πŸ’›

izithakazelo

Ndebele of Musi

The Ndebele are a Nguni people, they originate from Nguniland which was an area South East of Afrika which stretched from encompassed parts of Present day KZN, Swaziland and Eastern Transvaal. They first travelled with Abakwa Zelemu (AmaBhaca) to Ubombo Mountains and later broke away and entered the Transvaal. Their first known chief was Mafana. They proceeded to present day Mohlakeng (Mhlangeni) near Randfontein and continued to a place called Kwa-Mnyamana near Pretoria under the leadership of King Musi. After the death of Musi they split into two tribes Ndzundza and Manala due to succession dispute. Ndzundza and Manala were the sons of Musi Mhlanga.
Masombuka settled with the Ndzundza group while Mthombeni and Sibasa headed north with their followers. Sibasa later joined the be-Venda. Mrhwaduba joined the Pedi near Turfloop in Limpopo.
Dlomu went back to KZN, Mphafudi and Litjha ended with the South Sotho in Lesotho and Free State.
All the above were sons of Musi of Mhlanga.

The Ndzundza group moved past Middleburg and settled at Roosenekal (Kwasimkhulu) The Manala group returned to Kwamnyamana after the truce they made with the Ndzundza group near Loskop Dam Middleburg at a place called Konoqolo/Koqoli.
When Ndzundza died his son Mrhetja took over, and when Manal died his son Silamba took over kingship.
Later regents ruled the Ndzundza, those were Siboko, Somdeyi and Mabhoko.
Mabhoko died in 1865 and Masilela took over followed by Soqaleni who ruled until 1873, followed by Xobongo up to 1879, who was succeeded by Nyabela.

In the 1980’s the Musi Ndebele were given the land in the north-east of Pretoria near Groblersdal and Marblehall (Siyabuswa) as their semi-independent homeland. The youth and the Ndzundza royal house resisted apartheid independence. That place was called Kwandebele and is now under Mpumalanga province of the Republic of South Africa.
The language that these Ndebele spoke was a mixture of Nguni, Pedi and Afrikaans. In the 1980’s efforts were made to preserve a purer form of Ndebele and it has been very successful becaus now they speak pure undiluted Ndebela language which is also taught at schools. Previously they were taugth in Pedi and Zulu languages.

Previous

Izithakazelo zakwa Hlatshwayo Clan Names & history

Next

Ntumba, Meaning, Origin & Family History | Umlando

25 Comments

  1. spmbusi mahlangu

    No Masilela never took.over the Ndzundza nation, Siqalenis mother was from the Masilela family she was the queen at that time.

    UKabini akahlobani niMahlangu, uKabini yinyanga yaseKosini ubhadalala unomaziyane

    • Mhlabaniseni Mtimunye

      Sithokozi
      Kandzi unomaziyane lo uvela njani ngakwa Kabini nakwa Mthimunye?

    • J. Msiza

      Ukabini begade ayinyanga ekulu emzini wakamahlangu… ngandlela thize waba nomntwana nomunye wabafazi bekosi umahlangu. wafihlwa umntwana loyo. Ngebenga lelo, kwamahlangu kukhona umntwana ka Kabini begodu isizukulwana sakhe umntwana loyo asaziwa… Kwafika la kuthiwa njengombana angaziwa, umahlangu nokabini abathathelani ngoba akwaziwa bona khona la kwamahlangu, ngongumuphi oyisizukulwana somntwana owafihlwako wakaKabini kwaMahlangu…

  2. Thembi

    ngibawa isthakazelo sakwa Kabini…nokuthi u Kabini no Mahlangu bahlobana njani?.

    • J. Msiza

      Lol he he he… Ningakhohliswa babantu ebathi Amandebele aphuma ngaphasi kwaka shaka Zulu…. izani nginitjele…ukuthi amakhosi wabobamkhulu alandelena njani… uShaka uqobolwakhe mncani emandebeleni.
      mandululu ekabeni yeAfrica ukusuka egibhithe ukwehlwa hekunoNtu (abaNtu). uNtu, wabeletha uMnguni, umnguni wabeletha uLuzumana Nondebele. lalelake;
      ULuzumana wabeletha umalandela,
      uMalandela wabeletha uZulu,
      uZulu wabeletha uGumede,
      uGumede wabeletha uMageba,
      uMageba wabeletha uNdaba,
      undaba wabeletha uJama,
      ujama wabeletha uSenzangakhona
      uSenzangakhona wabeletha uShaka (1787-1828)
      ushaka nakabusa isizwe samaZulu, amandebele besele abuswa nguMagodongo, magodongo mntwana mntwana ka Mgwezani, uMgwezani mntwana kaMahlangu, UMahlangu mntwana kabongwe, uBongwe mntwana kaMagobholi, umagobolo mntwana kaMrhetjhe, umrhetjhe mntwana kaNdzundza, undzundza mntwana ka Musi, uMusi mntwana ka Mhlanga, uMhlanga ngewaka Mafana, uMafana ngewaka Jonono, ujonono ngewakaMkhalangane, uMkhalangane ngewaka Mntungwa, uMntungwa ngewakaNdebele, undebele ngewakaMnguni…..
      So uShaka ubuse ngesizukulu sakamahlangu…
      uMzilikazi wabaleka uShaka wazo bulala umabhoko la ePitori…
      banganikhohlisi bakwethu…

