clan names 💙 clan history 💯

izithakazelo

Category: Abavelele Page 1 of 3

Doctor Khumalo

UTheophilus “16v” Doctorson Khumalo (owazalwa zingama-26 kuNhlangulana 1967), owaziwa nangokuthi uDoctor Khumalo, ungumdlali webhola lezinyawo waseNingizimu Afrika.

Waziwa kakhulu ngokuba ngumdlali wasesiswini kuKaizer Chiefs kanye naseqenjini lesizwe laseNingizimu Afrika. Ubuye wadlala noMilani Lusawana wodumo.

Umsebenzi
Njengoba eqale ukudlala ibhola ngo-1984 neSwallows Reserves, uKhumalo wabe esedlulela kuKaizer Chiefs, lapho aqale khona ukudlala eqenjini elincane. Uyise, u-Eliakim Khumalo, owayengumdlali owaziwayo wama-1970s nasekuqaleni kwawo-1980, wasebenza njengomeluleki wakhe. UKhumalo wakhushulelwa eqenjini elikhulu ngumqeqeshi uTed Dumitru ngonyaka olandelayo, eqala umdlalo nezimbangi zayo ezinkulu i-Orlando Pirates.

UKhumalo udlulele phambili waba ngumdlali oseqophelweni eliphezulu kuKaizer Chiefs futhi akazange adlalele elinye iqembu lebhola laseNingizimu Afrika, wagcina ewashiye isikhathi esifushane sokudlala phesheya kwezilwandle – usayine ne-ejenti yeFIFA uMarcelo Houseman owamyisa okokuqala eqenjini lase-Argentina iFerro Carril Oeste izinyanga eziyisithupha ngo-1995, kwathi ngo-1996 nango-1997 wadlalela iColumbus Crew yeMajor League Soccer.

Iphuzu eliphezulu likaKhumalo ebholeni kwaba ngeminyaka yawo-1990; ubeyingxenye yamaqembu eKaizer Chiefs anqoba izicoco ezintathu zeligi yaseNingizimu Afrika nezindebe zomkhumulajezi ezinhlanu futhi waphinde wavotelwa njengoMdlali Wonyaka waseNingizimu Afrika ngo-1992. Ngesikhathi esebenza kuleli qembu, wadlala emidlalweni yeligi nendebe engu-397. imidlalo, washaya amagoli angama-90.

Ngemuva kokubuyiselwa kweNingizimu Afrika kuFIFA ngo-1992, uKhumalo waqokwa ukuba abe yilungu leqembu laseNingizimu Afrika emdlalweni walo wokuqala osemthethweni wamazwe ngamazwe ngoJulayi wonyaka ofanayo, neCameroon. Elakuleli linqobe lo mdlalo ngo 1-0, ngenxa yephenathi eshaywe nguKhumalo. Uphinde waba yilungu elihamba phambili leqembu lesizwe laseNingizimu Afrika elawina kwi-African Nations Cup ngo-1996. Uphinde wamela iNingizimu Afrika eNdebeni yoMhlaba ka-1998. Kuwo wonke umsebenzi wakhe wamazwe ngamazwe, wadlalela iNingizimu Afrika izikhathi ezingu-50 (kabili njengokapteni), washaya amagoli ayisishiyagalolunye okumenza abe ngumdlali webhola webhola lezinyawo waseNingizimu Afrika we-13 kunabo bonke.

Omunye wemidlalo kaDoctor Khumalo akasoze ayikhohlwa mhlampe ngo-1996 iMandela Cup, lapho elakuleli lalidlala khona neBrazil. UPhil Masinga nguyena oshaye igoli lokuqala ebelibekwe ekhoneni likaDoctor Khumalo. UKhumalo ube eseshaya igoli lesibili okwenza amaphuzu avuna abadlali baseNingizimu Afrika ngo 2-0. Ngebhadi iBafana iphinde yabuya ngesiwombe sesibili iBrazil yashaya amagoli amathathu inqoba ngo 3-2.

