πŸ’›

izithakazelo

Tag: zechariah Page 7 of 10

Izisho, Meaning, Origin & History

Ngezansi izisho kanye nezincazelo zazo.

Isisho Incazelo
Ukuba inkomo kunobhutshuzwayo. ∼Ukungakwazi ukudlala unobhutshuzwayo.
Ukuba mtshingo ubethwa ngubani ∼Ukuba intandane.
Ukuba nenhliziyo engaphandle ∼Ukuhaha.
Ukuba nkomo ∼Ukungabi nokuzivikela, ukungalwi.
Ukuba yinyoka ∼Ukuba nobuqili obufihlakele.
Ukubamba isisila sehobhe ∼Ukuthembela entweni engenampumelelo.
Ukubeka icala ∼Ukumangalela umuntu.
Ukubeka inkunzi ∼Ukuphawula inkunzi.
Ukubhodlela emswanini ∼Ukukhala emva kwendaba.
Ukubhongela emswanini ∼Ukukhala emva kwendaba.
Ukubophela amanqina enyathi ∼Ukwakhela uzungu.
Ukubukana ngeziqu zamehlo ∼Ukungezwani.
Ukubulala inyoka ∼Izinto noma abantu abaningi.
Ukubuya inhlazane ∼Ukubuya kwezinkomo emini yasekuseni sezizosengwa.
Ukubuya nembande yesikhova ∼Ukuba neshwa ungaphumeleli entweni obuyizama.
Ukucela induku ∼Ukwedelela okudala impi.
Ukuchathazelwa kwelengane ∼Ukuxoxelwa izindaba ezingandile.
Ukuchitha kwenkabi ∼Ukumisa kwenkabi izimpondo zivulekile.
Ukuchunywa imfuyo ∼Ukwandelwa imfuyo.
Ukucupha uchuku ∼Ukwedelela abantu ngento eyaziwayo ukuthi abayithandi.
Ukudla impundu ∼Ukuba umuntu okhohlwayo.
Ukudla ubhedu ∼Ukuba ingqwele noma uhambe phambili kulokhu okwenzayo.
Ukudla udaka ∼Ukuhlupheka.
Ukudukuza oswini ∼Ukungabi namqondo, udidekile.
Ukufaka kwenkomo ∼ukugcwala kobisi ebeleni lenkomo.
Ukufaka Umunwe esweni ∼Ukwenza into komunye umuntu angayithandi emphatha kabi okanye emdinayo.
Ukufinya ngolimi njengenkomo ∼Ukuhlupheka.
Ukugaqela eziko njengengane ∼Ukuzisondeza engozini.
Ukugodla ubisi ∼Ukungehlisi ubisi kwenkomazi.
Ukuguda inkomo ∼Ukusenga inkomo engasenankonyane.
Ukugxaza amanzi njengencuba ∼Ukuhlupheka, ukuba mpofu.
Ukuhlaba usentu ∼Ukuqhwitha umhlabathi.
Ukuhlahla inhloko ∼Ukuklabela ukhanda lwenkomo.
Ukuhlala phezu kwezikhali ∼Ukuhlala ulindele noma yini engenzeka njengokuhlaselwa.
Ukuhlamba imikhonto ∼Ukuhlaba izinkomo emva kwempi.
Ukuhloba kobisi ∼Ukuvuthwa kobisi.
Ukuhosha umongulo ∼Ukusenga izimfihlo.
Ukuhudula izikhumba ∼Ukuhona
Ukujikela eshobeni ∼Ukungenela into lapho ingenangozi ngakhona.
Ukukhipha inhlazane ∼Ukuvulela izinkomo ekuseni ngaphambi kokusenga.
Ukukhiphela inkonyane ∼Ukukhipha inkonyane enkomeni efile.
Ukukhunga umntwana ∼Ukupha umntwana izipho.
Ukukhwela phezu kwendlu njengenja ∼Ukwedelela abadala kunawe.
Ukulala ngenkomo ∼Ukuzivikela.
Ukulala ngophondo ∼Ukuba sesimeni sokungakwazi ukuzisiza.
Ukulandela amabheka ∼Ukufuza ekhabonina.
Ukuma ngenkomo ∼Ukuma ubambelele ehawini.
Ukumisa amanhlakomuzi ∼Ukulala ubheke phezulu umise amadolo.
Ukuncelisa amawele ∼Ukuyishaya emuva uyishaye phambili.
Ukuncelisa umbele ofile ∼Ukukhohlisa.
Ukunyathela ngabantwana ∼Ukuba nezitho ezinhle.
Ukuphehla uzuthu ∼Ukusukela umuntu noma abantu ngoba wethembe ubuqhwaga.
Ukupheka inyama ngomhluzi wenye ∼Ukuhlaba njalo.
Ukuphonsa kwenkunzi ∼Ukuhlaba kwayo lapho ilwa.
Ukuphuma amathambo ∼Ukukhumuka kwamazinyo obungane.
Ukuqhuba intwala ngewisa ∼Ukwedelela.
Ukuqhuma abathakathi ∼Ukuvela kwamazinyo enganeni.
Ukusenga inkomo nenkonyane ∼Ukungabi nasimilo.
Ukusenga ezimithi ∼Ukukhuluma amanga.
Ukusengela ophondweni ∼Ukonela umuntu into yakhe.
Ukusengela umuntu esigujini ∼Ukulutha ufake enkathazweni.
Ukushaya utshani ∼Ukuvele uhambe ngokushesha noma ukubaleka.
Ukushisela uphondo ∼Ukususa uthuthuva.
Ukusongela inkomo ingakahlatshwa ∼Ukukhuluma sengathi into seyenzekile ibe ingakenzeki.
Ukuthola isisu ∼Ukukhulelwa.
Ukuthola umntwana ∼Ukubeletha.
Ukuthwala ilunda ∼Ukuzazi.
Ukuzalela phansi ∼Ukushonelwa abantwana.
Ukuzichoma kumalunda ∼Ukuzithintela, uzithele enkingeni.
Ukuzizala ∼Ukuzala umntwana ofana nawe.
Ukweqa izinyawo zenkosi ∼Ukuba nochuku wenze izinto ezingakufanele, ezingekho ezingeni lakho, ezifanele abakhulu kunawe.
Ukweqela inkomo ∼Ukuvimba inkomo uyikhalime.

