clan names πŸ’™ clan history πŸ’―

izithakazelo

Day: 7 June 2018 Page 3 of 14

TINANATELO

TINANATELO

TSIKATI
Ngcenge.
Nhlantana lencane
Ledlalela emfuleni.
Mntungwa enhla kwendlela.

MKHATJWA/MKATSHWA
Ndwandwe.
Nxumayo.
Wena waseGudu.
Nkhabanhle zombiyi.
Wena waseBuhleni.
Wena longadli siphandamazaya,
Ngoba siphand’ ezayeni.

NHLEKO
Mgilija.
Mgcwango lomhlophe
Netinyawo takhe tekunyatsela.
Nyangandvuna.
Mahluzu lowaphalala emazubukweni.
Ngubo yengwe, yengwenyama.
Wena wanonela ekhatsi njengendlati.

MKHABELA
NaboNkhosi.
NaboNgwane.
Mkhonkhosi.
Mabhengu.
Mehlame waMvila
Lonyawo tiluhlata njengencoshane.
NaboZikodze waNgwane.
NaboMtsalatsala wakaLakubheka.
Wena wabamba wabuyelela.
Wena wabamba emajozi.
Mbambo katibalwa,
Tibalwa lishumi lemadvodza.
Mabhengu lobovu lonjengentsaki
Inyoni yesihlambo.

MDZINISO
Lukhambule lwekunene,
Lolumacata amhlophe lwaboNkhosi.

MAVUSO
Mavuso waNgwane.
Ncele lekhohlwa leMtimkhulu,
Lelakhohlw’ umuti,
Lawunika bafokatane.
Wena wenjojo leyaya emfuleni.
Mavuso waButwako.
Wena wakhokhotela esibayeni kaMaphanga
Ngendzaba lesabekako.

MKHWANATI/MKHWANAZI
Shiba.
NaboNkhosi.
NaboNgwane.
Wena watalwa yindvwandvwane yelitulu.
Ndvunakati

TINANATELO

TINANATELO

MABITELA
Mkholo lonsundu
netinyawo takhe.
Nyoni leyakhala ngemancondvo
umlomo uhleli.

MABUZA
Mshengu!
Shabalala!
Ludvonga lwaMavuso waNgwane.
Ludvonga lway’ eMbo lwabuyelela.
Dvwabasilutfuli!
Singabancwaba seta nemlandzakati.
Wena wabut’ indlela kuShabalala.
Mbhonca londlebe tikhanya lilanga.
Nine lenacedza Lubombo ngekuhlehletela.
Simancamanca matsanga lamahle.
Ngatsi entfombatane.
Mshengu.

MTSHALI
Hlabangane.
Mantjinga.
Magalel’ agase lonjengengwenyama.
Nselendvuna.
Khondlo.
Mlambo.

MAHLINDZA
Jiyane!
Zosongo!
Mkhatsini!

MATSE
Msutfu!
Gasolo!
Mtilankhatsa!
Mlandzelalanga!

MDLULI(BHEKISWAKO)
Bhekiswako!
Lowabhekis’ inkhosi elusaseni.
Matalankhosi!
Sukuta!
Luvuno longenamahloni.
Phika sinemandla.
Mlimi wansindze,
Bantfu balim’ emafusi aboGembe.
Mlisane

NGUBENI
Mntungwa.
Nkhomo!
Luvuno!
Ncobokati!
Mphindzela!
Mgudlu wemadvodza,
Batsi ungabulali inkhalankhala ngoba yasita bakenu

Mdluli surname

Mdluli surname

When the Dlamini people left Embo they moved downwards. Along the way they noticed that there was a tribe that was well organised and had a rich chiefly background. They also noticed that they had profound understanding of sacred medicines. It was not easy to incorporate this tribe let alone attack them because they also had strong sanctuaries.Β 

Spies were sent to go and spy on them and before they could even reach their fortress they met a man who looked strange in costume and posture. Some suggested that he should be killed whilst others suggested that they should spare his life. Eventually they agreed to spare his life, so they took him (bendlula naye ngendlela). They then decided to send him with his brothers to go find a place where they could stay.

He went to look for the place, but, together with his brothers, they did not report back. Another group was sent to go and look for the first group. They looked for them until they found them thus they became known as Bhekiswako because they looked for the first group until they found it.

