The Ndebele are a Nguni people, they originate from Nguniland which was an area South East of Afrika which stretched from encompassed parts of Present day KZN, Swaziland and Eastern Transvaal. They first travelled with Abakwa Zelemu (AmaBhaca) to Ubombo Mountains and later broke away and entered the Transvaal. Their first known chief was Mafana. They proceeded to present day Mohlakeng (Mhlangeni) near Randfontein and continued to a place called Kwa-Mnyamana near Pretoria under the leadership of King Musi. After the death of Musi they split into two tribes Ndzundza and Manala due to succession dispute. Ndzundza and Manala were the sons of Musi Mhlanga.
Masombuka settled with the Ndzundza group while Mthombeni and Sibasa headed north with their followers. Sibasa later joined the be-Venda. Mrhwaduba joined the Pedi near Turfloop in Limpopo.
Dlomu went back to KZN, Mphafudi and Litjha ended with the South Sotho in Lesotho and Free State.
All the above were sons of Musi of Mhlanga.
The Ndzundza group moved past Middleburg and settled at Roosenekal (Kwasimkhulu) The Manala group returned to Kwamnyamana after the truce they made with the Ndzundza group near Loskop Dam Middleburg at a place called Konoqolo/Koqoli.
When Ndzundza died his son Mrhetja took over, and when Manal died his son Silamba took over kingship.
Later regents ruled the Ndzundza, those were Siboko, Somdeyi and Mabhoko.
Mabhoko died in 1865 and Masilela took over followed by Soqaleni who ruled until 1873, followed by Xobongo up to 1879, who was succeeded by Nyabela.
In the 1980’s the Musi Ndebele were given the land in the north-east of Pretoria near Groblersdal and Marblehall (Siyabuswa) as their semi-independent homeland. The youth and the Ndzundza royal house resisted apartheid independence. That place was called Kwandebele and is now under Mpumalanga province of the Republic of South Africa.
The language that these Ndebele spoke was a mixture of Nguni, Pedi and Afrikaans. In the 1980’s efforts were made to preserve a purer form of Ndebele and it has been very successful becaus now they speak pure undiluted Ndebela language which is also taught at schools. Previously they were taugth in Pedi and Zulu languages.
Sidwell Mahlabgu
Mdungwa
Mahlangu
Makoro
Mahlangu.angayingwe sangolonyana
Umkhulu kwa Ndzundza
Ungumkhalangani Mrhetjhi
Yekhethu ka Bongwe a Magobholi
Magobholi a Mrhetjhi ozigobho ziyagobholana
Ubongwe unzima,Amadoda a bovuyena waze wabanzima nenqusa likayise
Sindeni,iphasi lisese nethuliSilembe sakosiphiwa ikomo irarha abelusi
Rhotsh’ elimnyama,amanye ayakhanya
Singhalwle ebasuthwini abanye bangalele ngemakhbongweni
Serudla sa Maza,mabutha undzundza a phadlalele ngalizwi linye,Sarudla kwa Thombeni,saeudla sa balela
Pungutshana Mhladlana
Unguwako sothabetheni ongena Mhlengelo
Mpungutshana wa lila ngesithi umuzi kabava ukrhawukike
Kanti asikykhawuka,kunyangeka
Isibongo ongasibongi.ebantrwaneni
rotatemolokomme123
Perfect siyathokoza ndebele sihlanganise nomlandu wamandebele no kuthi amandebele abuswa kuphi?
Sent via my BlackBerry from Vodacom – let your email find you!
Abram Mahlangu
Hi i need help i grow up in soweto but i dont know izibongo zakwa MAHLANGU as i am also MAHLANGU NDUNDZA can i use ther same one
Petha ka Ndzundza Junior
Indlu kulu ka Ndzundza ikahlanu. 1. Mrhetjha ka Ndzundza 2. Koteni ka Ndzundza. 3. Petha ka Ndzundza. 4. Ndimande ka Ndzundza. 5. Qongo ka Ndzundza. Uphuma kiyiphi indlu?
Phangothi
Phangothi Mahlangu Dima
Kufanele wazi bona ungu Mahlangu bani ngoba bayi 33 ne nthakazelo zethu azifani. Of course boke abo Mahlangu babelethwa ngu Mahlangu usnghalela ka Bongwe ka magobholi ka mrhetjha ka nzdunzdza..
amahlangu41
Kade ngizama ukuthola ukuthi ngiphuma kwiphi indlu kulu kamahlangu ndzundza ngoba bathi ikahlanu kodwa ubaba sewalala umma akazi lutho .ubaba wayethanda ukubiza umfowethu ngokuthi magodongo,mdugwa,ubaba ozala ubaba wami ibizo lakhe bekungu usongenzani. Ngidinga usizo please izibongo
amahlangu41
Mina ngingu Mahlangu ndzundza mrhetjha ngibawa izibongo nezithakazelo please send them to this number 0725389188 or email amahlangu41@gmail.com
Masotsha Mahlangu
uMrhetjha ube munye(one) kwaphela obuse emva kuka Ndzundza, wena ke usizukulwani sakhe kumele nje kwaphela uzazi bona usizukulwani sesingaki sika Mrhetjha. Kufana noMagobholi naye waba munye kwaphela obuse emva ko Mrhetjha njalo-njalo kwalandela uBongwe, kwalandela uMahlangu, kwalandela uMgwezani, kwalandela uMagodongo(is’thubi esidala) kwase kuba nabomjaphethe abanengi like Mabhoko 1, Ngangazi, Mkhephuli, even Nyabela till today e Magodogweni and ikhona ingwenyama yamandzunzda okungu Mkhambi wesibili ko Sokhulumi e Gauteng. wena ungu Mahlangu.
Sibusiso
Bafo please send your number to 0734682482.
Sothelekiwe Mahlangu
Lesisibongo sihlangahlangena
Masotsha Mahlangu
mhlambe kwenziwa ukuthi awuzazi bona usizukulwani sesingaki sika Musi sika Ndzundza njalo-njalo kufike kubamkhulu wakho, kungakho uthi lezibingo zihlangahlangene ngoba ngezabantu abanengi.
Harold Mahlangu
Hi Masotsha
Ngibawa ungithumele izibongo zakwa Mahlangu u Somakhawula, Umrube Phaswana
Thanks
Masotsha Mahlangu
Awa abe akunakuhlangahlangana ezibongweni zakaMahlangu kodwana kufuneka wena uzazisise bonyana ungowakabani kabani-kabani-kabani njalo-njalo kuze kufike ku Musi, ngitjho amagama anjenge likababakho, umkhulwakho, umkhulwakhe kababakho njalo-njalo kuze kufike ku Musi, uzakubona kuhle ukuthi akukho ukuhlangahlangana ngombana izibongo ziya ngokuthi loyo munntu ofana wena udume ngani, wenzani, nokuthi kwenzeka innto bani arround you.
Masotsha Mahlangu
wena SoThelekiwe unguMahlangu nabathi unguSrudla lelo ligama likasongwanakhe kaMagodongo begodu uSrudla lo wabulawa nguMagodongo ngoba abangisa uMagodongo ubungwenyana bukaMgwezani(owayenguyise kaMagodongo). Wena-ke unguMahlangu, uSrudla ubelethwa nguMgwezani.
Jabulile
Send it to my email
Petros Mahlangu
Umusi kamhlanga mkhulu siyathokoza Ndebele siyathemba nabeza ngemvawethu bazakurhelebheka…kwalekosi
madzela mthimunye
lotjhani Mandebele bengibawa owazi izibongo zoke ngolulandelana kwazo angithumelele ngifuna ukuzazi bona ngengisiphi esikhulu njalonnjalo?
Thulani Jiyane
IIMBONGO NGAKWANDZUNZA
1. MAHANGU
2.NTULI
3.JIYANE
4.SKHOSANA
4.MASOMBUKA
5.MTSHWENI
6.MASILELA
JUST A FEW
Bhekie
mina isibongo sami umabhena. Ngizalelwe eTjolotjo, eZimbabwe. Ngikhule sitshelwa ukuthi singamaNdebele. Ngicela nirharhulule…….
themba sikhonde
oMabhena bangamandebele vele. Kodwa umlondo wabo wasemahlubini. Bahamba noMzilikazi ukuya eZimbabwe besuka ngasePretoria. Baningi e Mpumalanga
Jabu
UmaBhena izibulo likaMusi uMusi kaMhlanga UMhlanga kaNanasi, Iye aboMabhena mandebele, uMzilikazi Ka Mashonane nakasuka kwaZulu wahlangana namaNdebele eMhlangeni north of Johannesburg walwa naMaNdebele wabulala amadoda wathatha abefazi nabentwana wadlula lapho nakafika kwaMnyamana north of Pretoria wathola ikosi uMagodongo walwa nandebele wabulala amadoda wathatha abefazi anabentwana aboMabhena bebahlala kwmnyamana. Meaning your lineage was captured in around Pretoria and taken along to the now Zimbabwe. There are other soldiers that Mziikazi left with from kwaZulu. Majority people were captured on the way when he conquered in the main amaNdebele in order to conceal his identity he changed his nationality to be Ndebele. The resultant effect was than everyone he captured was named amaNdebele this includes amazing, amashangane and AmaNdebele of South Africa and some Shonas of Zimbabwe.
busisiwe sithole
Shonas of Zimbabwe Or you are trying to say Ndebele of Zimbabwe
Mxolisi
AMANDEBELE MANALA
Ndebele
Mkhalangana
Mntungwa
Jonono
Nanasi
Mafana wakwa (Mntungwa of Nguni-Dlangamandla) kusizwe samaHlubi esasivela kuBambo-Nguni/Dlamini
Mhlanga ka Mafana
Musi kaMhlanga
Manala (MBUDUMA) kaMusi
Ncagu kaManala
Mabena kaNcagu
Pofu kaMabena
Somlokothwa (MATSHABA) Mabena
Zerhulu Mabena
Sibindi Mabena
Zindli (MARHAGANISA 1) Mabhena
Mavula Mabena Regent for Silamba
Silamba (MBONGO 1) Founder of KoMjekejeke
Mbedlengani 2
Mbongo 2
Makhosonke 1 (MABHENA 2)
Makhosonke 2
Masotsha Mahlangu
Amndebele Ndzundza
Mnguni
Ndebele
Mkhalangana
Mrungwa
Njonono
Nanasi
Mafana
Mhlanga
Musi
Ndzundza
Mrhetjha
Magobholi
Bongwe
Mahlangu
Mgwezani
Magodongo
Mloyi(he never ruled because he died with his father Magodongo killed by Mzilikazi)
Tjhambowe
Ndlambisa
Cutshiwe(SoMkhambi)
Mkhambi
Cutshiwe 2(Josiah)
Mkhambi 2(Petros) the current real Ndzundza Ngwenyama.
oupa mnguni
Bengibawa usize ngezibongo nezithakezelo zika Mnguni nghodela
On Wed, 13 Jun 2018 09:25 Izibongo Nezithakazelo, wrote:
> Masotsha Mahlangu commented: “Amndebele Ndzundza Mnguni Ndebele > Mkhalangana Mrungwa Njonono Nanasi Mafana Mhlanga Musi Ndzundza Mrhetjha > Magobholi Bongwe Mahlangu Mgwezani Magodongo Mloyi(he never ruled because > he died with his father Magodongo killed by Mzilikazi) ” >
Thulani Jiyane
Awa Jabu izibulo lakaMusi nguSkhosana, uSkhosana ubelethwa ngendlini yesiththu kaMusi, uSkhosna yindodana yokuthoma kaMusi, ulandelwa nguManala wedlu ekulu indlovukazi, bese ulandelwa nguNdzunza wendlu yesibili, bese kulandela uSkhosana olizubulo likaMusi wendlu yesithathu.
SJ Tshabalala
Helpful indeed
Mahlangu Kostina
Ngiyabonga ukuthola ukuthi bakhethu bazama ukuthi sizaze ukuthi sivelaphi thina amandebele. Nevertheless Ngicela ukusizwa ngesithakazelo esiphelele sika mabhoko ;mkgeshe ;womfazi wamabele amade wokumunyisela ngaphesheya komfula wakamabaleka akabaleki. Ngise FS
Daniel Mahlangu
Lotjha Kostina.
iimbongo zikaMabhoko azinaye umfazi wamabele amade. Umfazi wamabele amade useMbongweni zakwaJiyana, mhlamunye nakwaNtuli ngoba laba ababili begade bamawele. iimbongo zakaMabhoko ungazithola engomeni kaNothembi Mkwebani ku-Youtube. Kodwana ke, lezo ziimbongo zengwenyama uMabhoko, ingasi uMahlangu woke. Nawungatjho bonyana unguMahlangu ngiyathemba ngingazirhubhulula bese ngikuthumele zona.
Lydia Shange
ngicela ungithumle zona izibongo zika Mabhoko nginezingane zakwa Mabhoko nyalo uyise wala ngazo ingane iya gula idinga ku thkazelw ngazo ngyacela ngithumele zona kuyo le imail
Aaron Mahlangu
Ngibawa owazi iimbongo zakwa Mahlangu “umalila angakabetha”(umadlelila) angizame ngazo please.
Whatsapp me on 0711225129
OR
Email at sfiron21@gmail.com
nkosinathy Mahlangu
Mahlangu uBongwe
petros themba
Mına ngıngu Themba Mahlangu (Ndımande kaNdzundza) ngıthanda ısıkhethu khulu, ngılıRhasa ngentanga, bengıfuna ukwazı ırherho loke laboMahlangu ngokulandelana kwabo ukuthoma komkhulu (Mgwezanı)
Masotsha Mahlangu
Kokuthoma kumele wazi bonyana isibongo esithi Mahlangu sisuselwaphi. Kuthe emva kokuba uNdzundza no Manala bahlukane emva kokubhubha kuka Musi, noThombeni(Gegana) naye waphuma yedwa nes’tjhatjhana samandebel ka Musi wayokuzibusela wona okunamhlanjesi baziwa ngokuthi ngebaka Kekana okumandebele wokubaleka. Begodu kwayena Manala usuyafana no Thombeni ngoba naye wathumba is’tjhatjhana sika Musi wayoziqambela sona wathi manala emva kokuba u Musi athathe isinqumo sokudlulisela ub’khosi ku Ndzundza and kumele sikhumbule bona u Ndzundza azange abulwela ubukhosi kodwana ngokunganeliseki kwabadala baka Musi ngefuzo ka Musi no Manala, yingako bayala u Musi bona ub’khosi bufanele u Ndzundza(second preference) ingasi u Manala begodu bayala u Manala bona adlulisele ub’khosi kuNdzundza ngaphambi kokuba akhothame/afe and Musi did that by creating his own tricks of chasing Manala away so that he can pass kingship to Ndzundza. Manengi khulu amanga akhese atlolwa ngo Ndzundza bona weba is’khumba semvu ebekade simbathwa ngu Manala waya ngaso kuyise(uMusi) ukwenzela ukuphiwa ub’khosi okumamanga aluhlaza. Singakhe sizibuze bona uNdzundza yena wambatha is’khumba sani? ngombana vele boke abomene/abantu bakade bebambatha innkhumba. Begodu es’khathini sakade is’khumba semvu besimbathwa bazumi noma kungabangubani ozumako bekade aberegisa sona. This is just a common sense to all of us siyazi ukuthi asikho nasinye isilwane noma inyamazane eyesaba imvu ngokulunga kwayo aloke bebambatha is’khumba semvu nabaya ekuzumeni benzela ukubamba innyamazana lula and even now that can be proven, not ukuthi batjho is’khumba semvu besimbathwa ngu Manala lawo mamanga aluhlaza.
Richard
Unamanga kostina umfazi wama bele Amade Ku jiyana ,mthimunye chili, zinengi ukhona futhi bekangasi mawele pease give de ppl right information
Sothelekiwe Mahlangu
Lottjha Mrhubhululi
mina nginguMahlangu wakwa Ndzundza Pungutjha nangizwa batjho singebakwa Maridili abanye bathi singebakwa Serudla.
ingilahla nayiza lapho lendaba okwenza ukuthi ngilahlwe nazimbongo zakwethu
ekhaya kukwa Pungutjha ebizwa nge katjiebane
lifa
Lotjha mfo ngibawa zika bungela mfo.