izithakazelo

Tag: amanzi Page 1 of 14

Ukuzwa amanzi ngobhoko meaning

Kusho ukuthi into woqale uyihlole kande uyenze noma uyithathe.

AMANTLANE HISTORY

AMANTLANE HISTORY Amantlane athe bhazalala kulo lonke eliloMzantsi Afrika naphesheya kolwandle esuka emampondweni ngokuzalwa. Ukufika kwamabhulu nokugxuphuleka kwawo kulawulo lweNkosi neziKumkani ze umhlaba weenkosi wasikwa ngokwee dolophi iLusikisiki, Flagstaff neNtabankulu ngowamaNtlane umhlaba.

Imilambo emithathu iNxuze, uMzintlava, noMzimvubu yiyo eyahlula umhlaba wamaNtlane ngokwezi dolopi zintatu

IZIDUKO ZAMANTLANE ZEZI la amantlane angundlunkulu awo onke amantlane uValela noGcuda afumaneka emantlaneni eLusikisiki, eMcelu, eMneketshe, Bizana, Flagstaff, Nyokweni kuNtabankulu nase Bomvini kuNtabankulu xa bebonga kutiwa ooNtlane, uSukude (Mkodwana), Mthwa ka Sihula ozala uSantsabe, uVambane, uMahlahla, uGxara, Mwowo, uBhengu, uMalitshe, uSiyoyo, uMjusana, uGxididi, uGcegce, uMadikizela, uTshengu, uMalebomvu, uDedela, uNqabaneamantlane akwa Qiba – izibaya zika qibe, zika ntlane, zika sukude mkondwana, zika santsabe, zika mthwa zika sihula, zika sitho, zika mpofu, izibaya zika malitshe, zika siyoyo, zika bhengu, zika gxarha, omthi ogawulwe wayekwa pesheya komlambo kuba udinga abathezi benkuni.amantlane akwa Nodwengu – la amantlane afumaneka emampondweni Ntlane, Sukude, Mkodwane, Gxarha elipezulu, nodwengu, sikhalaze, mathe, nxuvathe, njeya, lugongqo.

Amantlane akwaNamba – la amantlane apha kwaBhaca kuNtabankulu bangamampondo ngemveli namantlane okwenyani. lingwevu ziphata ilivo loba kwathi kuhlinzwe inkomo xa kusabiwa inyama ngezithebe ze abantu babelwa isithebe sabo enyameni zebayoyityela pantsi komthi kutiwa bathi besatya njalo kwawa inyoka iNamba apha emthini ba baleka bashiya inyama leyo kuthiwa ukususela ngalo mini azikheta lamantlane esithi akafunwa yaye akamkelekanga yaye lenamba leyo iwileyo ibiyinto yangabomi nebihleliyo. ukususela ngoko lamantlane abizwa ngoba ngamantlane akwa Namba. kuyasolakala ukuba uninzi lwamntlane ahamba nama bhaca nge xhesha lemfazwe yama bhaca kuba efumaneka kakulu kumhlaba wama bhaca naku ntabankulu.

Batsoeneng Clan History & Meaning

Bats’oeneng clan meaning:

Motsoeneng means “a diamond of God”.

Brief history:

Bats’oeneng are the descendants of Bakoena. They venerate the monkey. This is largely based on the circumstances of how Mots’oene conceived. As the story goes, Mots’oene’s mother, who was a barren, was helped to conceive by using herbal medicine abd being in physical contact with the body or skin of a monkey.

i) Mots’oeneng oa ha khiba, leleme le lets’o, le lets’o joalo ke ho koma litlhare! Ngoana ‘Makhiba kokosa srthunya, Motho oa ‘Mashooa!
ii) Mots’oeneng oa ha khiba, leleme le lets’o, le lets’o joalo ke ho koma litlhare! Ahlama, mantsoe a Mantsimane, ahlama ka hanong, re bone, re bone moo u jellang litho tsa batho!
Motho oa ‘Mashooa
iii) Leme le lets’o ke ho koma litlhare. Molula-qhooa oa ma-Tsimane motho oa Khamali
iv) Mots’oeneng oa ma-Tlapa-le-halime! Le halima ke ho sheba thabeng. Ts’oene e rita thabeng, tlapa le lets’o ke ho koma litlhare.
v) Mots’oeneng oa ha khiba le khamali leleme le lets’o ke eng? Leme le lets’o ke ho koma litlhare.

Dlamini Sibalukhulu history

Dlamini Sibalukhulu history

Ngenxa yokuthi umlando wawungabhalwa kodwa udluliselwa ezizukulwaneni ngomlomo nangezithakazela asinalo ulwazi olugcwele ngomlando wakwaDlamini. Okuningi kwalahleka, kodwa kukhona okwagcineka okuncani esikwaziyo ngabakwaDlamini.