Uthathe umhlalaphansi ngo-2002 kwathi ngo-2004 njengomqeqeshi wabadlali. Yize ebengumqeqeshi owinile (noDonald “Ace” Khuse) weKaizer Chiefs ngesizini ka-2002-2003 (ehola leli qembu erekhodini lemidlalo engu-12 lokungahlulwa nokuzitholela umklomelo woMqeqeshi Wenyanga wePSL ngokuhlanganyela), uKhumalo. uveze ukuthi inhloso yakhe wukuba umqondisi webhola. Kusukela ngo-2004, uKhumalo ubengumhlaziyi webhola likanobhutshuzwayo futhi engumethuli wezinhlelo, waqanjwa ngemuva kwalokho waba umqeqeshi weqembu lesizwe laseNingizimu Afrika lika-Under 17.

UKhumalo uvotelwe endaweni yama-62 kwabayi-Top 100 yaseNingizimu Afrika ngo-2004. Ushade nonobuhle waseNamibia uBlanche Garises.

Umsebenzi wokuqeqesha
Unelayisensi yokuqeqesha ye-SAFA Level 1, Level 2 kanye ne-Level 3, ilayisense ye-English Football Association ayithole ngo-2005 kanye nelayisensi ye-UEFA B nge-German Football Federation ngo-2007. Phambilini ubesebenza njengomqeqeshi weKaizer Chiefs Under- Iqembu eli-17 kanye noKhuse. Uyisekela lomqeqeshi kuKaizer Chiefs

Umsebenzi wokulingisa
UKhumalo waqala ukulingisa ifilimu yakhe nomdidiyeli waseGermany/waseNingizimu Afrika uThemba. Uzidlalela yena njengomqeqeshi we-under 21s. Le filimu ikhuluma ngoThemba, osemusha webhola lezinyawo osemusha onesifiso sokuvelela, obhekene nobumpofu, ingculazi nodlame, kodwa wagcina esedlulela eqenjini lesizwe laseNingizimu Afrika. Le filimu isuselwe kunoveli kaLutz van Dijk futhi yaboniswa okokuqala eBerlinale 2010.

Manto Tshabalala-Msimang

UMantombazana “Manto” Edmie Tshabalala-Msimang wayengusopolitiki waseNingizimu Afrika. WayeyiPhini likaNgqongqoshe Wezobulungiswa kusukela ngo-1996 kuya ku-1999 futhi wasebenza njengoNgqongqoshe Wezempilo kusukela ngo-1999 kuya ku-2008 ngaphansi kukaMongameli uThabo Mbeki.

Ubuye wasebenza njengoNgqongqoshe eHhovisi likaMongameli ngaphansi kukaMongameli uKgalema Motlanthe kusukela ngoSepthemba 2008 kuya kuMeyi 2009.

Ukugcizelela kwakhe ekwelapheni ubhubhane lwengculazi eNingizimu Afrika ngemifino efinyeleleka kalula efana namazambane ase-Afrika, ugalikhi kanye nobhitroot, kunokuba ngemishanguzo yokuthithibalisa leli gciwane, kwaba yindaba yokugxekwa kuleli nasemazweni omhlaba. Lezi zinqubomgomo ziholele ekufeni kwabantu baseNingizimu Afrika abangaphezu kuka-300,000.

Imfundo
Wazalwa njengoMantombazana Edmie Mali eThekwini, uTshabalala-Msimang waphothula izifundo zakhe eNyuvesi iFort Hare ngo-1961. Njengomunye wentsha ye-African National Congress eyadingiselwa ukuyofunda, uthole ukuqeqeshwa kwezobudokotela eFirst Leningrad Medical Institute eSoviet Union. kusukela ngo-1962 kuya ku-1969. Wabe eseqeqeshelwa ukuba yiregistrar kwezokubelethisa nezifo zabesifazane eTanzania, waphothula khona ngo-1972. Ngo-1980 wathola i-master’s kwezempilo yomphakathi eNyuvesi yase-Antwerp eBelgium.

Wayeyisikhulu ebuholini be-ANC ababedingisiwe eTanzania naseZambia phakathi neshumi leminyaka lokugcina lobandlululo, nomsebenzi wawugxile empilweni kanye nokuphila kahle kwezishoshovu ze-ANC lapho.

Izinqubomgomo zengculazi

Ukuphatha kukaTshabalala-Msimang njengoNgqongqoshe wezeMpilo kwaba nempikiswano, ngenxa yokungabaza kwakhe ukwamukela uhlelo lomkhakha kahulumeni wokwelapha ingculazi ngemishanguzo yokuthithibalisa igciwane lengculazi (ama-ARV). Ngo-2000, waxoxwa nomsakazi weRadio 702 uJohn Robbie, uTshabalala-Msimang wenqaba ukusho ukuthi uyakholelwa yini ukuthi i-HIV ibangela ingculazi. Wayebizwa ngokuthi uDkt. Beetroot ngokukhuthaza izinzuzo zikabeetroot, ugalikhi, ulamula, namazambane ase-Afrika kanye nokudla okunempilo okuvamile, kuyilapho ebhekisela ezintweni ezinobuthi ezingaba khona emithini yengculaza. Ubonwe kabanzi njengolandela inqubomgomo yengculazi ehambisana nemibono kaMengameli waseNingizimu Afrika uThabo Mbeki, okwathi isikhathi eside ezwakalisa ukungabaza ngokuthi i-HIV iyidala ingculazi yini.

Ngonyaka wezi-2002, iKhabhinethi yaseNingizimu Afrika yaqinisekisa umgomo othi “i-HIV ibangela ingculaza” okwathi njengesitatimende esisemthethweni savala ukuqagela kwamalungu eKhabhinethi, okuhlanganisa noMongameli ngalesi sihloko. Ngo-Agasti 2003, iKhabhinethi yaphinde yavotela ukuthi imishanguzo yegciwane lengculazi itholakale emkhakheni kahulumeni, yabe isiyalela uTshabalala-Msimang ukuthi enze lo mgomo.

I-Treatment Action Campaign (TAC) kanye nomsunguli wayo u-Zackie Achmat babevame ukukhomba ungqongqoshe ukuze bagxeke, besola uhulumeni kanye noMnyango Wezempilo ikakhulukazi ngokungaphenduli ngokwanele kubhubhane lwe-AIDS. I-TAC yahola umkhankaso othi akesule noma axoshwe.

I-TAC isole uTshabalala-Msimang ngokuhambisana noMatthias Rath, ongudokotela waseJalimane nosomabhizinisi wamavithamini, ababethweswe icala lokungakhuthazi ukusebenzisa imishanguzo.

UTshabalala-Msimang wabeka ukugcizelela kwakhe ezinhlosweni ezibanzi zezempilo yomphakathi, ebona i-AIDS njengengxenye eyodwa kuphela yalowo mzamo futhi leyo, ngenxa yesimo esingelapheki se-HIV nezindleko zezimali zokwelashwa kwe-HIV, engase ikhinyabeze imizamo ebanzi yokwenza ngcono impilo yomphakathi. Umbiko othi ingculazi iwumthwalo onzima ohlelweni lwezempilo lukahulumeni kangangokuthi ukuyelapha kungakhulula izindleko wabuyiselwa emuva ukuze ucaciselwe futhi awuzange ukhishwe ehlobo lika-2003, waze watholwa futhi waputshuzwa yi-TAC. Ngemuva kwevoti leKhabhinethi lokwamukela okutholwe yilo mbiko, uTshabalala-Msimang nguyena obephethe ukukhishwa kwemishanguzo yegciwane lengculazi, kodwa uqhubekile nokugcizelela ukubaluleka kokudla okunomsoco kwingculazi nokunxenxa abanye ukuthi babone ingculazi njengenkinga eyodwa kwabaningi eNingizimu Afrika. Impilo yase-Afrika.

Icala eladonsa amehlo abantu abaningi kwakunguNozipho Bhengu, indodakazi yelungu lesishayamthetho se-African National Congress, owenqaba imishanguzo ye-AIDS evuna ugaliki kanye nokudla kukalamula kaTshabalala-Msimang. Ungqongqoshe wenqabile ukuya emngcwabeni wakhe, kwathi owayemele waxoshwa emsamo.

NgoFebhuwari 2005, iCongress of South African Trade Unions (COSATU) yagxeka uMnyango wezeMpilo ngokwehluleka kwawo ukwenza isiqiniseko sokuthi iningi lemali engu-30 million eyasetshenziswa ukusungula i-AIDS trust ngo-2002 isisetshenzisiwe. Bathe kusetshenziswe u-R520 000 kuphela kule mali kanti ingxenye enkulu yale mali isichithwe emahhovisi angahlali muntu ehhovisi likanobhala we-SANAC, nokuyinto edale ukugxekwa komcwaningi mabhuku-jikelele.

Ngo-August 2006, eNgqungqutheleni Yengculazi Yamazwe Ngamazwe eToronto, uStephen Lewis, isithunywa esikhethekile seNhlangano Yezizwe Ezihlangene esiphathelene nengculaza e-Afrika, savala le ngqungquthela ngokugxeka okukhulu ngohulumeni waseNingizimu Afrika. Uthe iNingizimu Afrika igqugquzela isimo sengqondo “sokugqoza” ngegciwane lengculazi nengculazi, echaza uhulumeni ngokuthi “unenkani, uyadelela, futhi akanandaba nokukhipha imishanguzo”. Ngemva kwengqungquthela, ososayensi abangu-65 abahamba phambili nge-HIV/AIDS emhlabeni (iningi labo ebelihambele ingqungquthela) babuze encwadini ukuthi uThabo Mbeki uyamchitha uTshabalala-Msimang.

Imithi yesintu
Emhlanganweni nabelaphi bendabuko ukudingida ngomthetho wangomuso ngoFebhuwari 2008, uTshabalala-Msimang waphikisa ngokuthi amakhambi esintu akufanele “adinwe” ovivinyweni lwemitholampilo, wathi futhi, “Ngeke sisebenzise izimiso zaseNtshonalanga zocwaningo kanye nentuthuko”.

NgoSepthemba 2008, uTshabalala-Msimang wacela ukuvikeleka okwengeziwe kwamalungelo engqondo emithi yesintu yase-Afrika. Ekhuluma emgubhweni wesi-6 woSuku Lwemithi Yendabuko Yase-Afrika enhlokodolobha yase-Cameroon, i-Yaoundé, uthe izwekazi kufanele lizuze kakhulu olwazini lwalo lwendabuko lwasendulo.

Okomuntu siqu
UTshabalala-Msimang washada nomyeni wakhe wokuqala, uMandla Tshabalala, ngesikhathi bobabili besekudingisweni eSoviet Union. Kamuva washada noMendi Msimang, umgcinimafa we-African National Congress.

Ukukhathazeka ngempilo kaTshabalala-Msimang kwagqama ngasekupheleni kuka-2006. Wangeniswa esibhedlela saseGoli ngomhla zingama-20 kuNhlolanja wezi-2007, ehlushwa yi-anemia kanye ne-pleural effusion (ukunqwabelana koketshezi okungavamile emaphashini). UMnyango wezeMpilo uye kuMengameli uThabo Mbeki, wamcela ukuthi aqoke ungqongqoshe obambile, kwathi zingama-26 kuNhlolanja uJeff Radebe waqokwa njengebamba likangqongqoshe wezempilo. Mhla ziyi-14 kuNdasa wezi-2007, uTshabalala-Msimang wahlinzwa isibindi. Isizathu esishiwo ukuthi i-autoimmune hepatitis ene-portal hypertension, kodwa ukufakelwa kwakuzungezwe izinsolo zokuphuza kakhulu. Ube eselulama futhi wabuyela emsebenzini wakhe wobuNgqogqoshe waze wathathwa esikhundleni sakhe njengongqongqoshe wezempilo ngo-2008.

