izithakazelo

Tag: skyman Page 2 of 9

Doctor Khumalo

UTheophilus “16v” Doctorson Khumalo (owazalwa zingama-26 kuNhlangulana 1967), owaziwa nangokuthi uDoctor Khumalo, ungumdlali webhola lezinyawo waseNingizimu Afrika.

Waziwa kakhulu ngokuba ngumdlali wasesiswini kuKaizer Chiefs kanye naseqenjini lesizwe laseNingizimu Afrika. Ubuye wadlala noMilani Lusawana wodumo.

Umsebenzi
Njengoba eqale ukudlala ibhola ngo-1984 neSwallows Reserves, uKhumalo wabe esedlulela kuKaizer Chiefs, lapho aqale khona ukudlala eqenjini elincane. Uyise, u-Eliakim Khumalo, owayengumdlali owaziwayo wama-1970s nasekuqaleni kwawo-1980, wasebenza njengomeluleki wakhe. UKhumalo wakhushulelwa eqenjini elikhulu ngumqeqeshi uTed Dumitru ngonyaka olandelayo, eqala umdlalo nezimbangi zayo ezinkulu i-Orlando Pirates.

UKhumalo udlulele phambili waba ngumdlali oseqophelweni eliphezulu kuKaizer Chiefs futhi akazange adlalele elinye iqembu lebhola laseNingizimu Afrika, wagcina ewashiye isikhathi esifushane sokudlala phesheya kwezilwandle – usayine ne-ejenti yeFIFA uMarcelo Houseman owamyisa okokuqala eqenjini lase-Argentina iFerro Carril Oeste izinyanga eziyisithupha ngo-1995, kwathi ngo-1996 nango-1997 wadlalela iColumbus Crew yeMajor League Soccer.

Iphuzu eliphezulu likaKhumalo ebholeni kwaba ngeminyaka yawo-1990; ubeyingxenye yamaqembu eKaizer Chiefs anqoba izicoco ezintathu zeligi yaseNingizimu Afrika nezindebe zomkhumulajezi ezinhlanu futhi waphinde wavotelwa njengoMdlali Wonyaka waseNingizimu Afrika ngo-1992. Ngesikhathi esebenza kuleli qembu, wadlala emidlalweni yeligi nendebe engu-397. imidlalo, washaya amagoli angama-90.

Ngemuva kokubuyiselwa kweNingizimu Afrika kuFIFA ngo-1992, uKhumalo waqokwa ukuba abe yilungu leqembu laseNingizimu Afrika emdlalweni walo wokuqala osemthethweni wamazwe ngamazwe ngoJulayi wonyaka ofanayo, neCameroon. Elakuleli linqobe lo mdlalo ngo 1-0, ngenxa yephenathi eshaywe nguKhumalo. Uphinde waba yilungu elihamba phambili leqembu lesizwe laseNingizimu Afrika elawina kwi-African Nations Cup ngo-1996. Uphinde wamela iNingizimu Afrika eNdebeni yoMhlaba ka-1998. Kuwo wonke umsebenzi wakhe wamazwe ngamazwe, wadlalela iNingizimu Afrika izikhathi ezingu-50 (kabili njengokapteni), washaya amagoli ayisishiyagalolunye okumenza abe ngumdlali webhola webhola lezinyawo waseNingizimu Afrika we-13 kunabo bonke.

Omunye wemidlalo kaDoctor Khumalo akasoze ayikhohlwa mhlampe ngo-1996 iMandela Cup, lapho elakuleli lalidlala khona neBrazil. UPhil Masinga nguyena oshaye igoli lokuqala ebelibekwe ekhoneni likaDoctor Khumalo. UKhumalo ube eseshaya igoli lesibili okwenza amaphuzu avuna abadlali baseNingizimu Afrika ngo 2-0. Ngebhadi iBafana iphinde yabuya ngesiwombe sesibili iBrazil yashaya amagoli amathathu inqoba ngo 3-2.