Abantu bakwa Dlamini baningi kakhulu futhi basebenzisa izibongo ezehlukene akumangazi-ke ngoba ngesinye isikhathi uthola beganene bodwa. AbakwaDlamini bayatholakala kulolonke leli laseNingizimu ye-Afrika.

Ababhali abaningi bayaphikisa ngalomlando ngoba emuva le akusacaci kahle ukuthi umlando wabakwaDlamini uhamba kanjani…

Ngokuka Prince Zuko Pokwana bazalana kanje:
Ludiwu, Sidwaba, Lufelelwenja, Mini, Fulathelilanga, Nguni, Mzimkhulu, Masoka, Mhuhu, Nqubeni, Mhlanga, Musi, Mntungwa, Ndlovu, Dlamini, Ludonga, Mswati, Ngwane, Dlamini, Nkosi, Mavuso, Magudulela, Ludvonga, Dlamini, Ngwane, Ndungunye, Sobhuza, Mswati, Ludonga, Mbazeni, Ngwane, Sobhuza, Mswati iii.

Bakhona ke nabanye ababhali abawulanda ku MuMbo. Kuyacaca-ke lapha ukuthi ngokuhamba kwesikhathi babe sebehlukana ngokwezindlu babe sebeyofuna amadlelo aluhlaza ezindaweni ezehlukene. Ilelo nalelo qembu labe liholwa inkosi yalo. OoDlamini abehlukananga, bonke umnyombo wabo uqala ku Dlamini wokuqala. Babe sebezibiza ngezindlela ezehlukene: amaSwazi, amaZizi, amaKhuze, Inhlangwini, Fodo, Tolo, Soshenge…

Omunye wababhali balomlando wakwaDlamini, u Siyabonga Jama Mviko ubhala kanje:

“Sengiyibhekisise kahle indaba yakwaDlamini, cha! Abantu bakwaDlamini bonke bazalwa ndawonye. Bakhona esingabatholi kahle umlando wabo kodwa bonke ekugcineni basuka esendeni elilodwa.

Behlukaniswa ipolitiki yomndeni nokuhlakazeka ngokwanda kwabo kanye nezigameko ezithile. Abanye kubonakala ukuba abazange balandwe oyise ababazalayo basala ezizweni kanti abanye bazalwa amadoda akhishwa ekhayeni ngebanga lemikhuba thizeni!

Abantu bakwaDlamini ngokwezizwe zabo:

AmaZizi
EmaLangeni
abakwaSibalukhulu
UDlamini-Latha
AbeNtungwa

 

source: zuluculture dot co dot za

Popular people from Dlamini last name

Lindiwe Dlamini (Finance/Legal)
Over 25 years financial services experience. CEO of GBVF Response Fund, former CEO of Safrican, Group Executive at PPS, Managing Director at Alexander Forbes. Holds BA (Law), LLB, LLM. Board member at African Bank Holdings. [Source: InsidEntity]

Royalty from Dlamini last name

Dlamini I (Matalatala) (Royal Ancestor)
The founding ancestor of the Dlamini clan, from whom all Dlamini lineages trace their origin. His descendants would go on to establish royal houses across Southern Africa, including the reigning monarchy of Eswatini.
King Mbandzeni (Dlamini IV) (1858-1889)
Became King of the Swazi in 1874, ruling from his royal capital at Embekelweni. His reign saw significant challenges as much Swazi land was lost to Boer concessionaires. He was given the title Dlamini IV upon ascending the throne, chosen by Sisile Khumalo, the late king’s mother, to take the kingship.
House of Dlamini (Reigning Royal Family)
The Dlamini dynasty grew increasingly powerful under Sobhuza I in the early 19th century, shifting their power center to the Ezulwini valley in central Eswatini. They conquered and incorporated many earlier inhabitants, eventually ruling over all of present-day Eswatini. The House of Dlamini continues to serve as Eswatini’s reigning royal family to this day.
Inkosi Melizwe Dlamini (c.1950-2021)
King of the Nhlangwini people who sought recognition as an independent kingdom within KwaZulu-Natal. Despite his claims being rejected by the Nhlapo Commission in 2009, he maintained his status as king until his death. His son Nqalabutho kaMelizwe Dlamini succeeded him and continues his father’s legacy, receiving a certificate of recognition from the Congress of Traditional Leaders of South Africa in 2024.
Prince Nqalabutho kaMelizwe Dlamini (Contemporary Royalty)
Current king of the Nhlangwini people, ascending after his father’s death in 2021. He continues to seek full constitutional recognition of his kingdom, maintaining that the Nhlangwini have never bowed to the Zulu king and have no historical relationship with the Zulu monarchy. His cause represents one of several KZN tribes seeking recognition as independent kingdoms.

Page 1 of 14

Powered by WordPress & Theme by Anders Norén