Lunga: Mthiya, Zikode, izandla ezimhlophe zabamnyama uyathakatha, wena obhala ngoZipho abanye bebhala ngopentsele, Bhodloza!
Tag: praises Page 1 of 266
Yheyheni!!! MaNkala phosani imikhonto phezulu,nanku umnaba sinabile.
Nkala ka Mphanjana,Mlotya,Maphanga,
Vumisa,Gidela,Mnabase owanabela izizwe zonke zabikelana,Sity’esihle sokudlela amakhosi namakhosazana,Sgobagobani esagobela amakhosi ako Mthimkhulu ooBhungane,Nkala omnyamazana omhlaba ubovana unezibuzana,Nkasa kabini eyakhasa ubuncinci yakhasa ubukhudlwana,Mlambo awuwelwa uwelwa zinkonjane kuphela kuba zona zibhabha emafini,Mbizana yodongwe eyaqhekeka kabini yathi Aaaah!!!! Nkala.
Zwikhodo zwa hashu:
Netshivhilidulu. Vha ha Netshivhilidulu ndi vhakwevho vha luonde. Ndi maguvhe a luonde. Thavha yavho luonde. Ndi yone ine vha luvha yone. Ndi zwi da nga fhasi. Zwi dzha mutata. Vha tshi khou khoda vha ri dzulani zwanu mukwevho ni loshe vhahulwane ni ri: ndaa!
Sereto sa Morongwa:
Morongwa wa Matebele le Mathibedi(tswana)
Morobe o thugwana
Baputhing ba phalatsitse
Bakgatla ba a gana week!
Segagayi sa kgomo e thugwana
Ge o e gama kakgang e a robala
Se ke sapara Nkwe
Kobo a batswana le Matebele
Morongwa wa Matebele le Bakgatla
Se tlogolo sa setiya koma legoleng
Ge a rupa koma o rupa leabasdi
Motlhakeng wena magola relebetsi
Wena wa Motlhaka!
Wena wa tlhati(grass)
Legoleng ge e se wena
Pula retla e bona kae
Waaa!Waaa!
Sechele I: Botshelo le Boswa
Sechele I, yo gape a bidiwang Setshele kgotsa “Rra Mokonopi,” o tshotswe ka ngwaga wa 1812 mme a nna moeteledipele wa morafe wa Kwêna kwa lefelong le gompieno le bidiwang Botswana. Fa rraagwe a sena go bolawa, Sechele le balatedi ba gagwe ba ne ba tshaba mme ba nna le morafe wa ga Ngwato. O ne a nyala morwadia kgosi mme morago a nna mmusi wa bontlhanngwe jwa morafe wa Kwêna.
Ka 1847, Sechele o ne a kopana le morongwa yo o tumileng e bong David Livingstone mme a simolola go kgatlhegela Bokeresete thata. O ne a ithuta go bala le go kwala ka bonako mme a ba a ruta le basadi ba gagwe go bala. Baebele e ne e le yone fela buka ya puo ya gagwe, mme o ne a ineela thata mo dithutong tsa yone. O ne a romela bana ba gagwe go ya go rutwa ke barongwa mme a kolobediwa ka 1848.
Le fa go ntse jalo, Sechele o ne a kgaratlha thata go lekalekanya ditumelo tsa Bokeresete le dingwao tsa lefelo leo. O ne a tlogela tiro ya gagwe ya go dira pula mme a tlhala basadi ba gagwe ba le bane mo go ba le batlhano, jaaka Livingstone a ne a kopa. Mme fa mongwe wa basadi ba gagwe ba pele a ne a ima ke ene, mme a bolaya Moyuropa ka ntlha ya mabaka a semolao, Livingstone o ne a tlogela go mo tsaya e le Mokeresete wa boammaaruri. Le fa go ntse jalo, Sechele o ne a nna a ntse a na le tumelo mme a re ga a kitla a latlha Jesu.
Ka 1852, Sechele o ne a etelela pele setlhopha sa merafe ya Batswana mo ntweng ya Dimawe kgatlhanong le Maburu, a a neng a ba tlhasetse. Le fa ba ne ba fenya, Makgowa a ne a gana go thusa Sechele ka gonne ba ne ba sa batle go galefisa Maburu. Sechele o ne a leka go ya kwa Engelane go kopa thuso mme a fitlha fela kwa Cape Town.
Sechele o ne a tswelela go anamisa Bokeresete go ralala borwa jwa Afrika, le e leng go fitlha kwa bathong ba Ndebele pele ga barongwa ba Yuropa ba dira jalo. Le mororo moragonyana a ne a boela kwa mekgweng mengwe ya setso, o gakologelwa ka go anamisa Bokeresete ka katlego go feta barongwa ba le bantsi ba Yuropa. Ka nako ya fa a tlhokafala ka 1892, o ne a busa batho ba feta 30 000 mme o ne a agile boswa jo bo nonofileng, jo bo ikemetseng jwa Bokeresete jwa Aforika.
Can anyone pls share Manyisa praises or clan names
Phoro, Minna wa kgomo
Morena wa kgomo thelle wa ja o jelle!
mahlatji a mmalebogo, ke Ditlou Di hats ka moshito , ke no modirwa, Bo mampuru le bona Bo lebtop!
Simelane Mpembe elikhulu labo Lokothwayo Mnguni Wesebuhleni wena lomuhle kakhulu lonjenge choshane
matala nkosi ndlebetichewane ngokufuza ekhabonina ndlovu tandle khaya ngokufuta ekhabonina
Tadliwa ngagudane tikhomo tadlekhaya
ngokuswela belusi Mthikhulu wena lomuhle kakhulu tidlebe tindle timchewane ngokufuza ekhabo nina simelane Magutshwa ntengwane nine Bhozongo
Ntuli Mhlalukwana clan praises
The Mhlalukwana branch of the Ntuli clan has its own unique set of praises that highlight their distinct identity within the larger clan. These praises often emphasize bravery, resilience, and the clan’s historical significance. Some of the praises associated with the Mhlalukwana include:
- Ntuli!
- Mhlalukwana wamambala
- Thuli lenyoka
These praises are recited during gatherings and ceremonies, serving to honor their forebears and reinforce the clan’s unity and pride.