clan names 💛 clan history 💯

izithakazelo

Month: October 2021 Page 5 of 12

Izithakazelo zakwa Tshona Clan Names

Tshona Clan Names

delwa ka ndaba

ndaba zase mzini

sobose

Manci

ndebevu

Izithakazelo Zakwa Phakathi, Phakathi Clan Praises

Izithakazelo Zakwa Phakathi, Phakathi Clan Names , Phakathi Clan Praises
Nina bakwaMthent’uhlabausamila
BakwaJuqulodlamahleza
BakwaNyoni kaMamasiyephi
Ibuye noNgce eSibgubudu
Yathi Mamase phumungicombele
ZinamanyayezakoSozayi
Zibuye nembewisaphethwe
Nina bakwaMthonguthongwana
UmuthodlamaNyanyambeya
Nina bakwaSigagu
Nina bakwaZikhethankomo
Nina bakwaMhlambushiyanukwayusa
Nina bakwaNdamase wasekuYeyeni
Nina bakwaLanga liphume ladela
Lakhumbuyamanyamayanga
Laze lakhumbula koMafuya
Nina bakwaMlotshwa
Nina bakwaSambane!

Wushe Clan Names

Wushe; Masinda ngonwalu abanye besinda ngobulongwe

Tshwala Clan Names

Tshwala
Gojela
Bahlali
Nsele kalinda Mkhonto
Dunjwan
Mzila
Nhliziyo
Nsele Nduna
Abalindi nabalindakazi !

Mlipha Clan Names

Mlipha,
Madlala Mphephetse,
LoseNgwedze neNgwavuma.
Wadl’umnakabodzadze wake watsi akananyongo akanamhlehlo.
Umhlehlo lotibhabhakatane.
Ulubekile lubisi lwaphalala.
Wena Malinga
Khula !

Mazubane Clan Names

AbakwaMazubane Umlando

OZubane noMazubane ngabakwaZibane.
Imvelaphi yabakwaZibane (noma Zubane,Mazubane) iveza ukuthi empeleni laba ngabantu ababodwa. ESwazini naseGouteng babizwa ngoTibane. Abantu bakawZibane baphuma kwaNgcobo, okusho ukuthi bangamaLala-Nguni njengoba kunjalo kwabakwaNgcobo.

UZibane lona kwakuyindoda yakhona kwaNgcobo okwakuthi nxa kukhulunywa nayo kumbe itshelwa ukuthi yeanzeni ivele izibe nje. Kuthe emveni kokuba isiganiwe, kwathiwa mayihambe iyokwakha umuzi wakwaZibane ngoba iyazibana. Nebala wawakha ke lowo muzi wathi kukwaZibane. Kwabe sekuchuma igama likaZibane okwagcina ngokuthi nozalo lwakhe lwaziwe kanjalo.

UZibane simthola esakhe KwaDlangezwa, eMpangeni namanje okuyilapho besatholakala bebaningi khona abalesi sibongo. UZibane wazala uMatshana, yena wazala uSobhejiye, ozale uMalambule, uMthiya, uMbuzikazi noMshingane. UMalambule yena yena wakha umuzi waseDangweni lapho sekuyidolobha namuhla.
Ithuna lakhe lilaphaya eNtuze, eningizimu yaseMpangeni. ElikaMatshana liseMatshana (entshonalanga yeMpangeni), kweseNkosi Khulumangifile Zungu, KwaMadlebe.

ElikaSobhejiye lona liseduze kwalapho kugaywa khona amatshe, eBrickstone ngaseNdabayakhe nxa wedlula umgwaqo oya eFelixtone Sugar Mill khona eMpangeni. UMalambule, owayewomdala kusoBhejiye, wayekhonze kakhulu iSilo uCetshwayo futhi kuthiwa wabe elinono kangangoba iSilo ( Cetshwayo) sidingisiwe, wacelwa yiNdunankulu kaZulu ukuba angahambi. Nguyena owayegeza izitsha zeSilo.

Emeni kokubuya kweSilo phesheya, uMalambule wabuyela kwelakubo KwaDlangezwa. Kuthe esegula waya kwaMthethwa. Kuthe eselapho kwaMthethwa, uPhalana kaMdinwa wakwaMkhwanazi waya eMgungundlomvu wayotshela abengwadi (abelungu) ukuthi uMalambule usekhotheme. Abengwadi babe sebebeka yena uPhalana ukuba yinkosi yaleyo ndawo.

Kuthe uMalambule esebuyawathola uPhalana nguyena oseyinkosi. Wathi makayekwe umlamu wakhe aqhubeke nokuphatha. Phela uMalambule wabe eganwe khona kwaMkhwanazi. Ubukhosi basuka kanjalo endlini enkulu bavuka endlini encane kaMthiya kaSobhejiye kaMatshana. Basuka -ke lapho bayokwakha laphaya eMthunzini , bedlulela futhi naseShowe bafike bakha, kwavuka umuzi waseDangweni.

