNgweni!

Page 11 of 22

Powered by WordPress & Theme by Anders Norén