      • SIZWE THULARI

        Ngbawa ningrhelebhe ngeNdabuko yabantu bakwaBUKHALI nd nabantu bakwaZIKHALI ngyanrabhela bantu bakaZIMU tu, nanoma nguban onosizo lemvelaphi yalabantu. NgyanRabhela khulu

      • Hi, ngibawa ungicende ngezithakazelo zaka Letwaba/Ledwaba?

      • Msiza ngiyakuzwa,marake angizwa kuhle…..uMabhko umhlobo bani? UMzilikazi wangijimisa uSkosana noMahlangu lapho uSkosana bekafuna intonga kayise yobokhosi,lapho uSkosana noMahlangu babaleka bayokubhaca emhlangeni,uMahlanhu warhama uSkosana wavela nentonga uMahlangu yobukhosi………ngifinela namkha siWHATSAPP 060 886 9667

      • Mthokozisi kaZabile

        Mfo khongiphe imininingwan’ akho,,,,,… Kodwana Mina engikwaziko ngoMzilikazi kukuthi wabulala uMagodongo noMtwana wakhe uMloyi Bede uMabhoko nguye owaMhlulako wabaleka.

        Kodwana unolwazi oludephileko, ngiyakuthabela lokho!

      • Ndabezitha

        ukhuluma iqiniso

      • BONGANI

        arhaa mswekhethu uyisawule, kodwana uMzilikazi khange abulale umabhoko. khumbula bona amandebele besele kudade ahlukana ngeskhathesi, amanala anzinze ngepitori, amaNzunza anzinze ngeMiddleburg. ngakwaManala uMzilikazi ubulale uSindi uyise lika slamba, weba nestjhaba esinengi samanala. inengi labantu uMzilikazi abathumbako, bekumaNdebele, kungebangelo isitjhaba sakhe sazibiza ngamandebele. Nekulumo yabo idzimelele ekulumeni yesndebele sakwa manala. ngakwaNzunza, khange eze ngokuhlasela, kodwana watsatsela. wenza ngasuthi ufuna irhelebho lezilwi ezizayokulwa noShaka. kwathi ngelinye ilanga, igwabo lekosini( amasokana nabobaba abazizilwi) likhambile liyokusahlela esinye izizwe, uMzilikazi wabuya wasahlela uMagondongo uyise lika Mabhoko nendodana yakhe umloyi. wathatha isitjhaba esasiseleko nakaqedako watjhisa umzimkhulu wekosini. igwabo lebona ngentuthu ukuthi kumbi ekhaya, labuya ligijima, besekakhambile umzilikazi, kodwana lamgijimisa lakwazi ukubuya nabanye egade bathunjiwe. abo MAHLANGU nabo MABHENA bafike njalo eZimbabwe. abanye basala endleleni baqcina bangena entjhabeni ezinye. njengabo Ramaphosa, Ramasilela nabanye

        • J Msiza

          Kunjalo wakwethu. Ngyathokoza

          • Masotsha Mahlangu

            UMzilikazi wabulala u Magodongo nowayemele abuse emva kwakhe u Mloyi wangendlukulu and u Mabhoko ngewendlu yesine ka Magodongo

          • Masotsha Mahlangu

            Sindawonye ndodekethu uMzilikazi uthe angabona bona uqedile ngamanala emva kokubulala uSindi owayenguyise kaSlamba wathumba idlanzana lamanala ebelisele begodu imbijana enye yamanala yabaleka yazifihla, wase(uMzilikazi) wayok’sahlela amandzundza begodu wafika emandzundzeni njengomundu ozokwaka is’khozi noMagodongo owayebusa ngaleso is’khathi. UMzilikazi wayezimisele ukuthumba amandebele awabuse yingakho wayebulala amakhosi wawo.Uthe angabona bona undzindzile emandzundzeni wase ubulala ingwenyama uMagodongo keanye nendodana yakhe yendlukulu ebeyizakubusa emva kwkhe igama layo kwakungu Mloyi begodu naye(uMloyi) begade asele athethe anomndwana womsana igama lakhe kungu Tjambowe. wayesemncane yingakho ubungwenyama bamandebele bungendlini yesine kaMagodongo ngombana soloku baba bomjaphethe ngaleso is’khathi begodu bafuni ukubuyisela ubungwenyama bamandzundza ngakwabo ko Sokhulumi ngendlukulu kaMagodongo. Uthe uMzilikazi angabulala uMagodongo banoMloyi kwathola ukuthi amandzundza asesemanengi khulu, ahlaba itjhada athi ay’hlome isahlele nalo ibhunu lis’qeda batjho yena uMzilikazi, kunyana amandebele ndzundza aziwa ngokuhloma ngepiki nefotjhola balwa nesitha uMzilikazi. Wase uyabona(uMzilikazi) ukuthi amandzundza manengi khulu begodu angeze awehlule wase uthumba amandzundza amanye wawahlanganisa namanala ayewathumbileko wabaleka nawo wayokweqa iLimpopo river wayowabusela eRhodesia eyaziwa ngeZimbabwe namhlanje yingakho more than 50percent of Zimbabwe kuMandelele at Tebele land today. The amabhunu aberegisa ithuba lomkhawulo ohlukanisa iSouth Africa neZimbabwe barhuluphele ukuzuza ukunotha kwenarha yamandebele athunjwe ngiMzilikazi nobana bahlule nama ndzundza ayesasele ngoba aphungulekile ngobunengi, babemuka nennkomo,nemmbuzi,nezimvu namasimu amanengi Gauteng, Mpumalanga and Limpopo. to be continue…

          • Yaze yaba mnandi ingxoxo yakho! Icwensisa amathe.

            Kanti yinindaba ungabhali amagama wabantu ngegama elikhulu ekuqaleni?

            Ake ungisize ukuthola ukuthi ngiyiphi inkosi yamaNdebele efudusa isigodla samaNdebele ukusuka KwaMaza/Blinkwater ukuya eRholweni? OK. ngiyazwisisa ukuthi uMzilikazi wabulala uMagodongo. Indlela ochaza ngayo – ivumelana nolwazi enginalo. Ngakho ke – kuyasho ukuthi uMagodongo wabusa waze wafela KwaMaza. Ukhumbule ukuthi isizathu sokuthi isigodlo sakwaNzunza sithuthele eRholweni wakuyinkinga yesokuphepha ngoba indawo yaKwaMaza iyithafa. Isizathu sokuthi inkosi yamaNdebele yangalesikathi iyothenga indawo yaseRholweni ngezinkomo ezingamakhulu amabili – kwaba ukuthi indawo yaseRholweni ikakwe yintaba namahlathi – okwenza ukuthi izitha zingazitapeli. Yebo kunento engitshela ukuthi ithuna likaMagodongo lingaba khona laphaya eBlinkwater ukuya phesheya eNdubazi – KwaMaza. Wazi kanjani wena?

            1. Ngubani lenkosi eyafudusa isigodlo saKwaNzunza yasimikisa eRholweni, ingabe nguMabhoko?
            2. Ngubani inkosi yamaPedi eyadayisela inkosi yaKwaNzanza indawo yaseRholweni, ingabe ngunkos’uThulare?

            Uzongixolela uma ngabe ngiyaphaphalaza. Ngokuzwisisa kwami, yize ubukhosi bakwaNzunza busuke ekudeni nasezandleni zamakhosi amaningi – kepha ngizwisisa ukuthi inkosi eyakha kabusha ubukhosi bakwaNzanza ngunkos’uMabhoko. Kungakho udumo lwakhe lungapheli.

            Ngithanda kabi ukucwaninga umlando wamaNdebele ngokuwufanisa nomlando wabaPedi. Engikwenza ngaseNdebeleni ngikwenza ngasebaPedini bese ngithola umhlahlandlela oya phambili. OK. Ngasohlangothini lwamaPedi ngunkos’uThulari ( uyise kankos’uSekwati onguyisemkhulu kamkos’uSkhukhune -tau yamariri – ashe Morena) owavuselela ubukhosi bamaPedi. Ngiwo ke lamakhosi amabili (uMabhoko no Thulare) aba nohlonze ekwakheni isikhozi phakathi kwamaNdebele nabaPedi. Ingabe siyavumelana kuleyondinyana?

            Ngicela ukuthi ungisize ngezimpendulo zalemibuzo ngokuba kunento engifuna ukuthola kahle. Ngifuna ukutholisisa kahle hle ukuthi ngempela ngempela abaPedi baqinisile yini nxa bethi indawo waseRholweni ngeyabo.

            Ave ngimthanda unkos’uSekhukhune! Ke tau yamariri. Sekhukhune sebonwa ke sebatalali.

            PLEASE DONT BLAME ME FOR JUMPING AROUNG but There is no better publication that records South African History more than an Afrikaans publication. It is the Afrikaners who perpetuated troubles against blacks and they are good at recordkeeping. Yes they can be fuckin bias at times but at least one gets a clue of what really transpired. Log on to this page to see Nyabel’s original photos that you wont get anywhere in the English publication.

            Have a look at this:

            1. History of Roossenekal in Afrikaans: https://af.wikipedia.org/wiki/Roossenekal
            2. The more meaningful account of king Nyabela in Afrikaans, meaningful dates, names of judges etc: https://af.wikipedia.org/wiki/Nyab%C3%AAla

          • Masotsha Mahlangu

            (Answer 1)Emva koMagodongo kubuse u Somdeyi obekangewendlu yesithathu ka Magodongo abusa njengomjaphethe ngombana u Tjambowe owafelwa nguyise(uMloyi indodana yendlukulu kaMagodongo) wayeseselisana emva kokuba uMzilikazi(owayebaleka uShaka kwaZulu Natal) abulale uMagodongo bano Mloyi(arroud 1825). USomdeyi walala arround 1839 kwase kubusa uMabhoko wok’thoma(1) naye abusa njengomjaphethe ngombana uTjambowe asemncani(14 years old). Aloke ngombana uyazi bonyana ekadeni ikosi(noma ingaba ngumjaphethe)beyingabusi enye isaphila. Kwathi ngo 1860 uMabhoko walala kwabusa uMkhephuli(Cornelius) OKUNGUYE-KE OWAFUDUSA UB’KHOSI BAKANDZUNDZA KWAMAZA ENDUBAZI WABUSA(MOVE) ERHOLWENI ABALEKELA BONA UMNIKAZI WOBUKHOSI UKHULILE UFUNA UBUNGWENYAMA BAKHE owaye ngu Tjambowe.

            (Answer 2)Mamanga ahlaza bonyana athengiselwa inawo yeRholweni besuthu/mapedi. Enye yamadodana kaMabhoko 1 yayithatha(ukutjhada) udadwabo lika Mapuru aloke innkomezi beziya ukuyolobola ebasuthwini begodu leyo yinnto amapedi ayilwela manje ngesikhathi sedemocracy ngoba babona ukuthi umbuso wekhethu uthethe iRoosenekal ukusuka eLaasdref wayifaka ngaphasi kweLimpopo and then bafuna ukweba umlandu onothileko kwaphela okangowamandebele. Yingakho uNyabela wayefela uMampuru kangaka ngoba kungu S’bari wakhe, ngilobo-ke ubukhozi uMabhoko abakha nabesuthu okunge bokulobolelana noma ukuthathelana. akhe ubuze bonyana ngubani indodana ka Mabhoko wokuthoma(1) eyathatha ebasuthwini/emapedini, yingakho nezibongo zakwaMahlangu zithi uMahlangu ngusinnghalela kebesuthu abanye banghalela emakhobongweni. to be continue…

      • awa uze nazo kuhle kodwana uMzilikazi wabulala ingwenyama uMagodongo nendlalifa yakhe uMloyi begodu noMloyi bekade asele athethe abelethe nendlalifa yakhe uNdlambisa ingasi uMabhoko, begodu uMabhoko wok’thoma ngewendlu yesithathu ka Magodongo. Begodu amandebele ngiwo asungula ubukhosi bemvelo ngo 1630 ngaphasi ko Mafana.

      • Muzikayise Mahlangu

        UMguni ubelethwa nguGumede uNtu usemuvakhulu noMlando.

  3. Thembi

    ngiyathokoza…qubekelani phambili

  4. motlakaro

    can you please try and find more about mrhwaduba after separations from his brothers.

  5. Andrew

    Ngyabonga,kepha bengicela ake ningilandise ngamadodana ka Peta (Mahlangu)ngokulandelana kwawo

    • Velile mathonsi

      Benicela ningisize ngesibong sakwa mathonsi please

    • Ndabezitha

      1st born Sodiye ka Peta. 2nd born Magidalitjaba is’gidani sika Peta. Third born Mabhuma ka Peta.

    • BONGANI

      yaz siba nekinga umuntu nekatlola isizulu kodwana afuna izinto zesindebele. nokho siyalinga ukuzwisisa bona anisazi isindebele begodu khange nisifunde. linga ukukhuluma nokutlola isindebele mswekhethu, irhelebho lizakwiza ligijima. ngezakwaPetha, funa ingoma yengwenyama utjhilis, ekhuluma ngomabhoko ku youtube. search ‘ndebele music’ bese uzaythola.

Leave a Reply to Manqoba Ledwaba Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Powered by WordPress & Theme by Anders Norén