Ngomhla ziyi-16 kuZibandlela wezi-2009, washona ngenxa yezinkinga ezihlobene nokufakelwa isibindi sakhe.

I-Scandal
Mhla ziyi-12 kuNcwaba wezi-2007, ezinsukwini ezine ngemuva kokuxoshwa okuyindida kwephini likangqongqoshe wakhe, uNozizwe Madlala-Routledge, iSunday Times yabhala udaba olunesihloko esithi “Manto’s booze binge” mayelana nokuhlala esibhedlela okwedlule ngo-2005 ukuze ahlinzwe ihlombe. Isihloko sithi wathumela abasebenzi basesibhedlela ukuthi bayolanda iwayini, i-whisky kanye nokudla, ngesinye isikhathi ngo-1:30 ekuseni. UTshabalala-Msimang usabise ngokuthathela leli phephandaba izinyathelo zomthetho ngenxa yokuthi banawo amarekhodi akhe okwelashwa. Leli phephandaba lizivikele izitatimende zalo, lathi “ukuhoxiswa bekungacatshangelwa”. Lesi sihloko siphinde sabika ukuqagela phakathi “kochwepheshe abaningi bezokwelapha abaphezulu ezikhungweni zikahulumeni nezizimele, abenqaba ukudalulwa ngoba besaba ukunxeshezelwa ngumnyango wezempilo” ukuthi isimo sakhe sesibindi sasidalwe utshwala, i-cirrhosis.

Ngokombhalo weSunday Times owawunesihloko esithi, “Manto: A Drunk and A Thief” owashicilelwa ngomhlaka-19 Agasti 2007, ungqongqoshe wayeyisela elagwetshwa elantshontsha izinto zesiguli esibhedlela saseBotswana, wabe esexoshwa eBotswana futhi wamemezela ukuthi ungowokufika ongavunyelwe. .

Ipolitiki ye-ANC kanye nokungena esikhundleni sikaNgqongqoshe Wezempilo

Ngokugunyazwa ngabalandeli bakaMnuz Jacob Zuma, uTshabalala-Msimang uphinde waqokelwa esigungwini esiphezulu se-ANC esinamalungu angu-80 ngoDisemba 2007 endaweni ka-55, ngamavoti angu-1,591.

UMbeki waphoqeleka ukuthi asule esikhundleni yi-ANC ngoSepthemba 2008. Ngesikhathi owangena esikhundleni sakhe, uKgalema Motlanthe, ethatha izintambo zingama-25 Septhemba 2008, wasusa uTshabalala-Msimang esikhundleni sokuba uNgqongqoshe eHhovisi likaMengameli, waqoka uNkk Barbara Hogan esikhundleni sakhe njengoNgqongqoshe Wezempilo. .

UTshabalala-Msimang akazange afakwe kwiKhabhinethi yokuqala kaMongameli Jacob Zuma, eyamenyezelwa mhla ziyi-10 kuNhlaba wezi-2009.

Ukufa

UTshabalala-Msimang washona zingu-16 kuZibandlela wezi-2009 eWits University eDonald Gordon Medical Centre naseMedi-Clinic ICU. Udokotela wakhe, uSolwazi Jeff Wing, umemezele ukuthi ushonile ngenxa yezinkinga ezadalwa wukufakelwa isibindi.

