izithakazelo

Tag: wendlandt Page 5 of 7

uMfeka no Gumede bahlobene na?

Imibono yabalandeli yale-blog

UMfeka wayezalwa uGumede kuyindodana endala, wabe eseshiyelana ugwayi nodadewabo wambamba oqotsheni uGumede wanengwa washaya uMfeka waze wamphosa olwandle.

Emva kwezinsukwana waya olwandle uGumede lapho amphose khona wafike washisa inoni kusenjalo memfu uMfeka ehlamba emanzini olwandle eza kuGumede,wabe esethi uGumede:isenzo osenzile sibi njengoba uzimelele ngomsila kudade wenu ngakho-ke awusesuye uMnguni kaYeyeye usungu Mnguni wasolwandle njengoba uphume olwandle nje zimele.
Savela kanjalo ukuthi singabase Mazimeleni sizimele.

Umfeka,Mzimela yinto eyodwa yibo kuphela uMnguni wasolwandle.uma uthi Mnguni usuke ungakasho lutho.

Mina ngatshelwa uMkhulu wathi singaganwa kwa Gumede akusibo abakithi

Khanyi Clan Names 😍 Khanyi clan praises

Khanyi,
Msuthu,
Mwelase
Ongaweli ngezibuko,
Owela nge zimpambosi zomfula,
Isigejan’ esemba sembula,
Wen’ ophaphela phezulu,
Msunywa’ ozimpumpuluzwana,
Msuthu ka Nciza,
Msuthu ka Sidiyanekazane,
Msuth’ owesab’ ukwesoka,
Msuthu wasomponjwana,
Wen’ oway’ eLenge wabuyelela,
Wena wakwa mabele made,
Msuthu

Izibongo zeNkosi uCetshwayo 😍 Izibongo zamakhosi

Izibongo zeNkosi uCetshwayo
Uzulu laduma obala,
Lapho kungemunga kungemtholo.
UHlamvana bhula mlilo;
Ubaswe uMantshonga benoGqelemana.
Inzima lemnyama,
Engabubende bezingonyama,
Ibiqhutshwa uMseleni benoNgalaza;
Bathi ifanele ukuyosikwa  izihlangu eMkhweyantaba.
Bathi: iyekeleni ubumnyama bayo buyasabeka;
Ifanele ukuyawucela imvuka kaNkosinkulu.
Unqabelabantu ukudonsa;
UManz’ aphuma ezimbotsheni zoMtshezi.
Isiguqa esizifulele ngamahlamvu,
Enqabeni kwaDludluma kokaMsweli.
Umsindo okuNtilingwe ngowani?
Ubangwa abaseNtengweni nabakwaKhinya;
Uxokozelelwe abaseNtengweni nabakwaKhinya;
Baxokozelela indlondlo yakokaTshana
Bathi: Ndlondloni lena
Engabhuli amaphiko?
Zonke izindlondlo ziwabhula amaphiko?
Ozingelwe izwe laseNhlungwane;
Amakhe amakhaba emile ezixexeleku.
Thambekeka wena owaliwayo;
Thambekeka wewuse iNtambanana;
Uyewuse nangezinyembezi.
Mhla eyodabula kwaNgxangaza;
Abafazi bakwaNgxangaza bazolala esibayeni njengamathole
Kazi amathole azolalaphi?
Uye wadabula kuMlaba
Obezalwa nguKhwani;
Wafika wamnika inyanda yemikhonto;
Ethi: MntakaNdaba uze ubagwaze nasemehlweni.
Inyathi kaNdaba
Empondo zimakhenkenene
Bayivimbele ngamaphand’ emkhonto,
Beth’ uMlathuze kayikuwewela;
Ithe isiwuwela, yawuwela ngamakhand’ amadoda
Watshikizela uMatshikizela omnyama;
Edondolozela ngenhlendla yakhe ebimathatha,
Impi yakhe eyoyibuthis’ eNdliwayini,
Wazihlaba kanye namathol’ azo
Kwathiwa ziyeke lezo MntakaNdaba
Ngezikanyokokhulu
NgezikaLangazana.
Watshikizela uMatshikizel’ omnyama
Edondolozela ngenhlendla yakhe,
Eyoshona ngesikhala
SikaMpehlela noMaqhwakazi;
Eya ngoNohadu obezalwa ngoMsweli
Uyawukhokha umnyatheliso,
Iqabi lakwabo lezinkabi, elimpunga.
Uya ngoMphepha obezalwa uNdengezi,
Uyalikhokh’ iqabi lakwabo
Elimnyama lezinkabi;
Uya ngoGawozi obezalwa nguSilwane,
Uyawukhokha umnyatheliso
Iqabi lakwabo elinkone lezinkabi.
Watshikizela umatshikizel’ omnyama
Edondolozela ngenhlendla yakhe
Eyoshona ngesikhala samahlath’ amabili;
IShowe kanye neDlinza;
Eya ngoSikhonyana obezalwa uNgqungqulu;
Uyawukhokha umnyatheliso
Iqabi lakwabo elixub’ imbala.
Isilo esimaduna sakokaTshana,
Esikhangel’ abantu baduka nolwandle,
Nanamuhla basadukile.
Esimenyezwe nguMzili ezalwa nguSiniswayo,
Wathi ningayihlabi leyondlovu,
Ukube niyahlabile kobe niyibangile,
Iyawuvus’ imland’ emdala
Eyayinzawo ngawoyihlo.
UHlohloloza ngendlov; enohlanya;
Indlovu ethe imuka
Babeyixokozelela.
Uzitho zimagwegwe,
Ngoba zigwegw’ abakayise.
UJininindi omnyama,
Ongabubende bezingwe nobezingonyama.
Ongangamabuya eziziba zolwandle noThukela,
Usakha lukhalweni enhlanganisweni
Lapho kuhlangana khona imifula,
Kanye neyabafo kanye nabafokazana.
UGaqa libomvu lawo Bathonyile,
Isibuko sikaMaphitha benoNzibe,
Ebebezibuka ngaso beya kwaNkosinkulu.
Ohlathi limnyama;
Limnyama konke nemizi yalo.
Ebelinjeng’ ebelilal’ izindlovu
EzikuMakhehle.
IGwalagwala likaMenzi,
Elisuk’ eNtumeni kwabhej’ iShowe
Kwaze kwaye kwabhej’ uThukela.
IZulu elidum’ eNdulinde phezulu,
Laduma lazithath’ izihlangu zamadoda,
Indaba yenziwe uManqina obezalwa uNkontshela,
Uyena othath’ izinkomo zaseMangweni,
Waye wayozithela ndawonye
NezaseMkhweyantaba,
Ngobethathe uNxaba kaMkhono,
Isiziba sikaHamu, benoZiwedu,
Esibhukudis’ izihlangu zaseMkhweyantaba
Ilanga liyoshona.
Abantu baseNtengweni,
Ngiyabesaba ngibasolile,
Bazibukul’ itshe linemamba
Imamba yath’ ukuvuka yangen’ ehlathini,
Ihlathi linembube,
Yamaphul’ ubusongelwe kaNongolaza.
UMthunduluka ovuthw’ eNdulinde
IZigqoza ziyawulabalabela,
Udl’ uNomsimekwana
Obezalwa nguBikwayo
Wamshaya phansi koludumayo eziqungeni,
Akwaze kwaba ndaba zalutho.
Wamudl’ uSgombe obezalwa uMatshana
Ngaphesheya kukhona abamhlophe
Uze uyesab’ imlandemdala;
Eyayenziwa ngawoyihlo.
Udunusel’ uNdi kanye noKhahlamba.
UMagwaz’ eguqile njengethole.
USinikinikini singamashob’ oSuthu.
Ubhukudis’ abantu bengathandi ukubhukuda
Ngob’ ebhukudisa amadod’ amadala,
Ngob’ ebhukudisa uNongolaza ezalwa uNondela,
Wabhukudis’ uThemana obezalwa uNohaye,
Wabhukudus’ uMgebisa obezalwa uJokwe,
Wabhukudus’ uMatshekana obezalwa nguMaqhoboza.
UMamba yeVuna
UMaqhumusela
Eth’ ukuvuka yadl’ abakayise
Wadl’ uMbheduka kwabakayise,
UMbheduka njengesona,
UPhaqa njengelanga;
Inyathi yaseNhlakanhlakeni,
UKhwani liyasikwa liyahluma,
Ngengxenye linguPhunga,
Ngengxenye linguMageba.
Amakhubal’ adliwa nguyena kwabakaMpande.
Wadl’ uNtshokweni obezalwa uMpande,
Amakhubal’ adliwa nguCetshwayo kwabakaMpande.
Wadl’ uMantantashiya obezalwa uMpande,
Amakhubal’ adliwa uyena kwabakaMpande,
Wadl’ uSomxhwana obezalwa uMpande,
Amakhubal’ adliwa uCetshwayo kwabakaMpande.
Wadl’ uMdumba obezalwa uMpande,
Amakhubal’ adliwa uyena kwabakaMpande.
UNonzila ukudla kwamagwala.
Amagwal’ adl’ ububende.
ULanga phum’ endlebeni yendlovu,
Nyakambe liyophuma kweyengonyama.
Impunzi kaNdaba
Bayibambe ngandlebende
Phezu kukaLangazana
Yadlumuluka yadl’ amadoda.
UGuqabadele!
INhlambamasoka! (Yibinda Nkosi!)

Popular people from Nkosi last name

Elijah Nkosi (Legal/Business)
Extensive experience in gaming and leisure industry with focus on strategic development and corporate governance. Served as Acting Judge for KwaZulu-Natal High Courts (Durban and Pietermaritzburg) in 2011, 2012, 2015, and 2017. Board member at Phumelela Gaming & Leisure Limited, serving on Audit, Remuneration, and Industry Specific committees. Holds Bachelor of Procurement Law (B Proc) and LLB. [citation:9]

Izithakazelo Zakwa Tembe Clan Names

Izithakazelo Zakwa-Tembe

Mthonga
Tembe
Mlawu, Ngolanyama
Khamangathi, Khamel’abahloti
Mlawu wantshenga
Nyomfi wandawu
Kabahlomeli
Hlomela hlomela
Adingi omnyama
Kameli bahluthi
Ngwanase
Noziyingili

Nawu umlando wabakwa Tembe <<

Popular people from Tembe last name

Moses Tembe (Business/Corporate Governance)
Distinguished South African entrepreneur and business leader born in 1963. Over 20 years experience in business sector serving on boards of various prominent companies. Known for focus on corporate governance and ethics. Recipient of Ithala Business and Investec Entrepreneur Awards. Board member at Phumelela Gaming & Leisure Limited serving on Audit, Risk & Compliance, and Remuneration committees since January 2020.

Royalty from Tembe last name

King Tembe (c. 1554 – Royal Founder)
Founder of the Tembe Kingdom, originating from Great Zimbabwe. He established the Tembe-Thonga lineage and created a coastal–inland political structure that would endure for centuries. His kingdom engaged in trade relations with Europeans and interacted with the Swazi, Ndwandwe, Mthethwa, and early Zulu formations. His descendants ruled the Tembe Kingdom continuously until 1886 [citation:9].
King Silamboya Tembe (1728)
Early Tembe ruler recorded in the royal lineage. His reign is part of the documented succession of Tembe kings, establishing the chiefly authority that would continue through the centuries [citation:9].
King Noziyingile Tembe (d. 1886)
Father of Prince Ngwanase Tembe. His death in 1886 triggered a succession period, with his son being a minor at the time, leading to the regency of Queen Zambili Dlamini, a Swazi princess and daughter of King Sobhuza I [citation:9].
Queen Zambili Dlamini (Regent 1886-1894)
Swazi princess and mother of Ngwanase Tembe who served as regent for her minor son following King Noziyingile’s death. Her regency ensured the continuity of the Tembe royal line during a period of colonial pressure from the Portuguese and British [citation:9].
Prince Ngwanase Tembe (Chief 1894-1928)
Installed as Chief of Tembe in 1894, ruling until 1928. His succession was contested by his nephew Prince Makhuza Tembe, creating a parallel branch of the Tembe royal line (the Makhuza branch). His reign saw the continuation of Tembe traditional authority under colonial rule. The town of KwaNgwanase in northern KwaZulu-Natal bears his name [citation:9].
Tembe Tribal Authority (Contemporary Leadership)
The modern traditional institution representing the Tembe royal line in South Africa’s post-apartheid traditional leadership system. It co-manages the Tembe Elephant Park with Ezemvelo KZN Wildlife and continues to exercise chiefly authority in the Maputaland region of northern KwaZulu-Natal [citation:9].

Royalty from Tembe last name

King Tembe (c. 1554 – Royal Founder)
Founder of the Tembe Kingdom, originating from Great Zimbabwe. He established the Tembe-Thonga lineage and created a coastal–inland political structure that would endure for centuries. His kingdom engaged in trade relations with Europeans and interacted with the Swazi, Ndwandwe, Mthethwa, and early Zulu formations. His descendants ruled the Tembe Kingdom continuously until 1886.
King Noziyingile Tembe (d. 1886)
Father of Prince Ngwanase Tembe. His death in 1886 triggered a succession period, with his son being a minor at the time, leading to the regency of Queen Zambili Dlamini, a Swazi princess and daughter of King Sobhuza I.
Queen Zambili Dlamini (Regent 1886-1894)
Swazi princess and mother of Ngwanase Tembe who served as regent for her minor son following King Noziyingile’s death. Her regency ensured the continuity of the Tembe royal line during a period of colonial pressure from the Portuguese and British.
Prince Ngwanase Tembe (Chief 1894-1928)
Installed as Chief of Tembe in 1894, ruling until 1928. His succession was contested by his nephew Prince Makhuza Tembe, creating a parallel branch of the Tembe royal line. His reign saw the continuation of Tembe traditional authority under colonial rule. The town of KwaNgwanase in northern KwaZulu-Natal bears his name.
Tembe Tribal Authority (Contemporary Leadership)
The modern traditional institution representing the Tembe royal line in South Africa’s post-apartheid traditional leadership system. It co-manages the Tembe Elephant Park with Ezemvelo KZN Wildlife and continues to exercise chiefly authority in the Maputaland region of northern KwaZulu-Natal.

Page 5 of 7

Powered by WordPress & Theme by Anders Norén