The first group became known as Sikhandzisa because they were found by the second group. The two groups were spared of their lives all because the first man kwendlulwa naye ngendlela they then became known as baka Mdluli.
Here is the science. Mdluli was found along the way and instead of killing him the Dlamini spies could not because he was favoured. Now in the midst of adversity, there is favour that lingers on the life of a Mdluli person. There were lots of enemies that wanted to destroy this chiefdom. Out of God’s favour they survived until the Dlamini came and incorporated them. He was sent to go and spy good land that would settle the large tribe and with few regiments, they tracked dangerous forests and mountains.

They found the land and instead of rushing back to report they decided to stay a little longer until the second group was sent to go find them. The second group did not attack the first group to the delight of their new leader Dlamini.
There is determination and patience in the veins of a Mdluli person. It is determination that made them trail through the thick forests and even though their new master had thought that if stronger tribes dwelled in that place the Mdlulis would be first to be killed.Β 

They also have focus and patience. They trailed through dangerous mountains and arrived in a safe place. They have in them the power and strength to survive any hardship. It is very dangerous for a Mdluli person to be talkative.
They are principled, hard workers, organised and humble. See that in the life of Labotsibeni who in the midst of adversity came out victorious. Labotsibeni from childhood was determined to overcome obstacles.

Unity seems to be another virtue of these people as the second group did not attack the first even though they seemed to have failed to report back on time. Good organisation skills posed by a Mdluli person made the first group settle in a good place and they took their time to settle and prepare for the arrival of the whole big group.

A Mdluli person always avoids short cuts in life. They do not rush things. A true Mdluli girl will strive to make her marriage work. Giving up is not in their DNA. She would strive to make her husband realise that in losing a Mdluli woman, he would have lost a diamond for a stone maybe. A Mdluli man does not lay a hand on a woman.

He strives to provide for his family and be a good father to his children. A Mdluli person is particular with details. For example it was discovered that where the first group stayed were strong hideouts, trees that could be used for sacred medicine. They stayed long there because they were still accessing the place.

Today, Swaziland enjoys cultural festivities such as Incwala which cannot be danced without the presence of the Mdluli people. Mdluli, Matsebula, Mkhatjwa, Mkhonta and Motsa are among the surnames that are respected for the sacred tasks that they do.

Do we still have a pure breed of Mdluli people who shall carefully consider this science that form a true Mdluli breed? Do you know that the combination of a Mdluli man with a girl from either Mabuza, Dlamini, Mhlanga, Ndlela, Motsa, Matsebula, Shabalala, Sihlongonyane leads to the birth of a true Mdluli breed?

BakaMDZINISO

BAKAMDZINISO

BoMdziniso, boLukhambule lwekunene(labanye batsi lolukhulu) lolumacata amhlophe, bahlobene nebakaTfwala.

BakaMdziniso labadzala bakhona batsi badzabuka kubakaShiba. BakaShiba nebakaMkhwanati endvulo bebaphatsa timbokodvo tenkhosi, basila sijindane(ligwayi lemakhala), baphindze bente nemutsi bewubitwa ngemdziniso lowawusetjentiswa emphini nasekutingeleni. Ngwane wesitsatfu ngesikhatsi akhe eTjeni laNgwane(Tshejuba ngaseLuphongolo), bebakhe naye bakaShiba. Nangesikhatsi asasuka ayekwakha kaZombodze bahamba naye.

Lokucakako kepha kwekutsi bakaMdziniso nome batsi badzabuka kubakaShiba, kepha batsi abatsatsani nebakaTfwala, boLukhambule. Ngabe loko kusho kwekutsi boTfwala, Motsa, naboMkhwanati, Shiba bahlobene?

Ingwenyama Somhlolo uma asaya eMdzimba wahamba nabo bakaMdziniso, wababeka KaGwabe naKaNdinda. Mdlankunzi Mdziniso abengulomunye wetindvuna taSomhlolo. Mdlankunzi utala Nyamayenja labeyindvuna yelibutfo lenkhosi Mswati iMigadlela. Sekutsi kamuva sekubusa inkhosi Mswati sekutfunyelwa umntfwanenkhosi Lukhwabitsa waMswati kutsi ayobusa KaGwabe naKaNdinda. BakaMdziniso base bakhala ngekutsi Lukhwabitsa uyabahlupha.