Abaphikisi bezombusazwe nabangane ngokufanayo bazwakalise ukushaqeka ngesimemezelo sokufa kwakhe:

I-Treatment Action Campaign (TAC) – “Asifiseli okubi kunoma yimuphi umuntu nakuba sibe nesikhathi esinzima naye njengongqongqoshe wezempilo. Sidlulisa amazwi enduduzo emndenini nasezinganeni zakhe.”
UHelen Zille, umholi weDemocratic Alliance – “Sidlulisa ukuzisola kwethu okuqotho emndenini wakhe nakubantu abathandayo. Kuyadabukisa uma kushona noma ngubani. Njengosopolitiki abaningi wayenengxabano. Nokho, lokho akububumbi usizi lokushona kwakhe” .

Umengameli weCOSATU uSidumo Dlamini – “Ziyashaqisa lezi zindaba, kukhona ongibuze izolo ukuthi sizomthumela muphi umyalezo esibhedlela ngathi siyathemba futhi simfisela ukwelulama okusheshayo. Wawenza amaphutha ngokushayela lawo ma-policy kodwa ubengumuntu. Ukulahlekelwa kwakhe kuwukulahlekelwa okukhulu. INingizimu Afrika ilahlekelwa umholi ovelele we-ANC.”

Siba Mtongana

Sibahle Mtongana born on 10 December 1984, professionally known as Siba Mtongana is a South African celebrity chef and television presenter known as the host of the Cooking Channel show Siba’s Table. She is currently a judge on Chopped South Africa, alongside Jenny Morris and David van Staden.

Mtongana grew up in the township of Mdantsane near East London, South Africa. She is the daughter of Noliza, a retired teacher and Mncedisi Mnwana, a retired supervisor of a leather goods manufacturer. She is the youngest in a family of six children.

Siba is married to Brian Mtongana. She and Brian have 4 kids: Lonwabo, Linamandla, Buhlebenkosi & Ntandoyenkosi.

Raymond Mphakamisi Mhlaba

Raymond Mphakamisi Mhlaba (12 February 1920 – 20 February 2005) was an anti-apartheid activist, Communist and leader of the African National Congress (ANC) also as well the first premier of the Eastern Cape.

Mhlaba spent 25 years of his life in prison. Well known for being sentenced, along with Nelson Mandela, Govan Mbeki, Walter Sisulu and others in the Rivonia Trial, he was an active member of the ANC and the South African Communist Party (SACP) all his adult life. His kindly manner brought him the nickname “Oom Ray”.

Seth Mazibuko 😍 Notable icon from the Mazibuko clan

Seth Mazibuko was born in Orlando, Soweto on 15 June 1960 and was the youngest member of the South African Students’ Organisation that planned and led the Soweto uprising. He was arrested in July 1976 at age sixteen. Mazibuko was held in solitary confinement for 18 months in Number Four at the Fort Prison in Braamfontein before being charged, tried, and sent to Robben Island for seven years where he studied English and obtained his B. Ed. degree.

Mosibudi Mangena

Mosibudi Mangena (born 7 August 1947 in Tzaneen, Transvaal) is a South Africa politician, former President of the Azanian People’s Organisation (AZAPO). He is also currently the honorary President of AZAPO while Strike Thokoane is the current President, this is not unusual in the Black Consciousness Movement as was the case with Steve Biko who was also the honorary President of the Black People’s Convention in the early-1970s while Winfrey Kgware was the President. He was the Minister of Science and Technology (29 April 2004 – 10 May 2009).

He was born in Tzaneen, matriculated from Hebron Training College in 1969 and achieved an MSc degree in Applied Mathematics from the University of South Africa (called the University of Azania on the AZAPO website). He joined the South African Students’ Organisation (SASO) and was elected onto the Students Representative Council at the University of Zululand in 1971. Moving back to Pretoria, he became chairperson of the SASO Pretoria branch in 1972. He chaired the Botswana region of the Black Consciousness Movement of Azania (BCMA) in 1981 and the BCMA central committee from 1982 to 1994. He is also the former commander in chief of the Azanian National Liberation Army (AZANLA), the former armed wing of AZAPO.

Mangena returned from exile in 1994 and became leader of AZAPO. He was appointed as Deputy Minister of Education in South Africa by President Thabo Mbeki in 2001, and he became Minister of Science and Technology in 2004.

After the resignation of Thabo Mbeki as President of South Africa in September 2008, AZAPO announced that they withdrew Mosibudi from his ministerial position.

Mbuyisa Makhubu

Mbuyisa Makhubu (born 1957 or 1958) is a South African anti-Apartheid activist who disappeared in 1979. He was seen carrying Hector Pieterson in a photograph taken by Sam Nzima after Pieterson was shot during the Soweto Uprising in 1976.Despite the photograph’s endurance, little is known about Makhubu.

June 1976 Hector Petersen. Photograph by Sam Nzima/South Photographs.

After the photograph was released, Makhubu was harassed by the security services, and was forced to flee South Africa. His mother, Nombulelo Makhubu, told the Truth and Reconciliation Commission that she received a letter from him from Nigeria in 1978, but that she had not heard from him since. She died in 2004, seemingly without knowledge of what had happened to her son. Mbuyisa was one of a number of South African activists given refuge in Nigeria immediately following the Soweto incident. He was one of three who were settled in a boarding high school in South-Western Nigeria – Federal Government College, during the 1976-1977 academic year. But all failed to settle, and had moved on within the year.

In 2013, claims emerged that a man, Victor Vinnetou, imprisoned in Canada for the previous eight years on immigration charges was Makhubu. Genetic tests were conducted to determine whether he was indeed Mbuyisa Makhubo. It was later reported that the DNA tests did not substantiate the man’s claim to be Makhubu, to the disappointment of Makhubu’s family,though the DNA test was reported to have been done on a family member without blood relations to both parents.

As of 2020, his whereabouts still remain unknown. The same year, a four-episode documentary titled Through The Cracks, which was released on 44th anniversary of the uprising on June 16, 2020, provided some previously untold details about Makhubu’s life. It was also reported that a heritage plaque commemorating Makhubu would be installed on June 16, 2020 as well.

Moses Mncane Mbheki Mabhida

Moses Mncane Mbheki Mabhida (11 October 1923 – 8 March 1986) was a South African politician. Mabhida was leader of the South African Communist Party from 1978 until his death in 1986.

Bavelile Gloria Hlongwa

Bavelile Gloria Hlongwa (14 April 1981 – 13 September 2019) was a South African chemical engineer and politician from KwaZulu-Natal and a party member of the African National Congress (ANC). She was the Deputy Minister of Mineral Resources and Energy and a Member of the National Assembly of South Africa from May 2019 until her death in September 2019.

John Langalibalele Dube

John Langalibalele Dube born on 11 February 1871 was a South African essayist, philosopher, educator, politician, publisher, editor, novelist and poet. He was the founding president of the South African Native National Congress (SANNC), which became the African National Congress in 1923. He was an uncle to Dr Pixley ka isaka Seme with whom they founded SANNC along. Dube served as the president of SANNC between 1912 and 1917. He was brought to America by returning missionaries and attended Oberlin Preparatory Academy. He returned to South Africa, where in 1903 he and his first wife, Nokutela Dube, founded a newspaper, what is now Ilanga lase Natal.

In 1901 he founded the Ohlange High School based on the Tuskegee Institue founded by Booker T Washington. He also wanted black people to go into business, so in 1903 he founded the isiZulu newspaper Ilanga. In 1930, John Dube published “Shaka’s Body Servant.” He also wrote about the lives of Zulu rulers, including King Dinizulu.

He was a conservative politician. His ANC was not a militant party of the 1960s, but he never lost sight of two things: human rights, and the need for Africans to stand together. That was the message John Langalibalele Dube was preaching until he died in 1946.

Page 1 of 3

Powered by WordPress & Theme by Anders Norén

error: