πŸ’›

izithakazelo

Tag: tsoesi Page 7 of 8

Izithakazelo zakwaMsweli Clan Names Umlando

Izithakazelo zakwa Msweli

Nxele,
Muthwa,Seme,
Snono, Dingiswayo,
Zikode,
Nongalo waseMashobeni,
Dlovunga,
Sgubhu somkhonto,
Lond’elihle elingawadli amahlali,
Mpindela,
Mpisela yakoNgonyama eyadela umkhonto yathatha izembe ngoba lingumasheshisa,
Wena mageza ngegolide kube kuphuza abafokazane ngeaznsi,
Xasibe, Nxasana,
Mpande!

Izithakazelo zakwa Msweli with English translation:

Nxele,
(Nxele).

Muthwa, Seme,
(Muthwa, Seme).

Snono, Dingiswayo,
(Snono, Dingiswayo).

Zikode,
(Zikode).

Nongalo waseMashobeni,
(Nongalo of Mashobeni).

Dlovunga,
(Dlovunga).

Sgubhu somkhonto,
(The drum of the spear).

Lond’elihle elingawadli amahlali,
(The beautiful one that does not eat the commoners/residents).

Mpindela,
(Mpindela).

Mpisela yakoNgonyama eyadela umkhonto yathatha izembe ngoba lingumasheshisa,
(Mpisela of Ngonyama who refused the spear and took the axe because it is quicker).

Wena mageza ngegolide kube kuphuza abafokazane ngezansi,
(You who washes with gold while the commoners drink below).

Xasibe, Nxasana,
(Xasibe, Nxasana).

Mpande!
(Mpande – the root).

>> Listen to Msweli clan praises <<

Izithakazelo zakwaMaphumulo Clan Names Umlando

Izithakazelo zakwaMaphumulo

Mashimane,
Doncabe,
Zikode,
Zukuzela,
Dubandlela,
Mgobode,
Masiyane,
Cwalile!

At age 24, he inherited the role of Chief of the Maphumulo tribe from his father, leading a territory of approximately 35,000 people. He matriculated from Bhekuzulu College for the sons of chiefs in 1971. As an ex officio member of the KwaZulu legislative assembly, he joined King Goodwill Zwelithini in 1975 to form the Inala Party in opposition to Chief Mangosuthu Buthelezi’s Inkatha. He believed chiefs and traditional authorities were being marginalized in national politics and sought to restore their rightful place.

He led the organization to align with the ANC, believing that if a chief identified with CONTRALESA, the majority of the people in that area would follow the progressive force. His stance made him a target for those who supported the independence of chieftaincies from the South African state. His tribal home was burned down due to his political alignment, forcing him and his family to flee for survival.

He was respected as a peacekeeper and negotiator, with his activism leading to the creation of a Judicial Commission of Enquiry into regional violence. In 1990, an assassination attempt was made when a motorcade meant to transport him was ambushed, resulting in multiple deaths. On 25 February 1991, Chief Maphumulo was assassinated at gunpoint in his home. His funeral was attended by 30,000 people, testament to his significance as a traditional leader who fought for the rights of chiefs within a unified South Africa .

Izithakazelo zakwa-Cebekhulu

Izithakazelo zakwa-Cebekhulu

Gobeni,
Nsele,
Mangethe Zikode kaPhikela,
Wena Wasetsheni,
UZwane akadlelanga phansi wadlela emkhombeni wezinyamazane,
Edla im’hlambi yezinkomo zamadoda,
Ndlangashushwana ngokudla amaNdebele,
Bathi uZwane udleni kwaMtambo?
Kuthiwa udle izinjana zimbili zigcwele umdakana,
Ntshosho!
Wena kaMafu kawalingani,
Aphansi naphezulu,ngoba aphezulu angubo ngubo,
Ntsele kaLinda kaMkhonto,
Awungilinde ngilande ezami eZungeni,
Mthanti,
Nduna ngokuthwal’ isila sensele,
UNtsele kangakanani,
Ngoba nasothini lomkhont’ angahlala.
Isikhova singathi,”hhi” sibona imihlambi yezinkomo nabantu,
Nin’enadlel’encazeni,
Nin’eniphakel’umyeni odengeleni,
Ngoba ningabenkosi.
Zikode kaNdabansele,
Mabhayi kawalingani nawangaphansi nawangaphezulu,
Mangethe,
Nina bakaVezi Owadl’isihlahla njengengwababane,
Zwane,
Phikela wengwe,
Nselenduna nina basetsheni laseNtshenteka,
Mandaba,
Ukub’uMandaba wayengehlanga phezulu saso buswa ubani?
Zinkomo zakwaLinda ezimhlane ugcwele udaka,
Ezathi zidl’ubhoqo kanti ziyawuhlakulela Ntshosho,
Nina BaseMangweni!

Abakwa Khumalo

Abakwa Khumalo, Mabaso no Nkosi bazalwa ngu Mntungwa ka Mbulazi. U Mabaso wabe emdala.
U Khumalo ka Mntungwa ka Mbulazi wazala uMkhatshwa owazala uZikode owazala u Gasa no Mashobane.
U Zikode wazala uMagugu, Donda, Siwela owazala uMlotshwa.
U Magugu wazala uNkonyeni owazala uMtekuza owazala uMazungezi yena owazala uMandlalela.
U Mashobane wazala uMzilikazi.
U Mzilikazi wazala uMangwana no Nkulumane owazala u Nokhenke owazala uNdlukayise owazala u Velaphi John Nombengula Thobela.
Nansi enye inzalo yakwa Khumalo:
Ndabezitha, Mashobane, Mzilikazi, Ngonyama, Nyandeni, Khukhuza, Ngwadla, Maweni, Macala, Zwangendaba, Msweli, Seni, Mbawu, Phungaza, Gwamanda, Muthwa, Mbulazi, Khulu, Zikode, Gawozi, Bheje, Nyathikazi, Mzazela, Shembe, Lobengula, Gasa, Mkhatshwa, Mawela, Nkomo, Ntokela.
Amanye walamagama agcina eyizibongo kanti amanye agcina engamagama nje.

Page 7 of 8

Β© 2026