Ezinye izisho zizokwengeziwa kulezi ezingenhla ngezinsuku ezilandelayo, qhubeka ubheke.

Masango Clan Izithakazelo& History

Izithakazelo zakwaMasango

Masango,
Vezi, Mvalane,
Wena owavala ngomkhonto emazibukweni,
Ntumbeza, Ntus’emhlophe,
Mdluli!

Maphumulo Clan Izithakazelo & History

Izithakazelo zakwaMaphumulo

Mashimane,
Doncabe, Zikode,
Zukuzela, Dubandlela,
Mgobode, Masiyane,
Cwalile!

Popular people from Maphumulo last name

Sibusiso Maphumulo (Sports/Finance)
South African football administrator and financial professional involved in sports management and development. Experience in sports administration, financial oversight, and organizational leadership.

Royalty from Maphumulo last name

Chief Mhlabunzima Joseph Maphumulo (1949-1991)
Born on 6 September 1949 in the Maqongqo district of KwaZulu-Natal. At age 24, he inherited the role of Chief of the Maphumulo tribe from his father, leading a territory of approximately 35,000 people. He matriculated from Bhekuzulu College for the sons of chiefs in 1971. As an ex officio member of the KwaZulu legislative assembly, he joined King Goodwill Zwelithini in 1975 to form the Inala Party in opposition to Chief Mangosuthu Buthelezi’s Inkatha. He believed chiefs and traditional authorities were being marginalized in national politics and sought to restore their rightful place.
Founding President of CONTRALESA
Chief Maphumulo became the first President of the Congress of Traditional Leaders of South Africa (CONTRALESA). He led the organization to align with the ANC, believing that if a chief identified with CONTRALESA, the majority of the people in that area would follow the progressive force. His stance made him a target for those who supported the independence of chieftaincies from the South African state. His tribal home was burned down due to his political alignment, forcing him and his family to flee for survival.
Peacekeeper and Assassination
By 1989, approximately 10,000 refugees from conflict-affected regions found refuge in Maphumulo’s territory. He was respected as a peacekeeper and negotiator, with his activism leading to the creation of a Judicial Commission of Enquiry into regional violence. In 1990, an assassination attempt was made when a motorcade meant to transport him was ambushed, resulting in multiple deaths. On 25 February 1991, Chief Maphumulo was assassinated at gunpoint in his home. His funeral was attended by 30,000 people, testament to his significance as a traditional leader who fought for the rights of chiefs within a unified South Africa [citation:4][citation:8].

Maphanga Clan Izithakazelo & History

Izithakazelo zakwaMaphanga

Mnguni,
Qwabe, Gumede,
Mnguni kaYeyeye,
Osidlabehlezi bakaKhondlo kaPhakathwayo,
Abathi bedla, babeyenga umuntu ngendaba
Abathi “dluya kubeyethwe”,
Kanti bahlinza imbuzi,
Bathi umlobokazi ubeyethe kayikhuni,
Sidika lolodaba,
Phakathwayo!
Wena kaMalandela,
Ngokulandel’ izinkomo zamadoda,
Amazala-nkosi lana!
Mpangazitha!

Page 7 of 10

Powered by WordPress & Theme by Anders Norén