Ngaleso sikhathi base beholwa nguScongwane kaMthiya ngoba uMthiya wahamba waya kwaMaphumulo eyokwethwasa , futhi kungathi yindoda eyayithanda kakhulu abesifazane. Basukile eShowe behambisana nabakwaNtuli, beholwa nguMkhonto kaNtwanenhle, okumanje basikelana nabo. Olunye uzalo lukaMthiya luseNdwedwe naseMabomvini eMsinga.

Uma sebefike kwaMaphumulo, abakwaMthiya bona bafika baba ngoZubane. Bakhona futhi nalena KoSayidi (Port Shepstone) nakoMzimkhulu, nasemaMpondweni. Lapho-ke bangoMazubane kodwa kusengabantu ababodwa. OZibane balamana kanje: UZibane wazala uMatshana, uMatshana wazala uSobhejiye, uSobhejiye wazala uMalambule,uMthiya,uMbuzikazi noMshingane.AbakwaZubane Oceni,KwaMaphumulo bona balamana kanje:uMthiya wazala uScongwane, uScongwane wazala uMphezeni, uMphezeni wazal uMhadu owaganwa ngamakhosikazi amathathu- oMamhlongo ababili niMakhanyile. UMaMhlongo omdala wazala uMgwazeni, kwathi uMaMhlongongo omncane wazala uMusolina osekhotheme.

Izithakazelo zabo zithi:

Matshana,
Malambule,
Mshingane,
Mthiya,
Onantandakubukwa njengesakabuli abanye bathi njengsnene,
Obhalabhala kamancinza,
Abanye bebhala ngensela,
Ogubuzela umuntu ngehemu,
Mazubane,
Nyuswa onganyusi muntu,
Dlokwe,
Congobotela,
Khwani eliskwa lihlume,
Mkhonto owaduma ekuseni,
Luju lwetinyosi.,
Ngcobo.

Amahlubi brief history 😍 Amahlubi king

Langalibalele 1818 – 1889


King of the amaHlubi Langalibalele was born near Utrecht in KwaZulu-Natal, at a time when British settlers began arriving in the area. His name means Bright Sun, derived from a severe drought at the time of his birth. The British, unable to pronounce his name, disrespectfully called him Long Belly.

He became king of the amaHlubi in 1836 after King Dingane killed his elder brother, Dlhomo, for defying him. Twelve years later, Dingane’s successor, King Mpande, attacked amaHlubi after Langalibalele refused to attend a meeting to which he had been summoned. AmaHlubi were then forced to flee across the Buffalo River into the Klip River area.

In 1850, the British who had seized control of the region in 1840, granted the 7,000 Hlubi refugees a stretch of land between the town of Estcourt and the Drakensberg, shrewdly using amaHlubi as a buffer to protect British cattle from the San hunters living in the mountains.

Over the next 25 years amaHlubi prospered. In 1873, threatened by this growth, the Estcourt magistrate enforced a recently enacted Gun Law, requiring amaHlubi men to register all the firearms they had received as payment for working in the diamond fields around Kimberley in the Northern Cape. AmaHlubi refused to register their guns recognizing the law as an effort to disarm them.

King Langalibalele was then summoned to appear before the magistrate to explain his people’s conduct. When Langalibalele refused to appear, his action was treated as rebellion.The force sent against amaHlubi outnumbered their entire kingdom by far. Despite their numbers the British had underestimated the difficult campaign and were forced to retreat.

Martial law was declared in the colony and troops were dispatched to hunt down Langalibalele who had fled to Lesotho before the real hostilities commenced. In the end, Chief Molapo, the son of King Moshoeshoe, handed him over to the British to avoid a war with the more powerful British imperial forces.Langalibalele was convicted of treason, murder and rebellion in 1874 during what some consider South Africa’s first Treason Trial.

He was then banished to Robben Island, off the Cape coast for life. Secretary of State for Colonies, Lord Carnavaron, forced the Cape Parliament to release him from the island in August 1875. He was then imprisoned on the farm, Uitvlugt near Pinelands in Cape Town, where Zulu King Cetshwayo would later be held. Langa township in Cape Town takes its name from these events.

He remained there until 1887 when he was allowed to return home, but was confined to Swartkop township near Pietermaritzburg where he died. In 1874 the Natal government abolished the Hlubi kingship in retribution for Langalibalele’s Rebellion. He is buried in Ntabamhlope, near Estcourt.

credit for this post: http://www.nhmsa.co.za/sculpture.html

Abakwa Ndlela 😍 Ndlela Clan

AbakwaNDLELA brief History and Origin:

AbakwaNdlela ngamaSwazi ngobuzwe.
Babemi eBovini kwaNyamenja.EBovini apho yayingumhlaba onendlala kakhulu.