Uthathe umhlalaphansi ngo-2002 kwathi ngo-2004 njengomqeqeshi wabadlali. Yize ebengumqeqeshi owinile (noDonald “Ace” Khuse) weKaizer Chiefs ngesizini ka-2002-2003 (ehola leli qembu erekhodini lemidlalo engu-12 lokungahlulwa nokuzitholela umklomelo woMqeqeshi Wenyanga wePSL ngokuhlanganyela), uKhumalo. uveze ukuthi inhloso yakhe wukuba umqondisi webhola. Kusukela ngo-2004, uKhumalo ubengumhlaziyi webhola likanobhutshuzwayo futhi engumethuli wezinhlelo, waqanjwa ngemuva kwalokho waba umqeqeshi weqembu lesizwe laseNingizimu Afrika lika-Under 17.

UKhumalo uvotelwe endaweni yama-62 kwabayi-Top 100 yaseNingizimu Afrika ngo-2004. Ushade nonobuhle waseNamibia uBlanche Garises.

Umsebenzi wokuqeqesha
Unelayisensi yokuqeqesha ye-SAFA Level 1, Level 2 kanye ne-Level 3, ilayisense ye-English Football Association ayithole ngo-2005 kanye nelayisensi ye-UEFA B nge-German Football Federation ngo-2007. Phambilini ubesebenza njengomqeqeshi weKaizer Chiefs Under- Iqembu eli-17 kanye noKhuse. Uyisekela lomqeqeshi kuKaizer Chiefs

Umsebenzi wokulingisa
UKhumalo waqala ukulingisa ifilimu yakhe nomdidiyeli waseGermany/waseNingizimu Afrika uThemba. Uzidlalela yena njengomqeqeshi we-under 21s. Le filimu ikhuluma ngoThemba, osemusha webhola lezinyawo osemusha onesifiso sokuvelela, obhekene nobumpofu, ingculazi nodlame, kodwa wagcina esedlulela eqenjini lesizwe laseNingizimu Afrika. Le filimu isuselwe kunoveli kaLutz van Dijk futhi yaboniswa okokuqala eBerlinale 2010.

✨ Popular people from Khumalo last name

  • Patrice Motsepe
    Patrice Motsepe (Finance/Sports)
    South African business tycoon, founder of African Rainbow Minerals, and owner of Mamelodi Sundowns FC.
  • Alf Khumalo
    Alf Khumalo (Photojournalism)
    Legendary photojournalist who documented the anti-apartheid struggle.
  • Sibongile Khumalo
    Sibongile Khumalo (Arts)
    Acclaimed singer known as “The First Lady of Song” in South Africa.

Popular people from Khumalo last name

  • Mzi Khumalo (Finance/Mining) – South African mining magnate and businessman who served on Robben Island. Former chairman of JCI Limited and Metallon Corporation. [Source: Wikipedia, News24]
  • Andile Khumalo CA(SA) (Finance/Technology) – Chartered accountant and CEO of KhumaloCo, an investment firm in technology, media, and financial services. Former investment banker at Investec. [Source: SAICA]
  • Alf Khumalo (Media) – Legendary South African photojournalist who documented the anti-apartheid struggle and historic events like the Sharpeville Massacre. [Source: Wikipedia]

Popular people from Khumalo last name

Mzi Khumalo (Finance/Mining)
South African mining magnate and businessman. Former chairman of JCI Limited and Metallon Corporation. Served on Robben Island.
Andile Khumalo CA(SA) (Finance/Technology)
Chartered accountant and CEO of KhumaloCo, an investment firm. Former investment banker at Investec.
Alf Khumalo (Media)
Legendary South African photojournalist who documented the anti-apartheid struggle and the Sharpeville Massacre.

Royalty from Khumalo last name

Khumalo kaMntungwa (Royal Founder)
The founding ancestor of the Khumalo clan from whom all Khumalo lineages trace their origin. He settled around the Mkhuze river in Northern KwaZulu-Natal in South Africa. His descendants would go on to establish royal houses across Southern Africa, including the Khumalo royal house of the Mthwakazi Kingdom. He was succeeded by his son Mkhatshwa kaKhumalo.
Mashobane kaMangethe (Royal Patriarch)
Grandson of Khumalo kaMntungwa and grandfather of King Mzilikazi. He led the Khumalo people during a period of pressure from the expanding Ndwandwe nation under his father-in-law, King Zwide kaLanga. He was killed on the orders of King Zwide after the Khumalo assisted Dingiswayo of the Mthethwa. His death set the stage for his son Mzilikazi to lead the Khumalo on their historic journey north.
King Mzilikazi kaMashobana (c.1790-1868)
Founder and first king of the Northern Ndebele people (Matabele) and the Mthwakazi Kingdom. Born in the Nquthu area of northern KwaZulu-Natal, son of Mashobane kaMangethe. He was initially a lieutenant of King Shaka Zulu but after a falling out in 1823, he led his followers north, establishing settlements in Transvaal. After conflicts with the Voortrekkers in the late 1830s, he moved further north across the Limpopo River and finally settled in present-day Zimbabwe, establishing his capital koBulawayo in 1840. He united various conquered peoples into the powerful Ndebele nation. He died on 9 September 1868 and was buried in a cave at Entumbane in the Matobo Hills, Zimbabwe.
King Lobengula kaMzilikazi (c.1835-1894)
Second and last official king of the Mthwakazi Kingdom (Matabeleland). Son of King Mzilikazi and Queen Fulatha Tshabalala. After his father’s death in 1868, he defeated rival claimants in battle and was crowned king in 1869. A powerful warrior with a dignified presence, he ruled from his capital at Bulawayo. His reign saw increasing pressure from British colonial interests. In 1888, he was tricked into signing the Rudd Concession, granting mineral rights to Cecil Rhodes’ British South Africa Company. When the company’s forces invaded in 1893, the First Matabele War began. Overwhelmed by superior firepower including Maxim guns, Lobengula’s forces were defeated. He died in early 1894 under mysterious circumstances while fleeing, with causes ranging from smallpox to poison. His death marked the end of the sovereign Mthwakazi Kingdom. His descendants continued the royal line, including his sons Njube, Nguboyenja, and Mpezeni.
Bulelani Lobengula (Contemporary Royalty)
Current head of the House of Khumalo, recognized as Lobengula II, heir to the throne of the former Mthwakazi Kingdom. He continues to represent the Khumalo royal lineage and preserve the heritage of the Ndebele people in Zimbabwe and across the diaspora. The Khumalo royal house remains an important symbol of Ndebele identity and history.

Manto Tshabalala-Msimang

UMantombazana “Manto” Edmie Tshabalala-Msimang wayengusopolitiki waseNingizimu Afrika. WayeyiPhini likaNgqongqoshe Wezobulungiswa kusukela ngo-1996 kuya ku-1999 futhi wasebenza njengoNgqongqoshe Wezempilo kusukela ngo-1999 kuya ku-2008 ngaphansi kukaMongameli uThabo Mbeki.

Ubuye wasebenza njengoNgqongqoshe eHhovisi likaMongameli ngaphansi kukaMongameli uKgalema Motlanthe kusukela ngoSepthemba 2008 kuya kuMeyi 2009.

Ukugcizelela kwakhe ekwelapheni ubhubhane lwengculazi eNingizimu Afrika ngemifino efinyeleleka kalula efana namazambane ase-Afrika, ugalikhi kanye nobhitroot, kunokuba ngemishanguzo yokuthithibalisa leli gciwane, kwaba yindaba yokugxekwa kuleli nasemazweni omhlaba. Lezi zinqubomgomo ziholele ekufeni kwabantu baseNingizimu Afrika abangaphezu kuka-300,000.

Imfundo
Wazalwa njengoMantombazana Edmie Mali eThekwini, uTshabalala-Msimang waphothula izifundo zakhe eNyuvesi iFort Hare ngo-1961. Njengomunye wentsha ye-African National Congress eyadingiselwa ukuyofunda, uthole ukuqeqeshwa kwezobudokotela eFirst Leningrad Medical Institute eSoviet Union. kusukela ngo-1962 kuya ku-1969. Wabe eseqeqeshelwa ukuba yiregistrar kwezokubelethisa nezifo zabesifazane eTanzania, waphothula khona ngo-1972. Ngo-1980 wathola i-master’s kwezempilo yomphakathi eNyuvesi yase-Antwerp eBelgium.

Wayeyisikhulu ebuholini be-ANC ababedingisiwe eTanzania naseZambia phakathi neshumi leminyaka lokugcina lobandlululo, nomsebenzi wawugxile empilweni kanye nokuphila kahle kwezishoshovu ze-ANC lapho.

Izinqubomgomo zengculazi

Ukuphatha kukaTshabalala-Msimang njengoNgqongqoshe wezeMpilo kwaba nempikiswano, ngenxa yokungabaza kwakhe ukwamukela uhlelo lomkhakha kahulumeni wokwelapha ingculazi ngemishanguzo yokuthithibalisa igciwane lengculazi (ama-ARV). Ngo-2000, waxoxwa nomsakazi weRadio 702 uJohn Robbie, uTshabalala-Msimang wenqaba ukusho ukuthi uyakholelwa yini ukuthi i-HIV ibangela ingculazi. Wayebizwa ngokuthi uDkt. Beetroot ngokukhuthaza izinzuzo zikabeetroot, ugalikhi, ulamula, namazambane ase-Afrika kanye nokudla okunempilo okuvamile, kuyilapho ebhekisela ezintweni ezinobuthi ezingaba khona emithini yengculaza. Ubonwe kabanzi njengolandela inqubomgomo yengculazi ehambisana nemibono kaMengameli waseNingizimu Afrika uThabo Mbeki, okwathi isikhathi eside ezwakalisa ukungabaza ngokuthi i-HIV iyidala ingculazi yini.

Ngonyaka wezi-2002, iKhabhinethi yaseNingizimu Afrika yaqinisekisa umgomo othi “i-HIV ibangela ingculaza” okwathi njengesitatimende esisemthethweni savala ukuqagela kwamalungu eKhabhinethi, okuhlanganisa noMongameli ngalesi sihloko. Ngo-Agasti 2003, iKhabhinethi yaphinde yavotela ukuthi imishanguzo yegciwane lengculazi itholakale emkhakheni kahulumeni, yabe isiyalela uTshabalala-Msimang ukuthi enze lo mgomo.

I-Treatment Action Campaign (TAC) kanye nomsunguli wayo u-Zackie Achmat babevame ukukhomba ungqongqoshe ukuze bagxeke, besola uhulumeni kanye noMnyango Wezempilo ikakhulukazi ngokungaphenduli ngokwanele kubhubhane lwe-AIDS. I-TAC yahola umkhankaso othi akesule noma axoshwe.

I-TAC isole uTshabalala-Msimang ngokuhambisana noMatthias Rath, ongudokotela waseJalimane nosomabhizinisi wamavithamini, ababethweswe icala lokungakhuthazi ukusebenzisa imishanguzo.

UTshabalala-Msimang wabeka ukugcizelela kwakhe ezinhlosweni ezibanzi zezempilo yomphakathi, ebona i-AIDS njengengxenye eyodwa kuphela yalowo mzamo futhi leyo, ngenxa yesimo esingelapheki se-HIV nezindleko zezimali zokwelashwa kwe-HIV, engase ikhinyabeze imizamo ebanzi yokwenza ngcono impilo yomphakathi. Umbiko othi ingculazi iwumthwalo onzima ohlelweni lwezempilo lukahulumeni kangangokuthi ukuyelapha kungakhulula izindleko wabuyiselwa emuva ukuze ucaciselwe futhi awuzange ukhishwe ehlobo lika-2003, waze watholwa futhi waputshuzwa yi-TAC. Ngemuva kwevoti leKhabhinethi lokwamukela okutholwe yilo mbiko, uTshabalala-Msimang nguyena obephethe ukukhishwa kwemishanguzo yegciwane lengculazi, kodwa uqhubekile nokugcizelela ukubaluleka kokudla okunomsoco kwingculazi nokunxenxa abanye ukuthi babone ingculazi njengenkinga eyodwa kwabaningi eNingizimu Afrika. Impilo yase-Afrika.

Icala eladonsa amehlo abantu abaningi kwakunguNozipho Bhengu, indodakazi yelungu lesishayamthetho se-African National Congress, owenqaba imishanguzo ye-AIDS evuna ugaliki kanye nokudla kukalamula kaTshabalala-Msimang. Ungqongqoshe wenqabile ukuya emngcwabeni wakhe, kwathi owayemele waxoshwa emsamo.

NgoFebhuwari 2005, iCongress of South African Trade Unions (COSATU) yagxeka uMnyango wezeMpilo ngokwehluleka kwawo ukwenza isiqiniseko sokuthi iningi lemali engu-30 million eyasetshenziswa ukusungula i-AIDS trust ngo-2002 isisetshenzisiwe. Bathe kusetshenziswe u-R520 000 kuphela kule mali kanti ingxenye enkulu yale mali isichithwe emahhovisi angahlali muntu ehhovisi likanobhala we-SANAC, nokuyinto edale ukugxekwa komcwaningi mabhuku-jikelele.

Ngo-August 2006, eNgqungqutheleni Yengculazi Yamazwe Ngamazwe eToronto, uStephen Lewis, isithunywa esikhethekile seNhlangano Yezizwe Ezihlangene esiphathelene nengculaza e-Afrika, savala le ngqungquthela ngokugxeka okukhulu ngohulumeni waseNingizimu Afrika. Uthe iNingizimu Afrika igqugquzela isimo sengqondo “sokugqoza” ngegciwane lengculazi nengculazi, echaza uhulumeni ngokuthi “unenkani, uyadelela, futhi akanandaba nokukhipha imishanguzo”. Ngemva kwengqungquthela, ososayensi abangu-65 abahamba phambili nge-HIV/AIDS emhlabeni (iningi labo ebelihambele ingqungquthela) babuze encwadini ukuthi uThabo Mbeki uyamchitha uTshabalala-Msimang.

Imithi yesintu
Emhlanganweni nabelaphi bendabuko ukudingida ngomthetho wangomuso ngoFebhuwari 2008, uTshabalala-Msimang waphikisa ngokuthi amakhambi esintu akufanele “adinwe” ovivinyweni lwemitholampilo, wathi futhi, “Ngeke sisebenzise izimiso zaseNtshonalanga zocwaningo kanye nentuthuko”.

NgoSepthemba 2008, uTshabalala-Msimang wacela ukuvikeleka okwengeziwe kwamalungelo engqondo emithi yesintu yase-Afrika. Ekhuluma emgubhweni wesi-6 woSuku Lwemithi Yendabuko Yase-Afrika enhlokodolobha yase-Cameroon, i-Yaoundé, uthe izwekazi kufanele lizuze kakhulu olwazini lwalo lwendabuko lwasendulo.

Okomuntu siqu
UTshabalala-Msimang washada nomyeni wakhe wokuqala, uMandla Tshabalala, ngesikhathi bobabili besekudingisweni eSoviet Union. Kamuva washada noMendi Msimang, umgcinimafa we-African National Congress.

Ukukhathazeka ngempilo kaTshabalala-Msimang kwagqama ngasekupheleni kuka-2006. Wangeniswa esibhedlela saseGoli ngomhla zingama-20 kuNhlolanja wezi-2007, ehlushwa yi-anemia kanye ne-pleural effusion (ukunqwabelana koketshezi okungavamile emaphashini). UMnyango wezeMpilo uye kuMengameli uThabo Mbeki, wamcela ukuthi aqoke ungqongqoshe obambile, kwathi zingama-26 kuNhlolanja uJeff Radebe waqokwa njengebamba likangqongqoshe wezempilo. Mhla ziyi-14 kuNdasa wezi-2007, uTshabalala-Msimang wahlinzwa isibindi. Isizathu esishiwo ukuthi i-autoimmune hepatitis ene-portal hypertension, kodwa ukufakelwa kwakuzungezwe izinsolo zokuphuza kakhulu. Ube eselulama futhi wabuyela emsebenzini wakhe wobuNgqogqoshe waze wathathwa esikhundleni sakhe njengongqongqoshe wezempilo ngo-2008.

Ngomhla ziyi-16 kuZibandlela wezi-2009, washona ngenxa yezinkinga ezihlobene nokufakelwa isibindi sakhe.

I-Scandal
Mhla ziyi-12 kuNcwaba wezi-2007, ezinsukwini ezine ngemuva kokuxoshwa okuyindida kwephini likangqongqoshe wakhe, uNozizwe Madlala-Routledge, iSunday Times yabhala udaba olunesihloko esithi “Manto’s booze binge” mayelana nokuhlala esibhedlela okwedlule ngo-2005 ukuze ahlinzwe ihlombe. Isihloko sithi wathumela abasebenzi basesibhedlela ukuthi bayolanda iwayini, i-whisky kanye nokudla, ngesinye isikhathi ngo-1:30 ekuseni. UTshabalala-Msimang usabise ngokuthathela leli phephandaba izinyathelo zomthetho ngenxa yokuthi banawo amarekhodi akhe okwelashwa. Leli phephandaba lizivikele izitatimende zalo, lathi “ukuhoxiswa bekungacatshangelwa”. Lesi sihloko siphinde sabika ukuqagela phakathi “kochwepheshe abaningi bezokwelapha abaphezulu ezikhungweni zikahulumeni nezizimele, abenqaba ukudalulwa ngoba besaba ukunxeshezelwa ngumnyango wezempilo” ukuthi isimo sakhe sesibindi sasidalwe utshwala, i-cirrhosis.

Ngokombhalo weSunday Times owawunesihloko esithi, “Manto: A Drunk and A Thief” owashicilelwa ngomhlaka-19 Agasti 2007, ungqongqoshe wayeyisela elagwetshwa elantshontsha izinto zesiguli esibhedlela saseBotswana, wabe esexoshwa eBotswana futhi wamemezela ukuthi ungowokufika ongavunyelwe. .

Ipolitiki ye-ANC kanye nokungena esikhundleni sikaNgqongqoshe Wezempilo

Ngokugunyazwa ngabalandeli bakaMnuz Jacob Zuma, uTshabalala-Msimang uphinde waqokelwa esigungwini esiphezulu se-ANC esinamalungu angu-80 ngoDisemba 2007 endaweni ka-55, ngamavoti angu-1,591.

UMbeki waphoqeleka ukuthi asule esikhundleni yi-ANC ngoSepthemba 2008. Ngesikhathi owangena esikhundleni sakhe, uKgalema Motlanthe, ethatha izintambo zingama-25 Septhemba 2008, wasusa uTshabalala-Msimang esikhundleni sokuba uNgqongqoshe eHhovisi likaMengameli, waqoka uNkk Barbara Hogan esikhundleni sakhe njengoNgqongqoshe Wezempilo. .

UTshabalala-Msimang akazange afakwe kwiKhabhinethi yokuqala kaMongameli Jacob Zuma, eyamenyezelwa mhla ziyi-10 kuNhlaba wezi-2009.

Ukufa

UTshabalala-Msimang washona zingu-16 kuZibandlela wezi-2009 eWits University eDonald Gordon Medical Centre naseMedi-Clinic ICU. Udokotela wakhe, uSolwazi Jeff Wing, umemezele ukuthi ushonile ngenxa yezinkinga ezadalwa wukufakelwa isibindi.

Abaphikisi bezombusazwe nabangane ngokufanayo bazwakalise ukushaqeka ngesimemezelo sokufa kwakhe:

I-Treatment Action Campaign (TAC) – “Asifiseli okubi kunoma yimuphi umuntu nakuba sibe nesikhathi esinzima naye njengongqongqoshe wezempilo. Sidlulisa amazwi enduduzo emndenini nasezinganeni zakhe.”
UHelen Zille, umholi weDemocratic Alliance – “Sidlulisa ukuzisola kwethu okuqotho emndenini wakhe nakubantu abathandayo. Kuyadabukisa uma kushona noma ngubani. Njengosopolitiki abaningi wayenengxabano. Nokho, lokho akububumbi usizi lokushona kwakhe” .

Umengameli weCOSATU uSidumo Dlamini – “Ziyashaqisa lezi zindaba, kukhona ongibuze izolo ukuthi sizomthumela muphi umyalezo esibhedlela ngathi siyathemba futhi simfisela ukwelulama okusheshayo. Wawenza amaphutha ngokushayela lawo ma-policy kodwa ubengumuntu. Ukulahlekelwa kwakhe kuwukulahlekelwa okukhulu. INingizimu Afrika ilahlekelwa umholi ovelele we-ANC.”

Popular people from Shabalala last name

Sibusiso Shabalala (Technology)
Founder and former CEO of Adapt IT Holdings Limited. With over 25 years IT experience, founded Adapt IT as black-owned SME and grew it into successful ICT business. Effected listing of Adapt IT onto JSE through merger with InfoWave Holdings in 2007. Served as CEO and Director from January 2008 until August 2021. Holds Bachelor of Commerce degree and postgraduate diploma in Financial Information Systems. Experienced in project management and implementation of Oracle applications across various African countries.

Siba Mtongana

Sibahle Mtongana born on 10 December 1984, professionally known as Siba Mtongana is a South African celebrity chef and television presenter known as the host of the Cooking Channel show Siba’s Table. She is currently a judge on Chopped South Africa, alongside Jenny Morris and David van Staden.

Mtongana grew up in the township of Mdantsane near East London, South Africa. She is the daughter of Noliza, a retired teacher and Mncedisi Mnwana, a retired supervisor of a leather goods manufacturer. She is the youngest in a family of six children.

Siba is married to Brian Mtongana. She and Brian have 4 kids: Lonwabo, Linamandla, Buhlebenkosi & Ntandoyenkosi.

Raymond Mphakamisi Mhlaba

Raymond Mphakamisi Mhlaba (12 February 1920 – 20 February 2005) was an anti-apartheid activist, Communist and leader of the African National Congress (ANC) also as well the first premier of the Eastern Cape.

Mhlaba spent 25 years of his life in prison. Well known for being sentenced, along with Nelson Mandela, Govan Mbeki, Walter Sisulu and others in the Rivonia Trial, he was an active member of the ANC and the South African Communist Party (SACP) all his adult life. His kindly manner brought him the nickname “Oom Ray”.

Popular people from Mhlaba last name

Nkululeko Mhlaba (Technology/Finance)
CEO and founder of Phungela, an enterprise technology and digital solutions firm headquartered in Sandton. Started the company in 2020 with R2,000 and a laptop. Phungela is ISO-certified with 51% women ownership and 100% Black and youth ownership. Previously worked in banking sector. Holds qualifications from University of Pannonia (Hungary), Dublin Business School, Harvard Business School, and is pursuing Master of Philosophy in Inclusive Innovation from UCT Graduate School of Business.

Page 2 of 9

Powered by WordPress & Theme by Anders Norén