Kutsite emva kwekukhotsama kwenkhosi Mswati, kwabekwa umntfwanenkhosi Macaleni, lowetsiwa libito laLudvonga wesibili. Nako-ke naye Ludvonga asasheshe akhotsama, lokwenta kutsi kusuke umbango emkhatsini kwebantfwabenkhosi Mswati. Lomunye walabo bekunguMbilini waMswati, labekanguMgadlela ngekubutseka. Ngekubekwa kwemntfwanenkhosi Mbandzeni, lowanikwa laDlamini wesine, Mbilini asuke abalekele emaBhunwini eMashishini(Lydenburd) eNtalasifali. Utsite nakasuka lapho Mbilini wayekwakha enhla neNcikinyane(ngase-Lothair).

Sewuyasuka umema bakaMdziniso Mbilini kwekutsi batewuhlala naye ngase-Lothair ngobe afuna lolwati lwabo lwemdziniso. Basuka labanye bakaMdziniso kaGwabe nakaNdinda bayawuhlala naMbilini. Sewuphindze uyasuka futsi Mbilini uyekwakha endzaweni lesibitwa ngeTafelberg lamuhla, lapho iNtombe itsela khona eLuphongolo, bahamba naye bakaMdziniso.

Nyamayenja Mdziniso labekayindvuna yeMigadlela, njengobe sesibonile, utele Mtfwalo kuDvumako wakaManana, uLaMcusi, dzadze waboMashila, labekasikhulu sebakaManana eMkhondvo. Mtfwalo wakhulela emtini waseMbekelweni kanye nemntfwanenkhosi Bhunu, bakhuliswa yinkhosikati Nabotsibeni. Mtfwalo walunywa yinja, waba nesilondza lesala kuphola. Sekutsiwa akatsatfwe asiwe ekhabonina kubakaManana. Lapho Mtfwalo, asaphilile, wesuka waya eVogrosi(Volkrust) eNtalasifali lapho atfola khona umsebenti, angena sikolwa ebusuku. Ngemnyaka wa-1897 waphehlelelwa esontfweni lemaLuthela, wanikwa libito la-Johannes. Nga- 1902 wabuya KaNgwane asangumvangeli, wacala kushumayeka kuGege. Sekutsi kamuva nga-1918 iNdlovukazi Nabotsibeni seyiyambita Mtfwalo kutsi atosebentela eMbekelweni.

BakaMdziniso njengobe bahlobene nebakaTfwala, njengobe bakaTfwala batila bubendze, lubendze nensangu, singete sati nome nabo batila kona loko na?

TINANATELO
Mdziniso.
Lukhambule lolukhulu(lwekunene)
Lolumacata amhlophe lwaboNkhosi.

TAGA TESISWATI 5

TAGA TESISWATI

EMEHLO NAMABILI AYABONISANA.
Kuhle kuba nebantfu labakubonisako lapho wenta khona emaphutsa, ngako ungenyanyi uma umuntfu akutjela emaphutsa akho ngobe uyakulungisa kutsi wente lokungiko.

HAMBA SANDLA, BUYA SANDLA.
Kuyasitwana nanibantfu. Kungabi kutsi wena solo ucela lusito kepha umuntfu nasafuna lusito kuwe sewumlahlela tandla ngobe naye akayuphindza akusite.

LONKHE LIMASEKO MATSATFU.
Yonkhe indzawo inetinkhinga takhona. Wena ungatfutsa eNhlangano utsi uyekwakha eMbabane ngobe utsi kuncono khona, kantsi nakhona utawufike uhlangane netakhona lobungatati ngobe ungakahlali khona. Kususelwa ekutsini kadzeni bekuphekwa ngemlilo waphasi etiko. Lapha etiko-ke bekubekwa ematje lamatsatfu, emaseko, lebekutsi nome umlilo sewucimile wona abesolo abambe kushisa kushise nje nalandlini. Ngesintfu-ke bekubekwa emaseko lamatsatfu etiko, kute lapho bewutfola sekubekwe lesinye sibalo khona. Kuphindze kutsiwe lonkhe linabondozolwane balo.

NASOBHUZA UYAHLETJWA.
Kute lekungakhulunywa ngaye lakulomhlaba. Wonkhe umuntfu bakhona labamkhuluma kabi nome ngabe ulunge kanganani, nome angenta kahle kanganani. Kepha bakhona labatawubona emabala kuye. Kususelwa ekutsini Sobhuza abeyinkhosi beyitsandvwa kakhulu. Kepha nanaye bakhona bebamhleba.

SIBINDZI UYABULALA, SIBINDZI UYAPHILISA.
Ngemagama lankha lashiwo ngumuntfu losatidzelile, losatilahla ematsambo, losatsi akwenteke lokwentekako. Ngobe kulesinye sikhatsi nome ungati nome utawuphumelela kufuneka uvele wente sekuyobonakala khona ngobe nakaMakhanya kwatikhanyela. Ugwinye litje nje utsi sibindzi uyabulala, sibindzi uyaphilisa ngitawubona-ke lamuhla kutsi uyangibulala nome uyangiphilisa.

SILILO KASIPHELI.
NgesiSwati kulilela umuntfu lofele akupheli, ingci nje nangabe bewungekho mhla wekushonelwakwakhe. Nitakutsi mhla nibonana, ngeSiSwati, ucale umlilele, bese-ke niyachubeka niteka letinye.

TIBANJWA NGALETIKUDLAKO.
Wonkhe umuntfu unentfo layitsandza kakhulu. Uma-ke wena umfuna lapho amncane ngakhona tfola kwekutsi utsandzani, bese usebentisa loko lakutsandzako. Angitsi nje nemntfwana nabafuna angesabi kumbe usiwe kadokotela bavele bametsembise kutsi uma angenukhala bamtsengela emaswidi, nembala kuticinise kwemntfwana kuve leli lemaswidi.

TONKHE TITIBA TIYAWUGCWALA SIHLABATSI.
Kute lokungeke kuphele lakulomhlaba. Konkhe lokukhona kutawuhamba kushabalale.

UMTSAKATSI AKANCENGWA.
Umuntfu lomubi akancengwa ngesiSwati, ngobe nitabe solo nincengana naye asuke yena anente silo sengubo. Ngobe vele mubi ngusidlani, unenhlitiyo lembi.

TIBONGO TENKHOSIKATI NANDZI WAMATIKWENI NKAMBULE

TIBONGO TENKHOSIKATI NANDZI WAMATIKWENI NKAMBULE

INkhosikati Nandzi beyitalwa nguMatikweni wakaNkambule, ingwazi lenkhulu yeNkhosi Mswati wesibili, eBuseleni. Wendza enkhosini Mswati, dzadzewabo Tibati waba yinhlanti yakhe. Abehlala eGunundvwini lebekungumuti waMswati. Ufike watala Mbandzeni.

Nandzi wabulawa yiNkhosi Mswati ngeligama lelachamuka endvuneni Khambi wakaSikhondze. Khambi lo kutsiwa banyenti bantfu labafa ngenca yakhe abacambela laluhlata enkhosini umsila utalele incawane kantsi bamsulwa. NakuNandzi kwaba njalo.

Nandzi waGasolo kubeSutfu.
INkhwabazane leyabatjelwa timbilapho,
Talabanye tiyahlamusa.
Lodlala bakufilisa bafilisi.
Wena wafilisa Majozikazi wakakaZulu.
Mbukwa masoka endlunkhulu,
Bese bayakusolisisa bafokatane;
Babe boLombambiso kubakaMkhabela,
Wavunyelwa nguKhambi kubakaSikhondze,
Indlovu ibaphikisa ngemalanga
Lamabili latiwako.
Bakwentakalisa emaweni,
Bentela lilanga kukhanya.
Wena weGunundvwini.
Nkhosi.

BAKAMNISI

BakaMnisi

BakaMnisi, boMvuleni, boNkhophe timayaka, ngendzabuko babeSutfu. Bebakhe kusuka eDlomodlomo, eManzana, kubheka emphumalanga kuya kaNgwane kufaka ekhatsi lapho sekusiciwu khona setilwane iMalolotja kuye kuyokhawula ngeMbuluzi lemnyama. Bebakhelene nebakaMncina nebakaMagagula nebakaMaseko.

Mnisi utele Madlalisa naLukhambule. Madlalisa utele Manyovu lokunguyena tindlu letinyenti letikhona takaMnisi tiphuma kuye. Manyovu lo lelinye libito lakhe shengatsi bekunguMantjolo, abakhe lapho sekukuseSidvwashini khona lamuhla.

ENtabamhlophe kunesitiba, lekutsiwa sitiba sakuMantjolo, lapho kutsiwa khona wakaMnisi akaminti khona. Kutsiwa bekutsi nome kunembango webukhosi, batsatfwe laba lababangako basiwe kuso lesitiba,bafakwe ekhatsi nesikhuni lesivutsako. Lotawuphuma naso sivutsa kusho kutsinguye lokhetfwe ngulabadzala bemaMvuleni.

Ekufikeni kwebakaDlamini uma basuka eShiselweni babakhandza babuswa nguye Manyovu, lobongwa kutsiwe nguManyovu labengadzinwa nakusutela. Ikhona lenye indlu yaseSilotfwane, yaLukhambule waMnisi, umnakaboMadlalisa uyise waManyovu.

Somhlolo ekuhlaselweni kwakhe nguZidze wasuka eShiselweni wayekwakha dvute naseSinceni, wakha umuti wakaPhungalegazi. Nakhona lapho Zidze wamhlasela, wasuka Somhlolo wabalekela kubakaMaseko ngaseBhunya kuKhabangobe. Kusuka lapho wagudla liGwa(Vaal) wenyuka nalo wesuka wacondza enyakatfo wayewukhosela kuMagobhoyi labengumntfwanenkhosi wesive sebaPedi labakhe dvute neDlomodlomo. Ngalesikhatsi akhile la eDlomodlomo sewuyacala uhlasela letinye tive abakhelene nato. NebakaMnisi kungenteka kwekutsi wabahlasela ngaso lesikhatsi.

Kutsite sekubusa inkhosi Mswati, Manyovu sewuyakhotsama. Loko sekususa umbango kubasabakhe Manyovu, boNjinji, naNkhundla, naMsundvuka naMajahane. Njinji asuke abulale Msundvuka naNkhundla. Lesento sakhe samecatsa nenkhosi Mswati lowabahlasela bakaMnisi wabachitsa. Lokunye lokwenta abahlasele,kutsiwa ngaloyo mnyaka lana kakhulu litululenta tikhukhula. Kwatiwa ngabo boMnisi labente letikhukhula.

Njinji wabaleka, banalomunye lokungatiwa kahle ngaye, Hanisi waMitsi, behlela eMhlongamvula. Bengca bayawukhawula ngeLukhahlamba(Drankensberg). Baphindze bancandzeka babuya batekwakha dvutane neMkhomazana ngaseSilobela(Carolina).

Tindlu takaMnisi time ngalendlela:

YAMSUNDVUKA(BADPLAAS)
————————————-
Mnisi utele Madlalisa, lotele Manyovu, lotele Msundvuka, lotele Maloyi lotele Mkofumane, lotele Bhekumuzi.

Bhekumuzi wabekwa ngewe-1992 njengenkhosi yesitiba.

YALUKHAMBULE(EMAPHALALENI)
———————————————
Mnisi utele Lukhambule, lotele Madludlu, lotele Sihhamula, Siphungo, lotele Madludlu 2.

Laba bebakhe eSilotfwane, kepha ngesikhatsi kusukunyiswa siciwu sakuMalolotja basuswa baya eMaphalaleni. Sihhamula utele Gobindvodza,Siphungo, Mcebi naMashopha. Gobindvodza abeyiNyatsi ngekubutseka futsi bekunguye bekumele alandzele Sihhamula kepha wasala emphini yaseMshadza kaSikhukhune banaMashophi naMcebi. Siphungo yena abeyiNdlavela.

YANKHUNDLA(BEDESKUDI)
————————————-
Mnisis utele Madlalisa, lotele Manyovu, lotele Nkhundla, lotele Ndlalambi, lotele Dvuma, lotele Ndinda,lotele Makhubalo.

YASETJENI LEMBUBE
—————————
Mhhomeli utele Maliwa. Shengatsi iphuma kuNjinji lendlu nome kungatiwa kahle.

TINANATELO
——————-
Mnisi.
Mvuleni.
Nkhophe timayaka.
Lwandle kaluwelwa,
Luwelwa tinkhonjane,
Tona tiphaphaetulu.
Gwadlagwadla.
Nine nangena kuMantjolo
Naphuma nesikhuni sivutsa.
Nine beMhlongamvula.
Manyovu lobengadzinwa nakusutela.

Ingwenyama Bhunu waMbandzeni waMswati waSobhuza

Image may contain: 1 person
Nayo-ke ingwenyama Bhunu waMbandzeni waMswati waSobhuza waNdvungunye waNgwane waSidvwabasilutfuli waLudvonga lwaMavuso. Lamanye emabito akhe nguNgwane wesihlanu, nguMahlokohla, nguHhili, nguKhothamazecumhlanganiso.

Nguye Mahlokohla lomnyama,
Londzatja ngentsamo;
Lohlokohle tiimbiba tenta buhlakalala
Taye tayawubanjwa ngudaladi
Esangweni kaZombodze wemagugu.
Ngiyo ingwe ledl’ ematfole etinyatsi.
Ngiyo inyoni ledlalel’ emahubheni etintsaba.
Nyoni tidla atiwesuli umlomo.
Nkhomo taphela tinselo
Tiy’ emaMphondvweni.
Ngiyamesaba umntakaMadzanga
Ngoba ubite inkhosi ngebudzatja,
Wayibita ngebugeletane.
Buhlalu kabuhlangani entsanyeni
Ingani kuCikose buyahlangana
Uyezwa wena waphakatsi!
Bayethe!

inkhonto iyancengwa

Nango-ke makoti netimphelesi takhe acela inkhonto emtini. Phela NgesiSwati kutsiwa inkhonto iyancengwa. Utawutsi nafika kuninatala acele kukhonta. Bese uyambuta uninatala kwekutsi utfunywe ngubani, aphendvule yena ngekusho libito leyise kutsi utfunywe nguNtabezikude. Bese utsi uninatala kulungile mntfwanami

Lo yindlovukazi uNabotsibeni, Gwamile, uLaMatsanjana wakaMdluli

Image may contain: one or more people
Lo yindlovukazi uNabotsibeni, Gwamile, uLaMatsanjana wakaMdluli.Β 

UNabotsibeni utalwa nguMatsanjana. Kwatsiwa nguNabotsibeni ngoba watalwa mhla uyise ahambe nemphi yaMswati kuyohlasela inkhosi yebeSutfu kutsiwa nguTsibeni libito layo. Kubuye kutsiwe nguLabotsibeni.Β 
Kwatsi nakufa uyise, Nabotsibeni watsatfwa ngumnakaboyise Matsanjana Mdluli labeyindvuna eLudzidzini wayawuhlala naye. Ngulapho ahlangana khona naMbandzeni, angakabi yiNkhosi Mbandzeni asesengumntfwanenkhosi waseGunundvwini.
Watfola bantfwana labane; nguBhunu, nguLomvazi,nguMalunge bese kuba nguTongotongo.
Nakukhotsama Mbandzeni waba yiNdlovukazi ngaBhunu labesayinkhosi. Kwatsi nakukhotsama Bhunu ngemnyaka we-1899 walibusa lakaNgwane abambele Nkhotfotjeni labesaseluwane lolubovu. Kwadzimate kwaba ngu-1921 lapho abekwa khona wanikwa libito laSobhuza wesibili.
Nabotsibeni wasukumisa sikhwama sekutsenga umhlaba khona emaSwati atewulima, wasukumisa sikolwa sakaZombodze, wacala lisontfo lemaSwati, waphindze watsenga umshini wekucindzetela ngobe aneliphupho lekusukumisa liphephandzaba lemaSwati.
Lokutsi kaNgwane kuze kutsiwe nguKagogo kwacala ngaye Nabotsibeni ngoba iminyaka beseyihambile, ucabange umuntfu lowendza kusaphila uLaZidze kutsi abesanganani-ke! Sekutsi nakukhulunywa ngelakaNgwane kutsiwa nguKagogo uNabotsibeni.
Wakhotsama ngewe-1925.
Nguye-ke uMlunguti wendlovu ivaliwe
Ivalwe ngemaphama etibhamu.
Mkalabhane ongadinwa ngamaveyisi
UMgwami longavutfwa nasetiko
Lowehlule timbita tebelungu nemaSwati
Mtimba longadzabuki yinhlamba yemaSwati.
INjuzalala kaMndindane kaLuvuno.
Nguye Nhlitiyo lebovu njengeyemamba.
Unyatsele iMbabane
Yase iyadvungana.
Lubhalule emant’ abovu.
NdzindzindziΒ 
Unjengelitulu lemaNhlengu,
Lona litsi lidvuma
Libe lindzindzitela.
Mahlasela ngelilanga,Β 
Emakhosi ahlasela ngemphi.
Mashesh’ ayinike,
Ngoba uyinike kaManzini edolobheni,
Talukati takhasa ngemadvolo.
Nkhosi!
Ndlovukazi!

Page 3 of 14

Powered by WordPress & Theme by Anders Norén

error: