The Ndebele are a Nguni people, they originate from Nguniland which was an area South East of Afrika which stretched from encompassed parts of Present day KZN, Swaziland and Eastern Transvaal. They first travelled with Abakwa Zelemu (AmaBhaca) to Ubombo Mountains and later broke away and entered the Transvaal. Their first known chief was Mafana. They proceeded to present day Mohlakeng (Mhlangeni) near Randfontein and continued to a place called Kwa-Mnyamana near Pretoria under the leadership of King Musi. After the death of Musi they split into two tribes Ndzundza and Manala due to succession dispute. Ndzundza and Manala were the sons of Musi Mhlanga.
Masombuka settled with the Ndzundza group while Mthombeni and Sibasa headed north with their followers. Sibasa later joined the be-Venda. Mrhwaduba joined the Pedi near Turfloop in Limpopo.
Dlomu went back to KZN, Mphafudi and Litjha ended with the South Sotho in Lesotho and Free State.
All the above were sons of Musi of Mhlanga.
The Ndzundza group moved past Middleburg and settled at Roosenekal (Kwasimkhulu) The Manala group returned to Kwamnyamana after the truce they made with the Ndzundza group near Loskop Dam Middleburg at a place called Konoqolo/Koqoli.
When Ndzundza died his son Mrhetja took over, and when Manal died his son Silamba took over kingship.
Later regents ruled the Ndzundza, those were Siboko, Somdeyi and Mabhoko.
Mabhoko died in 1865 and Masilela took over followed by Soqaleni who ruled until 1873, followed by Xobongo up to 1879, who was succeeded by Nyabela.
In the 1980’s the Musi Ndebele were given the land in the north-east of Pretoria near Groblersdal and Marblehall (Siyabuswa) as their semi-independent homeland. The youth and the Ndzundza royal house resisted apartheid independence. That place was called Kwandebele and is now under Mpumalanga province of the Republic of South Africa.
The language that these Ndebele spoke was a mixture of Nguni, Pedi and Afrikaans. In the 1980’s efforts were made to preserve a purer form of Ndebele and it has been very successful becaus now they speak pure undiluted Ndebela language which is also taught at schools. Previously they were taugth in Pedi and Zulu languages.
lifa Mahlangu
Ngibawa isithakazelo sika Mahlangu(zbungela) angisazi nhlobo .
Phangothi
Yekhethu kapondomasetjani pondomahlikihla njengotjani beenkomo, zona zithi zibudla zibe zibuhlikihla,
Upondo sisilwa ngomnyama, kngabe ekosini kuyokusa ninin. Bungelwa kaliphazi icina elagada, eenhloko zabanomuzi, umlalalazi owalola iinsungulo, ngambili ngasikhathi sings. Abathi bezilola babewulalamela.
Ngu Bungelwa kokosi ngusiphofu mdlhwayila, ngumadlaza zabanye kungadliwa zakhe uyajabajaba…
Muzikayise Mahlangu
Phazima!! Mjumesabe uyesabeka phazima sazulu liphosa umbani,ngela phazima imihlambi isabe mhla kunembeleko ekosini.
Pondo masetjane,Pondo werarela
Ngu tjangatjanga kwezamadoda
Pondo yewulise imihlambi ya amadoda idle igoduke ingani yakho idla igoduke.
Ngumakhokhobela embayeni zamany’amdoda kwadliwa zakhe uyajabajaba.
Ngumathaba nakudliwa zabalanda
Ngu Bungela’ako kosi ngumrabhe’ako ringwana,yikorombo yako tjhabana
Untentjhana ka mthethwa,uMavula angene ngako slilo,umasimula ka makhanga ngu tjhogwe.
UBungela akaliphazi iqina elagadanga enhloko zabonomizi.
Mntwana uboneni ngemva kwendlu koSoMbili wathi ngibone imbuzi izele amaphahla akusiwo amaphahla lirhubo lakwenu
Mlangatjakazi!!usoMbili wayiketha wayikhethela kamzilikazana
Libandla elinamtje nembokotho zalo zoksila,ngumrimthatha ngenyawo uRhula kundla ngenyawo mfuyandunu owadla indunyana encani.
Ngumlwayedwa wako simila
Usilwa ngomnyama bathi kazi ekosini kuyakusa nini naah.
Sibongo eskhulu esingabongwa ebantwaneni,ngesingabongwa ngesbuyeni sibongwa ebsuku emadodeni.
Siphuthumani samadoda ayesabana
Ngumzil’bomvu wako smetjhe,umzilbomvu wakothandiwe
Owazigwaza ngomkhonto wakhe bathi thathani imikhonto nimphalalele,ngoba yena akaziphalaleli uzakuphalalelwa ngabanamahlele
Ngu Mahlangu omuhle inga yingwe sangolanyana,mntwan’engwe yako nomazumani eyazuma enye isalele,yazuma kwaze kwasa ingakabambi nyamazana Kwabe kwavuka U muntu.
Ngu sngalela ebesuthwini kanti abanye bangalela ebukhobongweni
Khozana wako kosi,likhozi elakhasa kabili lakhasa okukhulu lakhasa nokuncani
Likhozi elafutha umuntu ngesthunzi munye wawa wakhokhobala
Ngelakhasa ngamadolo nendololwana,kwaphunyuka indololwana
Nangu usomtshabe ungene ngakwa Pondo thathani inhlangu nimphalale uzakuphalalelwa mathanda kphalala Kwabe kwaphalala nencele lika gatjana uSongevu Inga yikunzi irhutjhwe ngomlotha
UBungela akabuswa,uPondo akakhonjwa..
Abarhali abaqedwa!!!Bayede Ndabezitha!!!
N. Ntuli
Lotshani bengibawa iinthakazelo zakwa Ntuli Mhlalikwana Qabaqongo
Dina
Yetje mandebele Mina ngiyisizukulwana sa kwa ndobela ngi bhawa ningi tjele isinanazelo sakwa ndobela
Bongiwe Lolo mathebe
Arha,…. Mandebele mina ngimzukulwana wakwa Ntuli ngimtwane besuthwini kwa mathebe bavela nge ntwane edennelton Mpumalanga bengibawa irhelebho lesithakazelo sakwa mathebe
Vusmuzi Mthombeni
Vusmuzi wakwaMthombeni.
Bengicela owazi isithakazelo sakwaMthombeni angi sendele sona
kulama number 0837976340
Vens Stephens Skosana
Thola incwwdi ethi ” Igugu lamaNdebele ” ibhalwe nguMahlangu MA, Mahlangu JJ
NomaSonto Skosand
Akwande Skosana! Itholakala kuziphi izitolo lencwadi “Igugu LamaNdebele” Angiyitholi kwa take a lot.com
given
thombeni, ndiyase sgada sadlongwa esagada emzileni shlangana namakandla nama thombeni, mntazana owalala ngapjasi komuthi umuthi wavuka uthombile, liqina elagadanga……. bathi ingubo siyembethe.
Mfo ngithinta ku071 1719127 I’ll refer you to my grand father
Senzo
AbakwaMthombeni kwaZulu abakaDuma
Bongani Mthombeni
Nanzi iimbongo zika Mthombeni woke.
Yekhethu kAMTHOMBENI yangalala entabeni, yamabulembu Ndebele “Thina siphambana nekomo sidle umelusi.
Tjhigwana lesi sigada sakondlu esagada hlangana namakandla – namaTHOMBENI,
sakha endleleni sakhela abaphambukeli.
Gegana wena owagega nentaba ” uwuba’ “nomhlotjeni walala ngaphasi ko”muthi wavuka UTHOMBILE.
Mthombeni mbobo”ndlovu_ yindlovu eyabhula ngeqatha esangweni abafazi nabentwana babona ngaMadoda ukweyaluka
Thina siphuma kwano_Mamba kwamfazi omavuthu sandoda.
nguMthombeni _Mthombo ongatjhiko ,ongehla kwendubazi nendubazana -uzele kwasela namathole.
Leli lithole -lako Komokazana izembe elide ngokuphala amanye ngamaberego sitjho abomzangobe nabosele. Mthombeni {ndiyase} 0791497885.