πŸ’›

izithakazelo

Ndebele of Musi

The Ndebele are a Nguni people, they originate from Nguniland which was an area South East of Afrika which stretched from encompassed parts of Present day KZN, Swaziland and Eastern Transvaal. They first travelled with Abakwa Zelemu (AmaBhaca) to Ubombo Mountains and later broke away and entered the Transvaal. Their first known chief was Mafana. They proceeded to present day Mohlakeng (Mhlangeni) near Randfontein and continued to a place called Kwa-Mnyamana near Pretoria under the leadership of King Musi. After the death of Musi they split into two tribes Ndzundza and Manala due to succession dispute. Ndzundza and Manala were the sons of Musi Mhlanga.
Masombuka settled with the Ndzundza group while Mthombeni and Sibasa headed north with their followers. Sibasa later joined the be-Venda. Mrhwaduba joined the Pedi near Turfloop in Limpopo.
Dlomu went back to KZN, Mphafudi and Litjha ended with the South Sotho in Lesotho and Free State.
All the above were sons of Musi of Mhlanga.

The Ndzundza group moved past Middleburg and settled at Roosenekal (Kwasimkhulu) The Manala group returned to Kwamnyamana after the truce they made with the Ndzundza group near Loskop Dam Middleburg at a place called Konoqolo/Koqoli.
When Ndzundza died his son Mrhetja took over, and when Manal died his son Silamba took over kingship.
Later regents ruled the Ndzundza, those were Siboko, Somdeyi and Mabhoko.
Mabhoko died in 1865 and Masilela took over followed by Soqaleni who ruled until 1873, followed by Xobongo up to 1879, who was succeeded by Nyabela.

In the 1980’s the Musi Ndebele were given the land in the north-east of Pretoria near Groblersdal and Marblehall (Siyabuswa) as their semi-independent homeland. The youth and the Ndzundza royal house resisted apartheid independence. That place was called Kwandebele and is now under Mpumalanga province of the Republic of South Africa.
The language that these Ndebele spoke was a mixture of Nguni, Pedi and Afrikaans. In the 1980’s efforts were made to preserve a purer form of Ndebele and it has been very successful becaus now they speak pure undiluted Ndebela language which is also taught at schools. Previously they were taugth in Pedi and Zulu languages.

Previous

Izithakazelo zakwa Hlatshwayo Clan Names & history

Next

Ntumba, Meaning, Origin & Family History | Umlando

12 Comments

  1. Uyibekile Msiza ngibawa ufunde ibhayibheli elibhalwe ngesi Zulu ku genesis 27 verse 1 until 46 the story of Manala Ndzundza is a white propaganda Manala never became a king or a chief and now he is busy in and out in court claiming to be king , white researchers and ruling party they sell amandendele so that they continue stealing their land and mineral resources

  2. BABA Msiza

    Siyabonga ngencazelo yakho ephusile. Umsebenzi wale Blogsite yikho ukuthi sifundisane futhi nolwazi ngabantu abansundu lungashabalali.

    Ngicela-ke Mnguni ukuthi uke ufundisise kahle okubhalwe kule ‘Post’, akukho nakanye lapho kuthiwa Amandebele adabuka embusweni ka SHAKA ZULU kodwa kuthiwe badabuka e Nguniland lapho sekuchazwa ukuthi yayikuphi Noma ikuphi leyo ndawo.

    Siyabonga kakhulu uqhubeke njalo ukusincelisa kulombele wakho ogwansile.

    #Mbathastan ( Sitheni Stanley Mbatha)

  3. J. Msiza

    Lotjhani mandebe.
    Nifuna ngini tjele umlandu wethu kancancani? wona mude khulu mus ne web page le ingagcwala wona uwodwa. yenlalele nginikhumbuze.
    Akhengikudzubhulele bona kungani bathi uyisizukulwana sikaMusi.
    Ekuthomeni, ikosi uMafana, umntwana kaJonono, (uJonono mntwana kaMkhalangane, uMkhalangane mntwana kaMntungwa, uMntungwa mtwana kaNdebele) yasuka kwaZulu natal (Phambili bekuyi “Natal”…okutjho ukuthi “Christmas” ngelimi lesPortugese, yathiyelelwa ngu Vasco Da Gama in the years of 1500s-1600s). Ikosi uMafana yaba nabalandeli, yasungula istjhaba samaNdebele, uthi simaNdebele nje ngoba siyisizukulwana sikabamkhulwakhe uNdebele. Ikosi uMafana le yeza noMhlanga indodanakhe, uMhlanga wabeletha uMusi, umusi wahlukana nomndeni wakhe wazokuhlala la eentabeni zePitori. uMusi bekanamadodana amahlanu, uManala, uMasombuka, uNdzhundzha, uMthombeni noDlomu. Uthe ukuhlongakala uMusi, wangcwatjwa eRosenekaal, lapha amandebele agidinga khona umlando erholweni, abantwana bakhe bathoma babanga ubukhosi… bekungabo 1700. Kwabakhona ukuhlukana, Kodwana isitjhaba esikhulu salandela uNdzhundzha, esinye umanala, abanye balandela uMasombula kudwana ekukhambeni kweskhathi babuyela ngaphasi koManala, uDlomu yena nesitjhaba sakhe bahluleka babuyela kwaZulu. uMthombeni wathatha bakhe wakhuphukela magega nomlambo.
    UNdzhundzha bekanamadodana amahlanu, UMrhetjha, kubenguPhetha, uNdimande, uKothen noQongo.Nakuhlongakala uNdzhundzha, ubukhosi bathathwa nguMrhetjha, uMrhetjhe walandelwa yindodana yakhe uMagobholi, Magobholi walandelwa yindodanakhe ekulu uBongwe, owahlongakala ngemva kwemnyaka emithathu ayikosi, uSindeni waba nguMjaphethe. uMjaphethe azange asabuyisela indokha ebukhosini, uSindeni walandelwa yindodanakhe uMahlangu. UMahlangu begade anamadodana abunane. uPhaswana, uMarhotjha, uMgwezana, uDzele, uMrhabuli, uMadalanyana, uMaridili, noMabushela. ngemva koMahlangu kwabusa indodanakhe uPhaswana, walandelwa ngumfowabo uMaridili. uMaridili walandelwa ngumfowabo uMdalanyana. UMdalanyana walandelwa ngumfowabo uMgwezana, uMgwezana walangelwa ngumfowabo udzele, kweza uMrhabule. UMrhabule wabulawa ngumntwana kamfowabo uMagodongo(umntwana kaMgwezana), bese wabayikosi. wahlaselwa ngepi kaMzilikazi kwaMnyamana wabulawa umagodongo namanye amadodanakhe, kwasala uMabhoko, wabusa amaNdebele KwaMnyamana, wathutha waya kwaNomtjherhelo namandebele ayikosi, kulapho behlaselwa mabhuru eRoosennekaal. kulapho amandebele ahlangana namapedi ikosi yabo uMalewa, ubabhoko nakabhubhako umbuso wamandebele waya kwaMasilela, uSoqaleni ukufika ngo 1873 uXobongo wabusa ukufika ngo 1879, then isihlalo sathathwa nguNyabela…
    Mnangi ulandu wethu. kodwana bese ngikudzubhulela ngamakhosekhethu…

    • sonnyboy masombuka

      Msiza baba siza aseblief ngembongo zakwa masombuka u Gajana nezinye

    • Zamani Mbonani(umthombo wolwazi)

      Uyayibeka uyeqe godi MnumzanaMsiza..AmaNdebele manye umhlaba woke..emadodaneni kaMhlanga utjhiye uMphafuli noSibasa,ulwazi esinalo ngelanje futhi alisenabukhuwa.Siyathokoza Mnumzana uMbatha ngokuvula indlela Mnguni omuhle.AbaNguni makhosi kusuka kuboFaro eGibhithe.Zamani Mbonani(umthombo wolwazi)

    • Vusi

      Baba Msiza

      Ngicela ukwazi u-Lamula or Mahlangu-Lamula Ubani u-Lamula?

    • Angali, siyabonga. Kepha abeSuthu bathi “tsiye iphala morogo.” Yebo uyayibeka kepha nginenkinga ngokwelamanisa kwakho izigameko. Angizwisisi ukuthi ukhuluma kanjani ngamaNzunza ngenkathi esese Pitoli. Angikholwa ukuthi uMagodongo wabusa ePitoli. UbuNzunza babungekazalwa ngaleso sikhathi. UbuNzunza babumbeka emva kokuba amadodana kaMusi abange ubukhosi – uManala no Nzunza.

      Ukusuka kuka Nzunza ePitoli washona kwa Simkhulu kude beduze nase Belfast ngasesiteshini sesitimela I-Senberry eceleni kukathela wayeka u N4. Yilapho ke kwaqala ubuNzunza. uNzunza wabusa kulezondawo namaphethelo waze wafela lapho. Ithuna lakhe lilapho.

      Ngokuya kwami, akukho lapho amakhosi akwaNzunza ake abusa khona ngaphandle kwase Eastern Transvaal. Yebo maduzane nje abusile koBronkhorstspruit, Delmas etc. Nxa ngingabuza umbuzo othi, uNzunza, okanye, uMagodongo noma iyiphi nje inkosi yakwaNzanza – yabusa kanjani ePitoli?

      Ngamafuphi, amaNdebele asuka eMhlangeni – Randfontein. Nxa esemhlangeni ayebuswa ngunkos’uMhlanga. Ahamba kanjalo aze afika kwelasePitoli ngaphansi kobuholi bukankos’uMusi kaMhlanga. Yilapho ke kwazalwa uManala noNzunza. Futhi uManala wayengeyona indodana enkulu kaMusi. Indodana enkulu kaMusi kwakungu Masombuka. uMasombuka uzalwa umfazi wesithathu kaMusi. Lokho kusitshela ukuthi amakhosikazi kaMusi amakhulu aqala azala amantombazane kwathi owethathu wazibula ngomfuna ogama lakhe kunguMasombuka – okusho ukuthi (Sombuka) Start. uManala yindodana yesibili kaMusi ezalwa umfazi wokuqala. uNzunza yindodana yesithathu kaMusi – ezalwa umfazi wesibili. Yebo siyavuma ukuthi kwenkambiso yize uMasombuka wayemdala kunabo kepha ubukhosi ngobuka Manala ngoba ezalwa ngasondlunkulu.

      Kumangaza ke. Kulendaba kunobuciko bomlomo obuphikisanayo. Mina ngikhule ngazi ukuthi uNzuza wathatha ubukhosi bukaManala ngendlela efana neyaka Isaka no Jakobe eBhayibhelini. Kepha manje sekuvela ukuthi uMusi wantshontshela uMzunza ubukhosi bukaManala ngenkathi esayofuna inyamazane – iMbuduma. So ke, lento iyafana nendaba ka Sekhukhune noMampuru lapho unkos’uSekwati enika useKhukhune ubukhosi esandleni. Lokhu, kuletha amathandabuzwa wokuthi, abakwaManala banikwa ngubani ubukhosi nxa ngabe uNzunza wabunikwa nguyise esandleni? Uma ngabe uNzunza wathatha ubukhosi ngendlela efana neka Isaka no Jakobe – yebo ngiyavuma ubukhosi ngobuka Manala. Kepha nxa ngabe uyise wambizela ekhoneni wamnika ubukhosi – lapho ngigeza izandla……..

      UbuNzunza babumbeka emva kokwahlukana kuka Nzanza noManala emva kokubanga induku yobukhosi.uNzanza wahamba amalobho – akazange asaphinda alubhade ePitoli. uNzunza washona eMpumalanga Transvaal. uManala wasala ePitoli namaphethelo. Kwathi abafowabo oMthombeni, Mhwaduba, Kekana njll bashona kwelaseNtshonalanga Nyakatho. Abanye bashona eNyakatho ukuyohlangana nesizwe samaVenda.

      Angikholwa ukuthi uNzunza wasuka straight ePitoli washona eRholweni. uNzunza akazange aye eRholweni futhi washona engazi ukuthi kunendawo okuthiwa kuseRholweni. uMlando usitshela ukuthi isigodlo samaNzunza sasikwa Maza. KwaMaza kulaphaya eStoffberg (Blinkwater). Ukuzama ukucacisa kangcono. KwaMaza kulaphayana ezinyaweni zentaba iBothasberg – ngasempumalanga yeBothasberg phakathi komfula iNdubazi nomfula uSakazana.

      Inkosi eyabusa amaNdebele wakwaNzunza ngalesosikhathi kwakunguNkos’uBongwe.Yebo kuzwakala ukuthi uBongwe wabusa KwaSimkhulu kepha obunye ubuciko bomlomo buthi wabusa kwaMaza. Kuthiwa uBongwe wawisela amaDlowu ka 1675 khona lapho kwaMaza noma KwaSimkhulu. Ubuciko bomlomo busitshela ukuthi khona lapho kwaMaza kwabuza unkos’uMrhabuli. Obunye ubuciko bomlomo buthi kwabusa uSomdeyi, uMrhabuli, uMagodongo, uDzela noMgwezane.

      Umlando usitshela ukuthi indawo yaseRholweni yatholwa yindoda yoMswazi eyayiphisi – hunter. Lendoda yayinobudlelwano obuhle nobukhosi bangaleso sikhathi. Lendoda yaMswazi wancoma indawo yaseHolweni njengendawo ephephile ukuthi ingaba isiGodlo senkosi. Indawo yaKwaMaza iyithafa ngakho ke izitha zazikwazi ukuvela nxazonke. Kuzwakala nokuthi uMzilikazi kamaShobana Khumalo naye wadlula khona KwaMaza washiya umonakalo ongazange ubonwe – unkos’uMagodongo waze wacel’empunzini wabuya sekukudala.

      Ngalesosikhathi kwakubusa inkosi yamaPedi uThulare. Inkosi yamaNdebele kaNzunza eyabusa okokugcina KwaMaza yathenda indawo yaseRholweni enkosini yabaPedi ngezinnkomo ezingamakhulu amabili. Isigodlo sakwaNzunza ke sathutha kwaMaza saya eRholweni. Yilapho kwafika kwabusa unkos’uMabhoko. Kwagcina sekubusa oMasilela kwaze kwabusa unkos’uNyabela kaMabhoko sindeni umhlab’unethuli.

      ISIPHETHO

      Uyobona nxa ufunda umlando kufanele uwufunde ngengqodo evulekile enothando futhi engabandlululi. Emlandwini, ikakhulukazi emlandwini wamaNdebele kukhona ubandlululo oluningi. Eminye imihlobo ibika umlando wamaNdebele dudengu nangendelelo. Kubi lokho. Kepha ngicabanga ukuthi abezizwe abika umlondo wamaNdebele ngendlela ekhetha iphela emasini bangcono kunamaNdebele abika umlando ngendlela echemile ebonisa kwangathi ubani wayengcono kunobani. Masibayeke nalabo abathi amaNdebele akhishwa eRholweni ngokuhehwa ngojamu. Siyazi ukuthi nguMampuru owabalekela eHolweni waze wadelela unkos’uNyabela inkinga yokuboshwa impilo yakhe yonke emva kokuba abulele umfowabo unkos’uSekhukhune. Lokunye okufana nokuthi “matebele atshwile ka jeme” angizwisisi nje ukuthi bakusho kanjani ngaphandle kokusitshela ukuthi yini kahle kahle eyadala ukuthi amaNdebele agcine engine emgodini? Iqala lapho lendaba….. Umlando oxoxwa abantu abachemile ke lona. Umlando odukisayo. Futhi awufuneki.

      • Lerato Mokoena

        Zakwa Mahlangu madlelila

      • linah

        nawe ulahlekile solank ungakabali uskhosana kumadodana kamusi

  4. Brown

    Does anyone know of the surname”Nyanto”? I hear they are part of amaNdebele nation.

    • I have met one who new little about his roots. I even thought he was related to me in some way. I myself am Ndebele who are able to trace our roots to the Hlubi nation in KZN.

  5. Lungile Thembo

    Lungile Thembo on Thembo with an O at the end, people usually think its a U.

Leave a Reply to linah Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Powered by WordPress & Theme by Anders Norén