Babekholisa ukuza kurweba ukudla emaHlubini, apho kwakwendele intombi yakhona, uNgiyiwe kuBungane. Baphelela ekuchithakaleleni kumaHlubi.Ngenkcithakalo yamaHlubi basinga eluSuthu kwaZicwalile nakwaMohale.

Bafuduka kwelo basinga eHeshele kwaMhlambiso kaMthimkhulu, owaye eyinkosi kwelo eseyedwa.Behlile kwelo, Beza eGriquaIand East.

Namhla uninzi lwawo lukwaLuphindo, kwaMagadla, kwaMgubo, kwaMadlangala nakwaLebenya.”

NgabakwaSigula Sagul’ enkundleni kwaMtambose.
Ohamba ngomend’ unyanyaza ngenyongo yembuzi.
NgabakwaMnyanyathek’, ababele limnandi,
Ongath’ uma uhamba ngomend’ unqwenele ukulikhwebula.

NgabakwaNongobe zinengozi,
EakwaNaka-naka ndiya khala,
AbakwaHlab’ indoda yanyel’ emphandeni.
Zizilila gazi, kant’ abanye balil’iinyembeziZizibekuza, izaala-kulandelwa.NgabakwaNyathikazi, bakwaNodabekhulu.
Yeyheni maNdlela!

Phumani eSwaziniNize nembeleko,
nize kubeleth’ umntwana
Usenkundleni yamaHlubi!
NgabakwaLudonga-dilika kade sinath’emaxhaphuzeni. “

Source: from a book titled Iziduko ZamaHlubi, Henry Masila Ndawo, The Lovedale Press, 1939

Manci Clan Names

Iziduko zako Manci

Manci
Mkhonde
iS’khonde esikrakrayo
iNdlovu esikwa ihambha
Vela bethetha
Njilo
Balisa
Debule
Msokweni
Silwa nenkunzi mbini
Kubhej’umsobomvu
Wabane
Tyani
Bhekiso
Ndlov’edli goduka
Mbali
Mdludla odludl’amthambek’ebhek’othukela
Qolo
Zotsho
Mabandla kamaqolo
Maqolo engqelezintabeni
Tshitshis’intaba,
Mdludla ka Bekiso,
Zinde
Zinde
Zinemiqala engenamqala sisilimaNoZulu, MpafaneNozulu,
uThukela,
Mchumane,
Mbanguba,
uKheswa,
Mpangazitha,
Macocobela yena onempundu ezincinci ezifuna uncanyiswa
Qhudeni,
uMvelase,

uMathibane
uNgoza,
uSonyangashe,
uMakhonz’ egoduka,
oMfazi uncancisa usana ngebele elinye,
uThukela umlambo ongawelwayo uwelwa ziinkonjane zodwa zona zidlisela ngamaphiko,
uKheswa kaNozulu,
Umthembu owanfenguza kwaXhosa.Maduna,
Msuthu Nokhala
Maduna
Nokhala,
Msuthu,
Gubevu,
Jiyane,
Mpungushe,
Mandl’amakhulu,
Sivunguvung’ esawis’ indoda emahlangeni,
imamba kandidini ngoba ngimesabile,
uNokhala owawela ngempalazo eyaphalazwa ngamadoda,
Maduna omuhle ngekhala lakhe,
isilo esinamadevu emlonyeni,
Ngaculende emabalabala njenge ngwe,
iinkomo ezingqukuva azibuyi emzini xa bekulotyolwe ngazo,
Ngub’engcuka,
Tiba, Mvelase,
Salathiso,
Novikothek’ukuthetha,
Mlamb’unqolintaba,
UMaduna owaqengqeleka kwiintaba zoLundi wawela umlambo
Ithukela ebhinqe izikhakha.
Madun’edakeniiii!!!!
Malobola ngez’ngadane osaba ezine’mpondo zahlaba abakhwekazi.
Laduma izulu uMagqakaza ubengasekho ekhaya!!!
Miya,
uGcwanini uSbewuMiyauGcwanini,
uSbewu,
uSjekula,
uMal’abomvu,
uVezi,
inkonjan’emnyama edlal’emafiniusala kulandela,
uMancoba!

AmaGamedze  Clan

Gamedze 
Gamedze,
Mntimande,
Bhambolunye tingaba mbini tifute ekhaya kulonyoko

Page 5 of 12

Powered by WordPress & Theme by Anders Norén

error: